Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Geneetiliselt muundatud organismid - sarnased materjalid

llumajandus, tehnoloogia, imalik, geenid, riskid, gmode, stus, steem, komisjon, kides, igust, geenitehnoloogia, keskkonnaministeerium, simustes, sisestatud, nendest, riis, option, biotehnoloogia, alaleht, tagaj, deks, tarbijakaitse, viimise, rilikkuse, imatu, hemalt, steemis, toksiin, rgisus, uuringuid, organisatsioonid, uurima, veterinaar, moratoorium
thumbnail
6
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr- DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
10
doc

GMO - geneetiliselt muundatud organismid

Geneetiliselt muundatud organismid 2. GMO Organismi, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, protsessi võib kirjeldada lühidalt. Geneetiliselt muundatatud taime valmistamine järgmiselt: Et eraldada DNA-ahelast siirdamiseks vajalikke geene, kasutatakse restriktsiooniensüüme, mis lõikavad DNA- ahela soovitud kohast lahti ja valivad vajalikud geenid. Need DNA-lõigud viiakse bakteri DNA-sse ­ plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GMO - geneetiliselt muundatud organism

viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Kui GMO on juba kasutusele lubatud, on tootjal kohustus seda ka hiljem jälgida ­

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses

glüfosinaatidele (näiteks Basta) resistentsed sordid. Geneetiliselt muundatud organismide loomiseks on kaks võimalust (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) (Joonis 1):  Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6)  Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse.

Geenitehnoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

GMO referaat ( Geneetiliselt muundatud organismid )

looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual. Gmo toiduga on võimalik, et kariloomad hakkavad andma rohkem piima. Teadlased on kindlaks teinud, et see ei avalda mingit mõju kariloomadele, mis tähendab, et praeguse seisuga on see ohutu. Seda ei ole uuritud, mis juhtub kui GMO toitaineid kasutada pikemat aega. Seda kõike jälgitakse ning peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele. GMO riskid GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Üheks tõsiseks probleemiks on paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit. Strandbergi arvates on GMO-uuringud kindlasti väga väga vajalikud ning tema arvates ei tohiks ellu rakendada tehnoloogiaid, mis on nii vähe

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GMO ehk geneetiliselt muundatud organism

tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure („farmataimed“) jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. GMO-ga kaasnevad ka riskid. Loomulikult ei tähenda see, et igasugusest arengust tuleks loobuda, vaid ainult seda, et uusi arenguid tuleks jälgida kriitiliselt ja kaaluda võmalikke riske. Oluline on aga teadvustada endale riskiühiskonnas elamise fakt ja suhtuda sellesse vastutustundlikult. Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest. Oluline on näha aga laiemat pilti - lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele ka keskkonnariske,

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu»

Katseid on tehtud enamasti hiirte ja rottide peal. Sellisel viisil on saadud mitmeid uusi ravimeid, preparaate ja antibiootukume, mis on minu arvates vägagi positiivne ja vajalik inimkonnale. Geneetiliselt muundatud organismide vastaseid on samuti väga palju ja mina olen nendega ühel meelel. Nende hinnangu kohaselt põhjustab organismide muundamine eetikaprobleeme. Tekib küsimus, kas taim on ikka veel taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Nad arvavad, et igale organismile peab jääma temale omane geneetiline materjal. Transgeensed taimed võivad samuti olla inimese ja teiste imetajate tervisele kahjulikud. On olnud palju juhuseid kus need on põhjustanud allergia või suurendanud selle riski. Mõni senitundmatu valk võib olla toidutaimes või toiduaines, kus seda tavaliselt ei ole. Toidutaimede kasvatamine võib põhjustada pöördumatut kahju keskkonnale

Geenitehnoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Geenmuundatud organismid

kasvatatakse kahjuritele mürgiseks toitu, kus teda normaalselt ei leidu muudetud transgeenseid kultuure Soovitud tulemused saadakse kiiresti Võimalik negatiivne mõju keskkonnale Geenide avaldumist saab reguleerida Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseks Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, Põllukultuuridesse kantud muundatud mis muutub uues sordis geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõuliseks GMO taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu Kokkuvõte

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5 1.1. GMOd ­ kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8 3.2

Üldbioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu, referaat.

tulenevat näljahäda. Muidugi on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-,tervise, ja sotsiaal-majanduslikke riske, mis pole meile hea. Selle kõige eeldusel, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üle riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses. Kõige levinum geneetiliselt muundatud kultuur on sojauba, järgnevad mais, puuvili ja raps. Geneetiliselt muundatud organismide poolt. Geneetiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tegeletakse puu- ja juurviljade tahke osise suurendamisega ja uuritakse õlitaimi eri rasvhapete omavahelise vahekorra muutmiseks. Siia alla kuulub ka taimsete saaduste maitseomaduste muutmine

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
14
doc

ehk GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID

............................................................................... 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.................................................... 7 5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7 5.1.1 Pestitsiidid................................................................................................................... 8 5.1.2 Kohalike liikide asendumine....................................................................................... 9 5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine.........................................................

Geneetika
59 allalaadimist
thumbnail
10
docx

GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD

LG GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD Referaat Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................... 5 4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID...........................................................................6 4.1. GMO pooldajad............................................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.................................................................................

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele

Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?..................................................................

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID

siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Referaat "Geneetiliselt muundatud organismid"

TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu saamiseks. Alguses keskendusid GM seemnete loojad sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumajandustootjad (ja toiduainetööstus üldisemalt). GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taim

Kokandus
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS

turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti, et lehm hakkab tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja

Geneetika
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO

kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul. Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna. Kõik Euroopa Liidus välja antud GMO

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
21 allalaadimist
thumbnail
24
odp

Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO

Geneetiliselt muundatud organismid Koostajad: Mariliis Karro Mari Metsakaev Kärt Satsi Triin Toonekurg 01 Mis on GMO? · Geneetiliselt muundatud organism, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. · 1)Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. · 2)Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Miks muundatakse? GMO võimaldab: · suurendada organismide haiguskindlust ja vastupanuvõimet kahjuritele · parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust · pikendada toitainete säilimisaega Transgeensed mikroorganismid · Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. · Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle

Ajaloolised sündmused
53 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geneetiliselt muundatud taimed – plussid ja miinused?

Geneetiliselt muundatud taimed ­ poolt või vastu? GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, mille DNA'd on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt. Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed. 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmetel on GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA's ning üleüldse on maailmas kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5

Keskkond
62 allalaadimist
thumbnail
23
odt

GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE?

1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. (Homutov 2011) Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal. 1980. aastal leidsid OECD liikmesmaad, et biotehnoloogia ja geneetiline muundamine pakuvad uuenenud võimalusi inimkonna majandusele. Esimene aruanne selle kasust tuli 1982. aastal. Tehnoloogia arenedes tuli muidugi kehtestada ohutusreziim. (Homutov 2011) 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. Sellele järgnes suurel hulgal muid põllukultuure: raps, mais, sojauba, puuvill, hetkel tegeletakse juba riisiga. Kuid tõsisasi on see, et nende taimede nimekiri, millega tegeletakse aga mis pole veel turule jõudnud, on pikk. (Homutov 2011) 1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

GMO - referaat

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) Mendeli teine e. lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli kolmas seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Erandid Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 valge, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud, lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused.

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Biotehnoloogiast transgeensete organismideni

Munarakule lisatakse üks geen ja munaraku jagunedes on see geen kõigis rakkudes. Teine võimlus on siis, kui rakk on juba veidi jagunenud. Moorulas on igas rakus üks rakutuum ­ DNA sisestatakse vaid ühte rakku. Moorula arenedes ei ole tegu 100% transgeense organismiga, vaid vaid osa on muudetud ­ tegu on mosaiikse organismiga. Seda võib teha ka blastotsüüdi staadiumis. GMO-d on vaja: geenekspressiooni ja selle regulatsiooni uuringutel ehk millised geenid avalduvad ja ei avaldu. Geenide funktsiooni uurimisel geenide suunatud inaktivatsiooni abil. Geenidoosi efektide uurimine ehk kui mitu geeni hakkab rakus tööle. Inimese haigusmudelite loomine. GMO puhul, et geenid rändama ei läheks siis tihti need ei paljune, nt taimed ei lähe enam kasvama. Nokaut-geen ehk välja lülitatud geen. Kimäär id on organismid, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Sinna alla käivad ka inimesed, kellele on organeid siirdatud.

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

GMO

hinnang, millist riski see GMO võib kujutada inimestele või keskkonnale ja millised tagajärjed sellel võivad olla 5. GMO-de kasutamise poolt- ja vastuargumendid 5.1. Huvitav vastuargument ja vastuargumendid 5.2. Pooltargumendid 6. Huvitav argument 1.Mis imeasi see GMO on? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA-lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne ­ see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMO-ga. 2.Kuidas GMO-sid saadakse? Kui palju nad teistest samaliiki organismidest erinevad ja kus neid kasutatakse? GMO-sid luuakse geenitehnoloogia abil

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geenitehnoloogia (GMO)

eesmärkidel ­ põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gmo

Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks ei ole mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. GMO-de reklaamimise taga on mitmeid tegureid, kuid peamiselt just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Kas on põhjust muretseda? Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest. Oluline on näha aga laiemat pilti - lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele ka keskkonnariske, sotsiaalmajanduslikke ohtusid, õigusalaseid küsimusi ja eetikaküsimusi. Potentsiaalsete riskide aktsepteeritavuse tase on inimeseti ja ühiskonniti erinev, meie usume, et kõik

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

TRANSGEENSETE ORGANISMIDE HEAD JA HALVAD OMADUSED

....................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.HÜPOTEES.............................................................................................................................4 2.HÜPOTEESI TÕESTUS.........................................................................................................4 2.1.Väiteid GMOde poolt........................................................................................................4 2.2.Väiteid GMOde vastu.......................................................................................................4 3.ANALÜÜS...............................................................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Geenitehnoloogia kokkuvõte

· tekib kimäärne embrüo · see embrüo viiakse hiire emakasse · sünnivad kimäärsed hiired · järgneva ristamise tulemusena sünnivad ka homosügootsed nokauthiired mudelhiired- haiguse uurimiseks ; organite kasvatamiseks GM-loomade baasil + - Kiired tulemused Kahjurid võivad muutuda immuunseks Geenid teistelt liikidelt Geenid võivad üle kanduda umbrohule Geenide avaldumist saab reguleerida Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad See on täppissordiaretus Geeniteraapia

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 2­8 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun