Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geeniravi (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Geeniravi
• Sonja Gross, Ketrin Puskar, Kati Olesk ja Liina Kosnap
64.tsee
• Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas
• Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete
ühe geeni haiguste raviks
• 1980. aastal Martin Cline muutis DNA-
d.
• Esimene edukas geenravi operatsioon
Ajaloost 1990. aastal USA-s.
• Immuunpuudulikkusega lapsele
• Osaline ravi
• French Anderson
• 2006. aastal Andrew Z. Fire ja
Craig C. Mello said Nobeli
meditsiinipreemia selle eest
Puust ja punaseks
Mis see on? Miks
see on?

Vasakule Paremale
Geeniravi #1 Geeniravi #2 Geeniravi #3 Geeniravi #4 Geeniravi #5 Geeniravi #6 Geeniravi #7 Geeniravi #8 Geeniravi #9 Geeniravi #10 Geeniravi #11 Geeniravi #12 Geeniravi #13 Geeniravi #14
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 274725 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

GEENITERAAPIA

lammutamises, mille tulemusena geen ei avaldu. Esineb taimedel, seentel ja loomadel Kaitseb neid viiruste vastu Avastatud kahe USA teadlase Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello poolt, kes said 2006.a. ka Nobeli meditsiinipreemia Geeniteraapia - tõhus tulevikumeditsiin? Esimene edukas operatsioon tehti 1990.a. USA's kaasasündinud immuunpuudu-likkusega lapsele. Osutus edukaks. Ravikatsed Alzheimeri tõve vastu. Katsed pimedate patsientide peal ­ silmanägemise paranemine Katsetused näitavad, et geeniravi on võimeline haigustest jagu saama ning geeniteraapial on tulevikku. Probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene on ikka seesama inimene pärast protseduuri läbimist? Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist.

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Geenivaigistus

Geenivaigistus on geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises niinimetatud mikro- RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ehk valgusünteesi ei saa toimuda. 2006. aastal said Andrew Fire ja Craig Mello Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis esmaselt 1998.aastal avaldatud töö eest Nature ajakirjas . Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Bioloogia (12. klass)

Õ. lk. 8-10 1. Mis on fundamentaalteadus? Fundamentaalteadus ehk alusteadus on teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 2. Mis on rakendusteadus? Rakendusteadus on teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste

Bioloogia
thumbnail
10
ppt

Geeniteraapia

Geeniteraapia Geeniteraapia Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Uusi, terveid geene võib inimese somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või ­siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni 5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada mingeid teisi füsioloogilisi probleeme 6. Kas funktsionaalset ge

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Geenitehnoloogia arstiteaduses

Geenitehnoloo gia arstiteaduses Kerdu-Katty Pärss 12.C Geenitehnoloogia mõiste Geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus

Geenitehnoloogia
thumbnail
13
ppt

Põhjalik geeniteraapia Powerpoint

· Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Haigus on tingitud ühe ensüümi puudusest. See geenisiirdamine tagas üksines osalise ravi ­ tüdruk edaspidi ka ensüümravi. · Katsetusi on tehtud tuhandeid ning praeguse seisuga on aidanud see pisut üle kümne lapse, kes kõik on olnud kaasasündinud immuunsüsteemi häiretega. Kolmel neist tekkis hiljem vähk. · Senised katsetused siiski näidanud, et geeniravi on olnud võimeline haigustest jagu saama ja et geeniteraapial vähemalt mingil määral on tulevikku. Mõned näited, milliste tõvede vastu on katseid tehtud · Alzheimeri tõve ravikatsed. Avastati, et antibiootikum (clioquinol) koostoimes juhtiva Alzheimeri tõve ravimiga Aricept mõjub tõhusamalt kui Aricept üksi. Katses kasutatud antibiootikum heideti kõrvale kolmkümmend aastat tagasi, sest see põhjustas tuhandetel jaapanlastel B vitamiini puudulikkust, mis

Bioloogia
thumbnail
36
odp

Rakendus bioloogia

Rakendusbioloogia Koostaja: Jalmar Aru AT-07 Mis on fundamentaal- ja rakendusteadus? Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteaduseda (e. põhiteadusega). Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rekandusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teeadmiste praktilise rakendamise printiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Rakendusbioloogia (tänapäevases mõistes) seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada ha

Bioloogia
thumbnail
12
pptx

Inimene ja meditsiin

Inimene ja meditsiin Helene Leht Geenitehnoloogia Kadi Jänes Kanepi Gümnaasium 2013 Geenitehnoloogia geenitehnika geenimanipulatsioon On meditsiini valdkond, mis tegeleb DNAlõikudega Eesmärgid on rakenduslikud Ajalugu 1970. aastal avastati restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid bakterites Loodi rekombinantse DNA metoodikageenitehnoloogia baas 1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõ

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun