Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton.
edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka
USA: esimese lennumasina katsetus 1903. Fordi esimesed tööstuslikud autod 1908. Eesti: asutati Kirjanduse Selts 1907, Eesti Rahva Muuseum (1909), teatrid Tallinnas, Tartus ja Pärnus:1906-1911. Kahe maailmasõja vaheline periood Uuringute üldiseloom: kvantitatiivsete meetodite lisandumine. · C. Leegaard 1920 J. Välikangas 1926 : Soome lahe fütoplankton · H. Riikoja 1925-1931: Eesti rannikumere planktonitabelid. · E. Häyren, 1930, 1936: Eesti rannikumere fütoplankton. · M. Rapoport 1929: Riia ja Kesk-Läänemere plankton. · B. Berzins 1932: Riia lahe plankton, hiljem töötas Lundis. · H. Skuja 1929, 1930: Riia lahe fütoplankton, hiljem töötas Uppsalas. 1 · Rylov 1923, M. Sokolova 1935-1949 : Neeva lahe zooplankton.
ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maailma ookeanide kalasaagikuse ülemise piiri ja sealse ökosüsteemi funktsioneerimise. Eelnevat arvestades tuleks fütoplanktoni vähenemis trendi ookeanides tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne veekiht, kuhu ei mahu iseäranis palju isendeid elama. 20. sajandil Secci kettaga mõõdetud tulemused, seoti kaasaegsemate sateliit mõõtmis tulemustega, mille järgselt loodi mudelid,
magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija. Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki. Bakterplanktoni moodustavad mittefotosünteesivad bakterid.Toitainete rohkuse,sobiva temperatuuri ja valguse korral võib vetikate kasvupuhang nii suur,et ainuraksete vetikate
Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart
22.) Vee desinfitseerimine keemilisel meetodil kasutatakse keemilisi ühendeid (vesilahustena) 23.) Vee biotsünoosi mitmekesisuse (protroofid, autotroofid, heterotroofid) Vee biotsünoosi mitmekesisus prototroofid muudavad amorg. anorgeemiliseks, autotroofid amorg. orgaaniliseks (+ O2) ja heterotroofid tekitavad CO2-te 24.) Plankton, Benton, nekton Plankton - ehk hõljum. Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened) -konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad, kalad) põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org
.............................................................. lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton ......................................................................................... lk.9-10 Kokkuvõte ............................................................................................... lk.11 Allikad ..................................................................................................... lk.12 Sissejuhatus
tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Veekogude tõkestamine ja paisutamine. Jääkreostus. Seisund 1992. aastal Pinnavee kasutus suur. Punktreostusallikate koormus oli märgatavalt suurem. BHT7 koormus oli 94% suurem Fosfori koormus 79%
esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse kuuluvad organismid reguleerivad fütoplanktoni populatsioonide arvukust. 7.Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb välja tänu iseregulatsioonile. 8.Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud
etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites. 1.1.2.3 Anaeroobne `hingamine' mõnedel bakteritel toimub hapnikuvabas keskkonnas keemiliste ühendite oksüdeerimise näol (käärimine). Joonis 1. Primaarproduktsiooni jagunemine 1 Primaarprodutsentide peamised rühmad ja nende levik maailmameres Ökoloogiline grupp Takson Peamine levikuala Fütoplankton Bacillariophyta ehk Kõikjla maailmameres, eriti parasvöötmes ja ränivetikad subpolaarsetel aladel ning rannikumere upwellingu piirkonnas. Dinophyta ehk Kõikjal maailmameres dinofagellaadid Haptophyta Troopilistes ja subtroopilistes meredes
ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton koger ahven Rohevetikas vesikirp ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnategurid http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven http://www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid
TUULED) • PEAMINE LÜLI SUURES VEERINGES • OLULINE RESSURSS INIMESE MAJANDUSELUS (KALANDUS, MAAVARAD, TRANSPORT, TURISM) Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. • Aurumisest • Sademete hulgast • Jõgede sissevoolust merre • Merejää /liustike sulamisest Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral • Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures. Peamine produtsent meres on fütoplankton, mis on energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
· Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu ,,õitsengut" ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks inimtegevuse tagajärjel tiik reostub, siis tiik kui ökosüsteem ei asendu teisega vaid
· Tundlikumad on mitmeaastased vetikad. Õlireostuse mõju · Kõige tundlikumad alad on rohke taimestikuga elustikurikkad lainetuse eest varjatud merealad ja piirkonnad, kuhu kogunevad linnud ja hülged. · Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene
taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Ahvenad söövad 500kg, kaal tõuseb 50kghaug sööb 50kg ahvenaid, kaal tõuseb 5kg. Fütoplankton- vetikad ja rohelised taimed. Zooplankton- loomorganismid: vesikirbud
* * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine
Tipptarbijad Ookeanides on üldjuhul tipptarbijad hailised ja muud suuremad kiskjad, kes teisi kalu söövad, aga neid ei sööda ega tapeta. Ookeanides on tipptarbijad näiteks: Hailised (sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), raid, tiibkala, noolhaugid. Ökopüramiid: sidrunhai kiviahven riffkalalised zooplankton fütoplankton 5 Mida kõrgemale püramiid läheb, seda väiksemaks muutub biomass ja toimub energia vähenemine, sest zooplankton sööb fütoplanktoneid ja neid viimaseid ei saa olla vähem kui zooplanktoneid, sest muidu fütoplanktonid hävineksid. Sama lugu on ka teiste lülidega, ei saa olla söödavat vähem, kui on sööjaid. Üldse on tipptarbijaid kõige vähem, sest neid ei söö
mis jäävad kolooniasse, teine osa viburitega varustatud mikrogameetideks, mis eralduvad kolooniast viljastumisel. Vetikate ökoloogia Peaaegu kõik vetikate rakud on fotosünteesivõimelised e. sahhariide tootvad.Vetikatel toodavad kõik rakud, kasv on kiire, ning võimaldab neil kasvada varjus maapinnal või sügavas vees, kus taimed enam kasvada ei saaks. Plankitiline vees hõljuv, bentiline veekogu põhjas elav. Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur. Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng. Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks.
