loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega
edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka
USA: esimese lennumasina katsetus 1903. Fordi esimesed tööstuslikud autod 1908. Eesti: asutati Kirjanduse Selts 1907, Eesti Rahva Muuseum (1909), teatrid Tallinnas, Tartus ja Pärnus:1906-1911. Kahe maailmasõja vaheline periood Uuringute üldiseloom: kvantitatiivsete meetodite lisandumine. · C. Leegaard 1920 J. Välikangas 1926 : Soome lahe fütoplankton · H. Riikoja 1925-1931: Eesti rannikumere planktonitabelid. · E. Häyren, 1930, 1936: Eesti rannikumere fütoplankton. · M. Rapoport 1929: Riia ja Kesk-Läänemere plankton. · B. Berzins 1932: Riia lahe plankton, hiljem töötas Lundis. · H. Skuja 1929, 1930: Riia lahe fütoplankton, hiljem töötas Uppsalas. 1 · Rylov 1923, M. Sokolova 1935-1949 : Neeva lahe zooplankton.
ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maailma ookeanide kalasaagikuse ülemise piiri ja sealse ökosüsteemi funktsioneerimise. Eelnevat arvestades tuleks fütoplanktoni vähenemis trendi ookeanides tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne veekiht, kuhu ei mahu iseäranis palju isendeid elama. 20. sajandil Secci kettaga mõõdetud tulemused, seoti kaasaegsemate sateliit mõõtmis tulemustega, mille järgselt loodi mudelid,
Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija. Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki. Bakterplanktoni moodustavad mittefotosünteesivad bakterid.Toitainete rohkuse,sobiva temperatuuri ja valguse korral võib vetikate kasvupuhang nii suur,et ainuraksete vetikate
Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart
Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temp...
tungivast päikesevalgusest. Valgusolude paranedes ilmuvad esimestena planktonisse Mallomonas´e, Uroglena ja Cryptomonas´e. Suvel aga algab Võrtsjärves niitjate tsüanobakterite kasv. Juba juuni lõpus moodustavad tsüanobakterid fütoplanktoni biomassist enamuse. Kaks liiki- Limnothrix planktonica ja L. redekei moodustavad üle 90% tsüanobakterite biomassist. Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut. Sügisesel biomassi kasvul on kaks põhjust: esiteks üldfosfori hulga suurenemine vees kevadest sügiseni ja teiseks tsüanobakterite sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama fosforihulga juures suuremat biomassi. Võrtsjärves seguneb vesi tuulehoovuste mõjul üsna hästi, seetõttu ei ole järve eri osade fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi
Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus loo...
1.Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Isendite rühma, kes jagavad ühist territooriumit. 2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? ...
vastavalt veekogu sügavusse ulatuva valguse hulgale ja kvaliteedile. 6 2. Toiteained Kui palju süsinikku, vesinikku, hapnikku, lämmastikku ja fosforit on vaja keskmiselt 1 g biomassi tootmiseks? `Redfield' suhe (iseloomustab mere fütoplankton organismides süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem
ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton koger ahven Rohevetikas vesikirp ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnategurid http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven http://www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid
TUULED) • PEAMINE LÜLI SUURES VEERINGES • OLULINE RESSURSS INIMESE MAJANDUSELUS (KALANDUS, MAAVARAD, TRANSPORT, TURISM) Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. • Aurumisest • Sademete hulgast • Jõgede sissevoolust merre • Merejää /liustike sulamisest Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral • Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures. Peamine produtsent meres on fütoplankton, mis on energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
· Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu ,,õitsengut" ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks inimtegevuse tagajärjel tiik reostub, siis tiik kui ökosüsteem ei asendu teisega vaid
· Tundlikumad on mitmeaastased vetikad. Õlireostuse mõju · Kõige tundlikumad alad on rohke taimestikuga elustikurikkad lainetuse eest varjatud merealad ja piirkonnad, kuhu kogunevad linnud ja hülged. · Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Tipptarbijad Ookeanides on üldjuhul tipptarbijad hailised ja muud suuremad kiskjad, kes teisi kalu söövad, aga neid ei sööda ega tapeta. Ookeanides on tipptarbijad näiteks: Hailised (sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), raid, tiibkala, noolhaugid. Ökopüramiid: sidrunhai kiviahven riffkalalised zooplankton fütoplankton 5 Mida kõrgemale püramiid läheb, seda väiksemaks muutub biomass ja toimub energia vähenemine, sest zooplankton sööb fütoplanktoneid ja neid viimaseid ei saa olla vähem kui zooplanktoneid, sest muidu fütoplanktonid hävineksid. Sama lugu on ka teiste lülidega, ei saa olla söödavat vähem, kui on sööjaid. Üldse on tipptarbijaid kõige vähem, sest neid ei söö
mis jäävad kolooniasse, teine osa viburitega varustatud mikrogameetideks, mis eralduvad kolooniast viljastumisel. Vetikate ökoloogia Peaaegu kõik vetikate rakud on fotosünteesivõimelised e. sahhariide tootvad.Vetikatel toodavad kõik rakud, kasv on kiire, ning võimaldab neil kasvada varjus maapinnal või sügavas vees, kus taimed enam kasvada ei saaks. Plankitiline vees hõljuv, bentiline veekogu põhjas elav. Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur. Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng. Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks.
