Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Genitaalherpes - sarnased materjalid

Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Genitaalherpes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

herpes, genitaalherpes, villid, haigushoog, henry, rosin, simplex, virus, kordagi, kipub, paraneb, sügelus, palavik, valud, lümfisõlmede, suguelunditele, punetavad, möödudes, ville, valulik, episoodiline, raviga, algama, kuluga, esinemissagedus, raskusaste, vigastatud, kliinik
GENITAALHERPES
6
docx

GENITAALHERPES

GENITAALHERPES Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget: HSV-1 (Herpes Simplex Virus tüüp 1) ­ huultel, limaskestadel, silmadel ja genitaalidel (levib sülje kaudu); HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) ­ genitaalidel, vastsündinutel ja suu piirkonnas (levib genitaaleritiste kaudu). http://www.femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega.

Bioloogia
12 allalaadimist
LIHTHERPES JA GENITAALHERPES
8
doc

LIHTHERPES JA GENITAALHERPES

Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis ­ nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED

Aktiviseerivad tegevused
38 allalaadimist
Herpes simplex ehk herpesviirus
9
pptx

Herpes simplex ehk herpesviirus

Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø

Bioloogia
15 allalaadimist
Nahahaiguste õpimapp
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred. Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. 3

Meditsiin
60 allalaadimist
Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused
13
doc

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused

maksavähi oht); en medikamendid vaktsineerimine HB võimalik Viirused (Herpes simplex osaline ravi; viirus Genitaalherpes mõned päevad sümptomaatiline viirus 2) kehasse paranemine võimal Suguelunditenäsad Viirus (papiloomiviirus) neli nädalat kirurgiline

Bioloogia
126 allalaadimist
Viirused
58
pdf

Viirused

Elus nõrgestatud vaktsiin. On efektiivne ka ekspositsioonijärgselt. Peamiselt aitab immuundefitsiitseid lapsi. Vastuvõtlikule rasedale kontakti korral tuulerõugehaigega tuleb manustada VZ Ig-d, samuti imikutele, kelle emal tekkisid tuulerõuged viimase 7 raseduspäeva jooksul/14 päeva pärast sünnitust. Viirused mõmm :) 05/06 Inimese herpesviirus 1 ja 2 (herpes simplex 1 ja 2) Üldist. Herpesviirused on suured ümbrisega kaheahelalise DNA-ga viirused. Genoom on lineaarne, rekombinatsioon genoomisiseselt, orientatsioonimuutused on võimalikud. Kapsiid on ikosadeltaeedrilise sümmeetriaga, 162-st kapsomeerist. Ümbris sisaldab glükoproteiini. Ümbrise ja kapsiidi vahel on tegument (ruum), milles replikatsiooni alustamist hõlbustavad valgud ja ensüümid. Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni

Bioloogia
32 allalaadimist
MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Nahavormi korral ilmub pärast nakatumist 3-5 päeva jooksul nahale valutu sõlmeke, mis muutub sissetõmbunud keskkohaga vesivilliks. Haigusele on iseloomulik suure villi ümber tekkivad väikesed villid. Villid lõhkevad ja 24-36 tunni jooksul tekib nahal villidega ümbritsetud haavand, mis kattub iseloomuliku pruunjas-musta koorikuga. Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu. Pärast ravi alustamist kuivab haavand 1-2 nädalaga ja koorik eraldub. Nahavormiga kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ning kahjustatud piirkonnas tekib lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik. Nahavormi puhul on suremus 5-20%. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib tüsistuste teket. [5]

Bioloogia
8 allalaadimist
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine,

Bioloogia
27 allalaadimist
LASTEHAIGUSED
54
docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin
240 allalaadimist
Nahahaigused
22
docx

Nahahaigused

lehtede aroomiõli, see rahustab limaskesti. Joonis 7. Antiseptiline ravimtaim Somaalia mürripuu 6. VIIRUSLIKUD NAHAHAIGUSED Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus. Tal on 2 alaliiki: huuleohatis ja suguelundite ohatis. Herpesviirused on levinumaid viirusnakkuseid maailmas. Herpes levib ka siis, kui herpeshaigel puudub lööve. Nakatumise järel jääbki viirus organismi immuunsüs- teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene- misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele. Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir- konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid.