- keskmine soolsus 35 - lähistroopilistel aladel soolsus suurim - mõjutab vees elavate liikide arvu (mida soolasem, seda rohkem liike) · maailmamere omadusi mõjutavad tegurid: merepinnale langeva päikesekiirguse hulk merehoovused sademete/auramise vahekord (auramine suurem > soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool ühendus maailmamerega · peamine produtsent fütoplankton Rannaprotsessid · rannajoon piir maismaa ja mere vahel · rand maapind, ille piires kõigub rannajoon · ajuvesi kõrgem veeseis · paguvesi madalam veeseis · rannik maismaa ja vee kokkupuuteala, kus tekivad spetsiifilised pinnavormid · järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad
Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid Paistiik Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb kaane, konnasid, vesisisalikke ning ainsaks produtsendiks on fütoplankton. Kaladest elavad tiigis ainult kograd. Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped. Maja-äärne viljapõld Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede- gleimullad(alaliselt liigniisked mullad) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa
· Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton pelagiaalis ja fütobentos litoraalis · Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast: o looduslik sissevool maismaalt o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks
· Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi
Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul? I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass II 10 000 kg * 0,1 =1000kg rebaste biomass Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg 100 kg * 0,1= 10 kg Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t? Fütoplankton kogerhaug 15 t 1,5 t0,15 t=150 kg Hauge on: 150/5 = 30 4
4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Kommensaalideks nimetatakse organisme, kes kommensalismis elamisest saavad kasu. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid tekitavad peremehele kahju, aga ei hävita teda. Näiteks inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu ning tekitab sellega inimesele tervisehäireid.Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik
· Lahustunud O2 pinnal kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool termokliini madal. · Taimne aine kõrge · NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge · Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge. · NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal · Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C
Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele.
- soolsus on eri piirkondades väga erinev - ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur - parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt
1) Avaookeanis (6 toofilist taset) 2) Rannikualal (4 troofilist taset) 3) Upwellingu alal (3 troofilist taset) Joonis 3. Produktiivsus maailmameres 2 Maailmamere ja maismaa produktiivsuse võrdlemine Maailmameri Maismaa Avameres on esmase produktsiooni tootjad Maismaal annavad rõhuva osa esmasest mikroskoopilised vetikad (fütoplankton). produktsioonist suured taimed (rohttaimed ja puud). Fütoplankterite väikesed rakud võtavad Maismaal on puudel ja rohttaimedel juured, toitesooli kogu oma kehapinnaga. mille kaudu liiguvad vesi ja toitesoolad leherakkudesse.
satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette
semidüstroofseid, hüpertrofeerunud eutroofseid ja makrofüüdijärvi. Kõige tüüpilisemad esindajad asuvad Hargla ja Valga nõos (nt. Koobassaare, Aheru), kunagiste jääsulamisvete vooluteedes, mis on praeguseks tugevalt soostunud. Miksotroofsele tüübile on enamasti omane suur liigirikkus, Kalgiveelistes miksotroofsetes järvedes on fütoplanktoni biomass ja klorofüll hulk keskmised, kuid liigiline koosseis rikkalikum võrreldes teiste tüüpidega. Koosseisult sarnaneb selle rühma fütoplankton kalgiveeliste eutroofsete järvede omaga, kuid on suurema biomassi ja rikkalikuma liikide arvuga. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mõõdukas orgaanilise aine manulus avaldab positiivset mõju vetikate kasvule ja mitmekesisusele. Liigiline varieeruvus on suur. Pehmeveeliste miksotroofsete järvede grupp on palju heterogeensem kui kalgiveeliste oma. Ta sisaldab mõningaid väga tumeda veega eutrofeerunud düstroofseid järvi, kus on väga kõrge orgaanilise aine ja väga
põhjale või esemetele. Meie tingimustes esineb makrofütobentost vaid litoraalis. Zoobentos: kirju koosseisuga ja erineva suurusega loomorganismid, valdavalt palja silmaga nähtavad Plankton ja selle koostisosad - Plankton e. hõljum vees passiivselt hõljuvate või vähese liikumisvõimega organismide plankterite kogum. Osa neist võimelised aktiivselt liikuma, kuid alluvad vee liikumisele.Plankton koosneb *Fütoplankton e. taimne hõljum vetikad, peamiselt mikroskoopilised Siia arvatud ka tsüanobakterid e. sinivetikad e. tsüanoprokarüoodid e. Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel.
sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud
selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel röövkalad, lepiskalad, zooplankton, fütoplankton ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada
kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel.
kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss * Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. * Kui nisid kattuvad, tekib konkurents. Kui uus liik tuleb kooslusse. Ta võib kellegi välja tõrjuda või tulevad ümberkorraldused ehk olemasolevad suhted mängitakse ümber.
Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Läänemere liigiline vaesus ongi vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia-Araali seletatav vee väikese soolsusega. Peamine produtsent meres on fütoplankton, äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad). Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele. Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda
Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on üheks klimaatilise regulatsiooni võtmeelemendiks. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaasa 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga.
Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Maailmamere elupaigad. Pelagiaal veekogu veemassiiv organismide elupaigana. Bentaal veekogupõhi organismide elukeskkonnana. Pelagiaal: · Epipelagiaal maailmamare ülemine valgusrohke (eufootiline) veekiht, milles areneb fütoplankton; 5 · Batüpelagiaal maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Ei ole päikesevalgust ega fotosünteesivaid organisme. Organanilist ainet loovad kemoautotroofid; · Abüssopelagial maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Allpol batüpelagiaali. Ei ole päikesevalgust ega fototroofseid organisme. Jaguneb abüssopelagiaaliks (kitsamas tähenduses) ja ultraabüssopelagiaaliks (kõige
polüheedid). Nad peavad palju sööma, sest toidu väärtus on väike, erandiks kiskjad. Lubjaskelett sügaval on habras, sest vees on lahustunud vähe karbonaate (lagunevad suure 1 rõhu all). Sügaval on püsiv temperatuur ja valgus, pole vaja erikohastumusi nende muutusteks. MERE BAKTERPLANKTON. Esineb kõigis sügavustes, põhjas vähem, kuupmeetris 2-50 mg. Mere fütoplankton. Peamiselt vaguvibur- ja ränivetikad, viimased külmades vetes ülekaalus. Kõrge biomass kuni sügavuseni 100-150 m. Otsene seos ka fosfaatide sisaldusega. Mere zooplankton. Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused
El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos
See kiiratakse valdavas osas tagasi maailmaruumi pikalainelise kiirgusena. Õige on B. 12. Milline loetelu sisaldab selliseid elemente, mis vajalikud kõikidele loomadele, kuid mitte taimedele? A. Mn, Mg; B. Si, C,; C. Cl, Na. Kloori ja naatriumit pole kellelgi peale loomade vaja, C on õige. 13. Kõige kõrgema (aluselisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. Kõige aluselisema rektsiooniga ökosüsteemid on soodajärved, D on õige. 14. Kas võrrandit dN/dt = rN nimetatakse: A. Zobeli võrrandiks? B. Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks? C. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks? D. Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks? E. Populatsiooni erikasvu võrrandiks? F. Kahe konkureeriva populatsiooni dünaamika võrrandiks?
hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel,
1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad). Nende diameeter on alla 1 mm. Neid püütakse võrguga. Suurusjärgud *20 - 200 mikromeetrit - siia kuuluvad ränivetikad, deismidee? Rühma kuuluvad vetikad. Ühine nimetus on mikroplankton. *2,0 - 20 mikromeetrit - enamus viburlased; üldnimetus nanoplankton *0,2 - 2,0 mikromeetrit - pikiplankton
001- 0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2) süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest. Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja
Veebilanss: veevarusid täiendavad: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest. Jääb vähemaks: aurumine ja väljavool Põhjamerre.Veevahetus 30a. Fosfori- ja lämmastikuühendite-vetikate vohamine- hapnikupuudus põhjakihtides, ka raskmetallid ja nafta. Hoovusi pole-muutlikud tuuled. Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik. Põhjataimestik : rohe-,puna-,pruunvetikad. mändvetikad Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal
Pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet ja fütoplankton, mis ühtlustab vett fotosünteesi abil. Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb. Veekogu seisundi hindamine 1) Keemiline analüüs 2) Visuaalne hindamine Veereostuse vähendamine: - Tehnoloogiline tee, muuta tootmist - Reovee puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus- reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või
ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu
tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub. Kui aga naftalaigud levivad ka rannikule, võib tulemuseks olla ka maismaataimede (ja loomade) hävimine. Taimede hävimine mõjutab otseselt ka veeorganaismide elu. Näiteks taimede
Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa
annaabi.ee 