- keskmine soolsus 35 - lähistroopilistel aladel soolsus suurim - mõjutab vees elavate liikide arvu (mida soolasem, seda rohkem liike) · maailmamere omadusi mõjutavad tegurid: merepinnale langeva päikesekiirguse hulk merehoovused sademete/auramise vahekord (auramine suurem > soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool ühendus maailmamerega · peamine produtsent fütoplankton Rannaprotsessid · rannajoon piir maismaa ja mere vahel · rand maapind, ille piires kõigub rannajoon · ajuvesi kõrgem veeseis · paguvesi madalam veeseis · rannik maismaa ja vee kokkupuuteala, kus tekivad spetsiifilised pinnavormid · järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad
Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid Paistiik Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb kaane, konnasid, vesisisalikke ning ainsaks produtsendiks on fütoplankton. Kaladest elavad tiigis ainult kograd. Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped. Maja-äärne viljapõld Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede- gleimullad(alaliselt liigniisked mullad) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa
· Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton pelagiaalis ja fütobentos litoraalis · Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast: o looduslik sissevool maismaalt o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks
· Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi
Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul? I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass II 10 000 kg * 0,1 =1000kg rebaste biomass Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg 100 kg * 0,1= 10 kg Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t? Fütoplankton kogerhaug 15 t 1,5 t0,15 t=150 kg Hauge on: 150/5 = 30 4
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
· Lahustunud O2 pinnal kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool termokliini madal. · Taimne aine kõrge · NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge · Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge. · NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal · Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C
Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele.
- soolsus on eri piirkondades väga erinev - ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur - parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette
semidüstroofseid, hüpertrofeerunud eutroofseid ja makrofüüdijärvi. Kõige tüüpilisemad esindajad asuvad Hargla ja Valga nõos (nt. Koobassaare, Aheru), kunagiste jääsulamisvete vooluteedes, mis on praeguseks tugevalt soostunud. Miksotroofsele tüübile on enamasti omane suur liigirikkus, Kalgiveelistes miksotroofsetes järvedes on fütoplanktoni biomass ja klorofüll hulk keskmised, kuid liigiline koosseis rikkalikum võrreldes teiste tüüpidega. Koosseisult sarnaneb selle rühma fütoplankton kalgiveeliste eutroofsete järvede omaga, kuid on suurema biomassi ja rikkalikuma liikide arvuga. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mõõdukas orgaanilise aine manulus avaldab positiivset mõju vetikate kasvule ja mitmekesisusele. Liigiline varieeruvus on suur. Pehmeveeliste miksotroofsete järvede grupp on palju heterogeensem kui kalgiveeliste oma. Ta sisaldab mõningaid väga tumeda veega eutrofeerunud düstroofseid järvi, kus on väga kõrge orgaanilise aine ja väga
protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid. Zooplanktoni hulka mõjutavad keskkonnategurid - vee temperatuur, toit, vetikamürgid, kalad. Zooplanktoni osa veekogu toiduahelas asub ahelas min teisel kohal. Fütoplankton detriit + bakterid- zooplankton- kala. Kuidas määratakse bakterite üldarv ja saprobakterite arv - Üldarv (BÜA)- rakkude (miljonit) arv 1 ml-s. Rakud värvitakse nukleiinhappe värviga (DAPI, SYBR, jne), filtreeritakse 0,2 µm poori läbimõõduga filtrile, loendatakse epifluorestsentsmikroskoobiga Saprobakterid (SAPRO) - kergesti lagundatavat orgaanilist ainet kasutavad bakterid, kes on võimelised kasvama söötmetel Bakterite jaotus temperatuurieelistuse järgi -
sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud
selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel röövkalad, lepiskalad, zooplankton, fütoplankton ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada
perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel. · Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual.
kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss * Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. * Kui nisid kattuvad, tekib konkurents. Kui uus liik tuleb kooslusse. Ta võib kellegi välja tõrjuda või tulevad ümberkorraldused ehk olemasolevad suhted mängitakse ümber.
Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Läänemere liigiline vaesus ongi vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia-Araali seletatav vee väikese soolsusega. Peamine produtsent meres on fütoplankton, äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad). Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele. Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda
Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on üheks klimaatilise regulatsiooni võtmeelemendiks. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaasa 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga.
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
polüheedid). Nad peavad palju sööma, sest toidu väärtus on väike, erandiks kiskjad. Lubjaskelett sügaval on habras, sest vees on lahustunud vähe karbonaate (lagunevad suure 1 rõhu all). Sügaval on püsiv temperatuur ja valgus, pole vaja erikohastumusi nende muutusteks. MERE BAKTERPLANKTON. Esineb kõigis sügavustes, põhjas vähem, kuupmeetris 2-50 mg. Mere fütoplankton. Peamiselt vaguvibur- ja ränivetikad, viimased külmades vetes ülekaalus. Kõrge biomass kuni sügavuseni 100-150 m. Otsene seos ka fosfaatide sisaldusega. Mere zooplankton. Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused
El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Vetikate masspaljunemine. 2. Järvede taimestik. Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk kaldaveetaimed kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees
1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad). Nende diameeter on alla 1 mm. Neid püütakse võrguga. Suurusjärgud *20 - 200 mikromeetrit - siia kuuluvad ränivetikad, deismidee? Rühma kuuluvad vetikad. Ühine nimetus on mikroplankton. *2,0 - 20 mikromeetrit - enamus viburlased; üldnimetus nanoplankton *0,2 - 2,0 mikromeetrit - pikiplankton
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed(Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi, kollane võhumõõk) Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid
Pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet ja fütoplankton, mis ühtlustab vett fotosünteesi abil. Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb. Veekogu seisundi hindamine 1) Keemiline analüüs 2) Visuaalne hindamine Veereostuse vähendamine: - Tehnoloogiline tee, muuta tootmist - Reovee puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus- reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või
ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu
tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub. Kui aga naftalaigud levivad ka rannikule, võib tulemuseks olla ka maismaataimede (ja loomade) hävimine. Taimede hävimine mõjutab otseselt ka veeorganaismide elu. Näiteks taimede
Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
