Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Garantiikiri - Iseseisev töö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koostaja, allkiri, kirjal, garantiikiri, organisatsioon, garantiikirja, krista, kontaktandmed, viit, suurtähtedega, kuupäevaks, toots, katmise, sarja, loetelu, dokumendiregistri, postiindeks, nimetust, padise, harjumaa, aknaga, aknast, tervikuna, nööp, osakond, tehnikakõrgkool, digitaalallkiri, allkirjastatud, kirjutatakse, perekonnanime, sinistAsjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäev 3 Pimekoopia
10001 TALLINN 4. e-posti aadress, kui kiri saadetakse e-postiga Epost: [email protected] 5. Faksi aadress, kui kiri saadetakse faksiga Faks 654 5656 Faks 6556 5657 Rahvusvaheline Faks +358 6766 5656 Asukoht: kirja puhul adresaadi alla adresaadiväljakul, e-kirja puhul väljale Kellele. 2. Adresaat- on organisatsioon või isik, kellele suunatakse.On kohustuslik element. Kirja adresaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kirja adresseerimisel ametiisikule on soovitav märkida adressaadi koosseisu organistatsiooni nimetus. Ruuta Vajalik AS Tuuleke Ruuta Vajalik
DOKUMENDIHALDUS Dokumendihalduse korraldamine Iga organisatsioon vajab tegutsemiseks informatsiooni ja jäädvustab eda oma tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentides. Dokumendi on organisatsiooni mälu. Informatsioon peab säilima ettenähtud aja jooksul ja olem kättesaadav ning kasutatav. Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning
.....................................................................................41 6.4.4 Vabanduskiri ................................................................................................45 6.4.5 Pretensioon...................................................................................................47 6.4.6 Volikiri.........................................................................................................49 6.4.7 Garantiikiri...................................................................................................51 6.4.8 Tänukiri........................................................................................................53 6.4.9 Õnnitluskiri ..................................................................................................55 6.4.10 Kaastundekiri ...............................................................................................57
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast.
Ametijuhendites AAK koostamisel lähtutakse: Riiklikest õigusaktidest Organisastiooni asjaajamine peab tagama asutuse ülesannete Oma organisatsiooni tegevuse iseärasustest täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses Organisatsioon kehtestab õigusaktiga asjaajamiskorra dokumenditöö reglementeerimiseks. PEAB TAGAMA DOKUMENTIDE vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele Organisatsiooni asjaajamise sisemised optimaalse koosseisu, kiire ringluse; lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile - operatiivne infootsing
(kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust
dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument.
Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele. (5,5 cm kaugusel ülaservast) Käskkirja vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest samale reale käskkirja allakirjutamise kuupäeva ja dokumendi- registri numbriga (6,3 cm plangi ülaservast) Käskkirja vorming Pealkiri Vormistatakse käskkirjale alati, kuna see peab avama dokumendi väljaandmise eesmärgi. Trükitakse alates vasakust veerisest (8,5 cm kaugusel ülaäärest)
Dokumendi täitmise aeg on vastavalt seaduses ettenähtud ajale või dokumendil märgitud tähtajale valesti saabunud kiri edastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul õigele adressaadile 2. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Ametkirja vorming – vorm kahes eksemplaris (originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale paberilehele) Vormingusse kuuluvad järgmised elemendid plangil paiknemise järjekorras: 1. autor – kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik (org, organisatsiooni allüksus, ametiisik, füüsiline isik) 2. logo/vapp – on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. 3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus,
16.Millist dokumentide loetelu eelistad kas funktsioonipõhine või struktuuriüksuste põhist, miks? funktsiooni, sest see on püsivam, sest struktuurid muutuvad sagedamini 17.Kohustuslikud plangiliigid on kirjaplank ja üldplank, neid eristab neile trükitavate rekvisiitide koosseis 18. Dokumendi kohustuslikud elemendid: *tekst *autor *allkirjastaja *kuupäev 19. Kirja kuupäeva ja kellaaja märkimine, too näide 20. Aprill 2013 18:20 20.Millest koosneb viit 1-3/2012/45 1 *1 sarjatähis- tegevussuuna tähis, funktsioon *3 sarjatähis- sarjajärjekorra number tegevussuuna piires *2012 - aasta * 45 kirjajärjekorra number vastavalt dok. registris * 1 dokumendi individualiseeriv number 21. Dokumendi põhiliigud: organisatsioonisisene õigusakt kiri protokoll akt 22.Sisu ja säilitustähtaja järgi liigitatakse käskkirju (nimeta liigid) *põhitegevuse käskkirjad *personalikäskkirjad *puhkusekäskkirjad *lähetuskäskkirjad 23
1) asutuse logo, 2) dokumendi väljaandja (asutuse nimi), 3) asutuse registrinumber, 4) dokumendiliigi nimi, 5) kuupäev, 6) dokumendiregistri indeks (number), 7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge (KIIRE, KONFIDENTSIAALNE, USALDUSLIK, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS), 10) adressaat, 11) kinnitusmärge, 12) pealkiri, 13) pöördumine, 14) tekst, 15) tervitusvormel, 16) allkiri, 17) märkus lisade kohta, 18) lisaadressaadid (jaotuskava), 19) kooskõlastusmärge, 20) viisa, 21) pitsat, 22) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta (EELNÕU, ÄRAKIRI, KOOPIA, VÄLJAVÕTE), 23) ärakirja, koopia, väljavõtte tõestusmärge, 24) koostaja nimi ja telefoninumber, 25) arvutifaili tähis, 26) kontaktandmed Plankidele trükitakse rekvisiidid või tähistatakse nende asukohad järgmiselt:
jooksul; 4.4.4. võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. 4.5. Üldjuhul käsitleb dokument ühte teemat. 4.6. Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende identsus. 4.7. Dokumendiplanke hoitakse digitaalsel andmekandjal ning kasutatakse vastavalt juhataja korraldustele. 4.8. Dokumendiplangid jagunevad: 4.8.1. Üldplank, millel pealses on logo ning jaluses märgitud asutuse kontaktandmed ja registrikood. 4.8.2. Kirjaplank, mile jaluses on märgitud asutuse kontaktandmed ja registrikood. 4.9. Dokumendi kohustuslikud elemendid 4.9.1. Autor; 4.9.2. Dokumendi kuupäev; 4.9.3. Tekst; 4.9.4. Alkirjastajad. 4.10. Dokumentide vormistamisel kasutatakse lähtuvalt dokumendiliigist järgmisi lisaelemente: 4.10.1. Nova Eesti OÜ logo; 4.10.2. Väjaandmise koht; 4.10.3. Dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge (näiteks
Kirja kasutusala, rekvisiidid, nõuded teksti koostamisel, liigitus- Kiri on kõige sagedamini koostatav dokument, firma peegelpilt. Kiri koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, originaalplangile ja ärakiri valgele lehele(koopia). Kirja rekvisiidid on : *adressaat *kuupäev ja number *viide sissetulnud kirjale(kp ja nr) *pealkiri *pöördumine *tekst *tervitus-vormel *allkiri *märkus lisade kohta *märkus lisa adressaatide kohta *koostaja või kontakt isiku kontaktandmed. NB! pluss plangi elemendid. Tekst koostatakse lühike, lihtne, täpne, selge. Peab olema nii keeleliselt kui juriidiliselt õige sõnastusega, loogiline ja andmed usaldusväärsed. Teks peab maksimaalselt olema ülesehitatud kolmele loogilisele elemendile: a)sissejuhatus- antakse kirja koostamise põhjus, eesmärk. Viidatakse ka samas küsimuses varem peetud kirjavahetusele b)probleemi esitlus, tõestus- esitatakse
miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti -Dokument adresseeritakse asutusele, struktuuriüksusele, juriidilisele või füüsilisele isikule. Rekvisiidi koostisosad märgitakse järgmiselt: isik, asutus, asutuse struktuuriüksus; tänav, maja- või korterinumber; asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond; riik. Viimane sihtkoht märgitakse suurtähtedega -Vajadusel tehakse dokumendile kasutamise kohta sellekohane märge ( "isiklik", "ametialaseks kasutamiseks") enne rekvisiiti "adressaat", kasutades suurtähti. -Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ( käskkiri, korraldus, otsus, määrus, akt, protokoll jne), suurtähtedega ja paksus kirjas. Protokolli kohta näidatakse ära, mille kohta vastav protokoll on koostatud. N. KORRALDUS -Pealkiri ehk sisuviide avab lühidalt dokumendi sisu. Pealkirja põhisõna märgitakse nimetavas
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
"Postimees" .... kuupäevast). Selgita, mis sundis sind kirjutama. Väljenda huvi töökoha vastu. Tööandja tahab kindlasti näha, et oled väga huvitatud antud töökoha saamisest. Selgita oma asjatundlikkust. Too välja on tugevad küljed, tekita tööandjas enda vastu huvi. Ära varja oma puudusi. Näita soovi oma puudusi parandada ja tahtmist nendega tegeleda. Kaaskiri ei tohi olla liiga pikk pool kuni üks lehekülg. Kaaskirjale on vaja lisada ka oma isiklikud ning kontaktandmed (isegi kui need juba CVs on). Kaaskiri tuleb allkirjastada. Motivatsioonikirja kirjutamine Motivatsioonikiri on kandideerimisel CVle asendamatuks lisaväärtuseks. Selle peamiseks ülesandeks on vastata potentsiaalse tööandja küsimusele: "Miks ma peaksin värbama just selle inimese?" Motivatsioonikiri on suurepärane võimalus ennast "müüa", tuues CVst esile olulisemaid aspekte või rõhutades vajalikke momente, toetab see Sinu kandidatuuri.
plank jne). Dokumendiplangid vormistatakse digitaalsel kujul ning neid hoitakse haldusbüroo vanemspetsialisti poolt määratud kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas ning neid antakse töötajatele välja allkirja alusel ning selle kohta tehakse kanne registrisse. Eraldi oli peatükina välja toodud elementide loetelu, mida tuleb dokumentides kasutada. Allkirjastamine on kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kuid mittekohustuslik informatiivse sisuga kirjadel. Kirjal võib olla ka mitu allkirjastajat. Dokumendil peavad olema autori kontaktandmed, allkirja andmise kuupäev, vajadusel lisa-adressat ja lisamärge (kirja puhul füüsiline lisa, e-kirja puhul manus). Logo ja vappi koos ei kasutata. Ülevaade oli ametis kasutusel olevatest pitsatitest. Pitsatid hoitakse lukustatud kapis. Toodud olid ka dokumentide vormistamise nõuded (font, kirja suurus jne), dokumendi vormistamise etapid, ametis kasutusel olevad dokumendiliigid, ametkirjaliigid. Dokumendid
3) kohtu registrinumber; 4) dokumendiliigi nimetus; 5) väljaandmise koht; 6) kuupäev; 7) dokumendiregistri viit; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja viidale; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleerimise kohta („KIIRE”, „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”); 10) adressaat; 11) kinnitusmärge; 12) pealkiri või pöördumine; 13) tekst; 14) lugupidamisavaldus; 15) allkiri, allkirjastaja nimi ja ametikoht; 16) märkus lisade kohta; 17) lisaadressaadid; 18) kooskõlastusmärge; 19) pitser (õigusaktides ettenähtud juhul); 20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta („EELNÕU”, „KOOPIA”, „ÄRAKIRI”, „VÄLJAVÕTE”, „VÄLJATRÜKK”); [RT I, 25.04.2013, 5 - jõust. 28.04.2013] 21) koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge [RTL 2007, 3, 45 - jõust. 15.01.2007]
pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) - töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse
vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt järgmiste nõuetega: · Esimese taseme (peatükkide) pealkirjad kirjutada suurtähtedega (suurtähtkiri) kirjasuurusega 16 punkti, vahe enne ja pärast pealkirja 12 punkti ja pealkiri paigutada rea keskele. Esimese taseme pealkirjad algavad alati uuelt leheküljelt. Esimese taseme jaotiste ees on numbrid1., 2., 3. jne. .(Office Office 2003 2003: VormingTäpp Vorming Täpp-
Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel välja ei kirjutata. Uurimistöö keel ja stiil Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse inglisekeelsele Abstract'le eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale. · Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. · Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest.
2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 2.2.1. Tiitelleht Töö tiitelosa koosneb järgmistest nimetustest: tiitelleht; võõrkeelne lühikokkuvõte (bakalaureuse- ja magistritöö); sisukord; tähised ja lühendid (vajadusel) ning sissejuhatus. 12 Tiitellehel on järgmised elemendid: 1) õppeasutuse nimetus kirjutatakse suurtähtedega, kirjasuurus 14 punkti, ülemisest servast 25 mm (rõhutamata) (Vorm C.1) või suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kirjasuurusega 14 punkti ülemisest servast 25 mm (Vorm C.2 [4]); 2) instituudi nimetus kirjutatakse väiketähtedega, kirjasuurus on 14 punkti; 3) Eesti Maaülikooli logo lisatakse ainult magistri- ja doktoritööde tiitellehele (Vorm C.3 [5]); 4) autori ees- ja perekonnanime kirjasuurus on 14 punkti ja kirjutatakse rõhutatult (Bold);
mis tõendab dokumendi olemasolu kindlal ajahetkel. Turvaline allkirja andmise vahend on seadistatud tark- või riistvara, näiteks turvakiibiga varustatud kiipkaart, mida kasutatakse isikliku võtme hoidmiseks ja rakendamiseks. See peab tagama, et: allkirja andmiseks vajalik isiklik võti võib tegelikult esineda vaid üks kord ja selle salajasus on piisavalt kindlustatud; isiklikku võtit ei saa tuletada ja allkiri on võltsimise eest kaitstud käesoleva aja tehnika tasemele vastavalt; isiklikku võtit saab õiguspärane allakirjutaja piisavalt kaitsta, nii et teised isikud ei saaks seda kasutada Isikuandmete kaitse seadus Eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra;
, Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat
kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks. Kinnitatud teema kehtib ühe aasta.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli reaalne vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 1.1.1 Kultuuriüksus Kultuuriüksus on üldsuse huvidele keskenduv projekt, asutus või organisatsioon, kelle eesmärk on säilitada ja korrastada kultuuri ja kultuuripärandit (arhiivid, raamatukogud, arheoloogiline, ajaloolis-kunstiline, teaduslik, arhitektuuriline, mitteaineline etnograafiline ja antropoloogiline pärand) ning tagada sellele juurdepääs. Kultuuriüksused loovad ja levitavad valdkonna teadmisi. Kultuuriteadmiste loomine, täiustamine ja levitamine on toimingud, millega on seotud paljud kultuuritegelased ning eeldatavasti peaksid kultuuriüksused neid selles toetama.
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
annaabi.ee 
