Antiikkirjanduse mõju õhtumaade kultuurile (0)

Anti kkirjanduse mõju õhtumaade  kultuurile  
 
Kuidas  on   antiikkirjandus   mõjutanud  õhtumaade  kultuuri?  Kui  tähtsad  need  on? 
Kuidas  neid  avaldatakse  õhtumaades?  Kui  suurt  tähtsust  omavad?  Miks  on  seda 
kasutatud?  Kuidas  on  originaale  muudetud?  Miks on see tänapäeval  populaarne  ja 
aktuaalne ?  
 
Antiikkirjandusel  on  suur  osa  õhtumaade  kultuuris.  Nende  põhjal  on  tehtud  filme, 
raamatuid  ja  maale,  isegi  ka  teatri  etendusi.  Läbi   filmide   ja  raamatute kirjeldatakse 
antiikaega  põhjalikult,  et  kõik saaksid  aimu  kuidas sel ajal oli elu ja tingimused, kus 
elati. Põhiliselt kõik antiikajaga seotud
 
pärineb
 
Roomast,
 
Itaaliast
 
ja
  Egiptusest,
 
kuna
 
 
need  olid  antiikaja  suurimad impeeriumid/riigid ning kõikjal oli eluolu erinev kuna ka 
asukoht ja rahvas olid erinevad. 
 
Jumalaid  ja  ka  muid  tähtsaid  tegelasi,  ning  ka  sündmusi  peetakse  väga   olulisteks  
ajaloos.  Neid  austatakse  ning  igal  ühel  on  oma  roll,  nagu  oli  ka   antiikajal .  Näiteks 
Rooma   keiser   Julius   Caesar 'ist on tehtud
 
filme
 
ning
 
teda
 
on
 
esindatud
 
ka
 
multikates.
 
 
Multikas “Asterix ja Obelix” on
 
Julius
 
Caesar
 
Rooma
 
keiser
 
ja
  suur
 
valitseda ,
 
nagu
 
ta
   
oli  seda  ka  Rooma  keisririigis.  Multikas  on  tänapäevane,  aga  tegevus  ajalooline. 
Tänu  multika  saavad  ka   nooremad ,  kes  filme  ei  vaata,  aru  kuidas  miski  toimis. 
Näidatakse läbi multika kuidas  roomlased  võitlesid
 
gallidega.
 
Tegelikult
 
oli
 
roomlaste
 
 
ja  gallide  võitlus  enne  Julius  Caesarit,  täpsemalt  387  eKr.  Multikas  on  need  kaks 
sündmust kokku pandud.  Gallid  ründasid siis, kui Rooma oli veel vabariik
 
aga
 
Julius
 
 
valitses  keisririigis.  Veel  multikas  on  näidatud  kuidas  Julius  ja   Kleopatra   olid  koos 
võimul kuigi tegelikkuses seda ei olnud. 
 
Originaal   lood  on  erinevad  tänapäevast.  Tänapäevased  on  mugandatud,  et  oleks 
kõigile  mõistetav.  Vanaaja  kiri  erineb  tänapäeva  omast  palju  ning  kasutati  ka  teisi 
sõnu,  mida  tänapäeval  ei  ole  kasutusel  enam.  Võrreldes  Homerose  lugu “Ilias” siis 
algne  tekst  on  kreeka  keeles  aga  tänapäeval  saab  seda  lugu  lugeda  igas  keeles. 
Tänapäevases  loos  on  paljud  sõnad  välja   vahetatud ,  et  jutt  läheks  loogiliselt  edasi 
ning paljusid sõnu ei saa
 
tõlkida.
 
“Ilias”
 
on
 
mõjutanud
 
ka
 
teisi
 
Euroopa
 
eeposeid
 
ning
 
 
lugu  on  kirjutatud  heksameetrilistest  värssidest,  mida tänapäeval enam eepostes ei 
kasutata. Neid esineb ainult luuletustes . 
 
Õhtumaades  on  antiikkirjandus  populaarne  ja  aktuaalne  kuna  nende  kaudu  saab 
ennast  väljendada  ning  luua  meeleolu  või  tunde,  mis  ühendaks,  kas  näiteks  mõne 
jumala  või  siis  valitsejaga.  Kuna  tänapäeval  on  ka  palju  inimesi, kes on usklikud ja 
tegelevad  usuga  siis  antiikkirjandus  on  neile  vägagi  tähtis.  Antiikkirjandustest  saab 
ka  häid ideid ja mõtteterasid, näiteks “There is the  heat  of Love, the pulsing rush of 
Longing,  the   lover ’s  whisper,  irresistible—magic  to  make  the  sanest  man  go 
mad.”​-​ Homeros   “Ilias.”  Läbi nende mõtteterada saab väljendada oma emotsiooni 
lihtsamalt  ning  samas  on  nendes  ka  tõetera,  mis  paneb  pikaks  mõtlema,  mis selle 
taga võib peituda. 
 
Üldkokkuvõttes 
on  antiikkirjandus  mõjutanud  õhtumaade  kultuuri  palju. 
Antiikkirjandust  saab  kasutada  igal  pool,  kuna  neid  saab   seostada   tänapäevaga. 
Eluolu on küll erinev,
 
aga
 
kuna
 
antiikajal
 
kirjutati
 
väga
 
palju
 
armastusest,
 
sõdadest
 
ja
   
kurbusest  siis  saab  nendega   edastada   palju  ning  igast  antiikkirjandust  on  võimalik 
leida  midagi,  mis  kirjeldaks  kas  tuju  või  soove.   Antiikkirjanduse   järgi   kirjutatakse  
väga palju kuna need köidavad. Raamatud võivad tunduda  igavad , aga see eest on
   
filmid põnevad ning kõik need annavad aimu kuidas oli elu sel ajastul. 
 
Merlyn Sagaja