Kuhjepinnavormid- ehk akumulatiivne pinnavorm. Pos pinnavorm, mis enamasti on tekkinud mere, jõe, järve, tuule, liustiku jt pudetate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid). Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure
taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline
2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava
lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline. Vanale reljeefile avaldasid mõju ka ürgjõed, mil peaarteriks oli praeguses Soome lahes voolanud ÜrgNeega, kuhu PõhjaEestist suubus rohkesti lisajõgesid. Kuna PõhjaEesti orud olid valdavalt loodekagu suunalised siis jääajal pääsesid neisse liustikud, mis orge ümbervormistasid. LõunaEesti idalääne suunalised orud täitusid jääga ning hiljem jää libises neist üle. Seetõttu on LõunaEesti orud praeguseni järsuveerulisemad. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks PõhjaEestiks ja liivakiviseks LõunaEestiks. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist , muldade teket, taimetikku
2. Mis on litosfäär? Maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. 3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel 5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde,
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum)
Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti
Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22.Põhjavee voolu iseloomustus: Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet. Võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. 23.Vabapinnalise põhjavee iseloomustus: Maapinnalähedane
MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e
akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud
liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks. Eesti voorte pikkus ulatub mõnesajast m kuni 13
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud
Maakoore piir vahevööga kannab sisetuum tahke Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö
Osoon: gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%) Osoon neelab UV kiirgust Troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuse põlemisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniiste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku. Hüdrosfäär 0.23% maa massist Katab 70.8% Maa pinnast, ei kuulu järved Globaalne veevaru maakeral: Maailmameri Mandrijää ja liustikud Põhjavesi Meri maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid. Sisemeri ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri: avaookeanist eraldatud saarkaarega. Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self. Nt Läänemeri Maailmamere soolsus on 3,45% Kiirgus:
..transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende
temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal
7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik. Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on piirkondlikud. Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.
Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted Moreen- liustiku poolt kuhjatud, erineva suurusega osakestest koosnev segipaisatud sete Rändrahn- mandrijää esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi Sete- kivimite murendist või organismide jäänustest koosnev pude aines, mis võib olla tekkinud nii maismaal kui ka veekogus Settekivim- liivakivi
Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Pinnalained (alla 4 km/s) esinevad maapinna lähedal. Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. Lained levivad maavärina koldest e. hüpotsentrist kõigis suundades. Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline. Kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht ja magma tungib: Maakoore ülemistesse osadesse (intrusiivne magmatism). Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15
Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. Kultus pinnavormid-välis jõu toimel, näiteks: jõe deltad, luited, maasääred( Kassari juures, sääretipp-maasäär) Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse
sest PÕM) äärsed jõed parasvöötme jõed vihmavesi ja kevadel lume meie jõed lumesulamisvesi sulamise ajal mussoonkliima mussoonvihmad suvel kui mussoon Amuur puhub merelt maale liustikest algavad jõed suvel, kui liustik Rein sulab · Enamus jõgedest segatoitumisega- seega mitmed toitumisallikad ( tv. 60 ül. 4) · peamiselt põhjaveest toituvatel jõgedel on vooluhulk aasta läbi ühtlane, puuduvad suurvee ja tulvaperioodid · läbivool suurematest järvedest ühtlustab veetaset VEEDEFITSIIT ehk veevaesed piirkonnad: · KÕRBED ( troopiline kliimavööde) VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima
kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu. Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID Magma->Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma. Laamade liikumisviisid : **Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid. **Teineteisest eemale rebitud laamade küljed põrkavad kokku oma naabritega,mis põhjustab purustusi ja hävingut.Neis vööndeis(nt Vaikse ookeani servaaladel) sunnitakse vähemasti üks laamaserv sukelduma vahevöösse,kus see üles sulab ja hävib.
Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus
Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja mäestikuliustikud, millest mõlemal on rida alltüüpe. Liustike liikumine toimub raskusjõu mõjul. Mäestikuliustikud võivad nõlvast alla libiseda juba 20 meetri paksuseks kasvanud jäämassi korral. Mandriliustikes hakkavad jääkupli keskmise ja paksema osa ülemiste kihtide survel alumised jääkihid radiaalselt keskosast serva poole liikuma. Jääkatte servadest valguvad omakorda laiali jäävoolud ja keeled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