Anatoomia
80 allalaadimist
Nahahaigused
17
docx

Nahahaigused

(erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.

Iluteenindus
51 allalaadimist
Psühhosomaatika
19
docx

Psühhosomaatika

1 Psühhosomaatika Loeng 1 ­ Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge ­ peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline ­ valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu ­ üle 12 nädala o Peavalu ­ üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o

Psühhosomaatika
14 allalaadimist
Bakterid
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia
85 allalaadimist
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute

Psühhomeetria
29 allalaadimist
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia
70 allalaadimist
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus ­ kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus ­ tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus ­ dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom ­ samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret.

Neuroloogia
219 allalaadimist
Kasvajad
23
doc

Kasvajad

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 1970­2004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.................................................

Sisehaigused
95 allalaadimist
Seksuaalkasvatus
38
docx

Seksuaalkasvatus

järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes

Seksuaalkasvatus
28 allalaadimist
Pediaatria
29
doc

Pediaatria

Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes. Erinevuseks on vaid see, et villile ei järgne kooriku teket. Enamasti paikneb lööve suulaes ja põskede limaskestal ning muudab söömise valulikuks. Väga harva võib esineda ka teist(või enam)kordset lööbimist, mil lööve kulgeb piki närvi kulgu nahapinnal - vöötohatisena. 20% vöötohatistest paikneb näo piirkonnas. Haigus algab hambavalu sarnaselt, meenutades pulpiidi (hambasäsi) valu. 3-4 päeva pärast tekivad villid suu limaskestale ja näonahale, asetsedes piki närviharu kulgu. Villiline lööve vöötohatise korral ei ületa keha keskjoont (asetseb kas ainult vasakul või paremal kehapoolel) ja on peale lööbe ilmumist kergelt diagnoositav. Punetised (rubella) Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet, kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad lümfisõlmed kuklas, kõrvade taga ja kaelal

Pediaatria
72 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
363 allalaadimist
Alaselja vaevused-referaat
28
pdf

Alaselja vaevused (referaat)

1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............

Meditsiin
38 allalaadimist
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
71 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel. Veised on arvestatavad SST indikaatorid, sead on arvestatavad SST võimendajad. Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”. SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Laboriloomadest on vastuvõtlikud merisead ja 2-5 päevased imikhiired.

Nakkushaigused
17 allalaadimist
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
128 allalaadimist
BIOMEDITSIIN
36
docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal

Biomeditsiin
105 allalaadimist
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

põhjusi.  Uimastite/alkoholi kuritarvitamine: Sageli liialdatakse uimastite või alkoholiga just selleks, et leevendada depressiooni põhjustatud piinu. Alkoholi kuritarvitamine võib ka ise põhjustada ränka depressiooni.  Ülemäärane tundlikkus: Ägedad tundevood (nt pisarad, ärrituvus) reaktsioonina tühistele frustratsioonidele.  Meeleolu kõikumine: Vahel kipub meeleolu äärmusest äärmusesse kõikuma. Ühel hetkel ollakse sügavas depressioonis, teisel asjakohatus eufoorias (tihti nimetatakse seda maaniaks või hüpomaaniaks). Selliseid meeleolu kõikumisi võib seostada bioloogilise depressiooni alaliigiga, mida viimasel ajal on hakatud nimetama bipolaarseks häireks (varasem depressiiv-maniakaalne psühhoos). Õigesti diagnoositud patsientide puhul ravitakse bipolaarsust edukalt konkreetse medikamendi

Arengupsühholoogia
24 allalaadimist
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
64 allalaadimist
Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.

Meditsiin
10 allalaadimist
Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

Anatoomia ja füsioloogia
59 allalaadimist
Terve naine
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
207 allalaadimist
ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi
90 allalaadimist
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are

Eripedagoogika
169 allalaadimist
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol

Bioloogia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun