Rakutsükkel, plasmiid, tsütoskelett, rakukest (1)

Kloroplastide ehitus ja funktsioon
Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes.
Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke.
Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil.
Tsütoskeleti funktsioonid
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi.
Kromosoomide struktuur
Kromosoom - DNA ja valdu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail)
Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid.
Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused ( lookused ). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke – histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd ; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks.
Milliseid rakke ümbritseb rakukest ?
Bakterirakk , taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist).
Mis on plasmiid ?
Plasmiid - rõngas DNA molekul , mis aub bakterirakkudes. Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkkona eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. need aitavad lagunadada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas.
Rakutsükli etapid
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised:

interfaas - selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist:

• DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad kahekromotiidilisteks;
  
• rakuorganellide hulka suurenemine;
  
• makroergiliste ühendite süntees;
  
• raku ainevahetuse intevsiivistumine, ensüümide süntees.
  

mitoos või meioos

• mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks.
  

• mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta -, ana- ja telofaasa.
  
• meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüttarrakkudes väheneb kaks korda. See koosneb kahest jagunemisest, kumbki jagunemine koosneb pro-, meta-, ana- ja telofaasisdest. Põhiline erinevus mitoosist seisneb selles, et esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire- kromosoomid libuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks.