Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia võrdlused (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

DNA ja RNA võrdlus

DNA

RNA

Monomeeride nimetus
desoksüribonukleotiid
ribonukleotiid
Monomeeri ehitus
  • lämmastikalus
  • sahhariid
  • happejääk
    a) adeniin
    guaniin
    tsütosiin
    tümiin
    b) desoksüriboos
    c) fosfaatrühm
    a) adeniin
    guaniin
    tsütosiin
    uratsiil
    b) riboos
    c) fosfaatrühm
    Nukleotiidi nimetus
    adenosiinfosfaat (A)
    guanotsiinfosfaat (G)
    tsütidiinfosfaat (C)
    tümidiinfosfaat (T)
    adenosiinfosfaat (A)
    guanotsiinfosfaat (G)
    tsütidiinfosfaat (C)
    uridiinfosfaat (U)
    Molekuli ruumiline kuju
    biheeliks
    üheahelaline
    Komplementaarsus
    A = T ja C = G
    A = U ja C = G
    Põhiline ülesanne
    päriliku info säilitamine ja ülekanne
    päriliku info realiseerimine
    Mitoosi ja meioosi võrdlus
    Mitoos
    Meioos
    Üks jagunemine
    Kaks jagunemist
    Keharakkudes
    Sugurakkudes
    Kaks tütarrakku
    Neli tütarrakku
    Tütarrakkudes sama arv kromosoome
    Tütarrakkudes poole vähem kromosoome
    Kromosoomide ristsiire puudub
    Toimub kromosoomide ristsiire

    Sarnasused

    Mõlemas tekib rakke juurde
    Mõlemal on profaas, metafaas , anafaas , telofaas
    Toimuvad päristuumsetes rakkudes
    Jagunemisel tekivad kääviniidid
    Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
    Spermatogenees
    Ovogenees
    Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes
    Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas ja murdeeas jätkub nende küpsemine
    Kulgeb mehe kõrge vanuseni
    Kulgeb kuni ~50
    eluaastani
    Korraga valmib mitu spermi
    Korraga valmib üks munarakk
    Sarnasused
    Moodustuvad gameedid
    Suguta ja suguline paljunemine võrdlus
    Suguta paljunemine
    Suguline paljunemine
    Toimub eostega või vegetatiivselt
    Toimub gameetidega
    Uus organsim pärineb ühest vanemast
    Gameedid võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt
    Järglased on geneetiliselt samasugused
    Järglased erinevad vanematest
    Sarnasused
    Saadakse järglasi

    Spermi ja munaraku võrdlus

    Sperm

    Munarakk

    Sisaldab Y-kormosoomi

    Sisaldab vaid X-kromosoome

    Väiksem

    Suurem

    Saba

    Sabata

    Liikuv

    Ei liigu

    Sarnasused

    Sugurakud

    Päristuumsed
    Auto- ja heterotroofi võrdlus

    Autotroof

    Heterotroof


    Sünteesivad ise energiat
    Kasutavad valmis energiat

    Sarnasused

    Koosnevad rakkudest
    Paljunevad

  • Bioloogia võrdlused #1 Bioloogia võrdlused #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maris--- Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    rtf

    Paljunemine ja areng

    PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia ­ teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ­ ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm ­ välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Bioloogia - Paljunemine

    Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    DNA ja RNA

    DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos ­ viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin ­ monomeeri tähis A 2) tümiin ­ T 3) tsütosiin ­ C 4) guaniin ­ G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Repl

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    odt

    DNA ja RNA võrdlus

    DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine kuju ahela

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Monomeeri tööleht

    Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    docx

    DNA ja RNA võrdlus

    Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsük

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

    Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

    Bioloogia




    Kommentaarid (5)

    vikitoria profiilipilt
    vikitoria: ülihästi tehtud võrdlus!!!5+
    09:41 05-12-2010
    maarja21 profiilipilt
    maarja21: võrdlused on alati kasulikud
    18:15 20-05-2009
    MeelikaS profiilipilt
    Meelika Spriit: Hästi tehtud
    15:19 30-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun