mandrile Esineb ntks Filipiinidel ( Lõuna- ja Kagu Aasias ning Lääne-Aafrikas.) Mussoon puhub suvisel poolaastal pidevalt kõrgema õhurõhuga mere kohalt madalama õhurõhuga mandri poole. Talvel vastupidiselt mandrilt mere poole. 14. Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus. Atmosfäärifront- kahe erisuguse naaberõhumasssi vaheline õhuke kiht, samuti selle ja aluspinna lõikejoon. Liigitus – statsionaarne ehk püsiv front, soe front, külm front. 15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi üleminekul on ilma muutumine hoopis teistsugune. 16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17
pealetungiva külma õhu piiri. · Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud · Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. · Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas asendub laussadu hoogsajuga või lõpeb hoopiski.e. oklusiooni front. Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees. http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/wfront_xsect.jpg http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/wf_xsect2.html Ilm sooja frondi üleminekul Soe õhk tungib külma õhu peale - taevasse ilmuvad kiudpilved (Ci), siis kiudkihtpilved (Cs), kõrgkihtpilved (As) ja lõpuks kihtsajupilved (Ns) Sajab frondi ees Frondi üleminekul temperatuur tõuseb, õhurõhk langeb Tuule suund muutub http://www.ux1.eiu
· suunas keskmest õhurõhu tõusu suunas väljapoole ÕHUMASSID · Pikemat aega · kindlates · aluspinna- ja · kiirgustingimustes · seisnud õhk · omandab sarnased · meteoroloogilised · omadused · (temperatuur, · niiskus)- formeerub · õhumass · · Erinevate · omadustega · õhumasside kitsast · eraldusvööndit nim. · frondiks Frondi liigid · · Soe front · soojem õhumass liigub külma · peale · liigub harilikult 20-30 km/h · · Sooja frondile iseloomulik · lai pilvesüsteem · pilveala põhiliselt enne fronti · laussajud · · Külm front · külmem õhumass liigub sooja alla · · Külmale frondile iseloomulik · liigub kiiremini kui soe front · 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga
Ekvatoriaalne õhk - kuum & väga niiske, esineb paduvihmasid. Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk - külm & kuiv. Mis on frondid? - Õhumasside piirialad. Tekivad erinevate omadustega õhumasside piirialadel. Tegemist on teatud (~100 km) laiuste vööndiga, milles õhumasside omadused kiiresti muutuvad. Liiguvad koos õhumassidega. Joonisel on näha peamiste õhumassie tekkealasid ja ka suuremate frontide paiknemist. Sooja frondi puhul on õhk soe, kuid see liigub ülespoole ja jahtub, selle tulemusel veeaur kondenseerub ja tekivad pilved, mida on näha ka sellelt vasakpoolselt jooniselt. Selle frondi lähenedes langeb õhurõhk, tuul tugevneb, taevas pilvineb. Suvel hakkab sadama lausvihma, talvel tuiskama. Külma frondi puhul tungib peale külm õhk, mis maapinna lähedal edasi liikudes lükkab sooja õhu enda ees üles, mida on näha parempoolselt jooniselt. Külma frondi üleminekul õhurõhk ja temperatuur langevad
pikem, loetakse ta lõpuni ja väljund Q läheb seejärel olekusse "0" (2). Kui sisendimpulss S on lühem (3) kui etteantud ajaintervall või sisendsignaal R (4) omab tõusvat fronti, katkestatakse ajaintervalli lugemine ja väljund läheb olekusse "0". Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SP. Impulssfunktsioon Pikendatud impulssfunktsiooni korral hakatakse aega T lugema S-sisendisse antava impulsi tõusva frondi puhul ja väljund Q läheb olekusse "1" (1). Võrreldes lihtsa impulssfunktsiooniga ei sõltu ajaintervalli lugemine ja väljundsignaali oleku "1" kestus sisendisse S antava signaali kestusest, kuid sõltub R sisendisse antava signaali olekust. Väljundi Q signaal läheb olekusse "0", kui etteantud ajaintervalli loendamine on lõppenud (2) või kui R-sisendis on tuvastatud tõusva frondiga (3) signaal. Mitme jadamisi etteantud ajaintervalli jooksul S-isendisse saabunud
Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa nende teket põhjendada. 14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel. 15.Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? 16.Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tähistus kliimakaartidel. 1.Atmosfäär ehk õhkkond on maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri kihid : 1)troposfäär 2)stratosfäär 3)mesosfäär 4)termosfäär Liigituse aluseks on enamasti temperatuuri muutus ja kõrgus. Atmosfääri tähtsus: 1)õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri 2)ei lase päeval Maal üle kuumeneda ja öösel liiga maha jahtuda. 3)kaitseb Maad UV-kiirguse eest.
samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsüklon 990 986 982 M KÜLM SOE KÜLM Soe õhk tõuseb Külm õhk tungib sooja õhu alla Külm õhk sooja frondi ees Külma frondi tähis Sooja frondi tähistus Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse ANTITSÜKLONIKS. Antitsüklonis tõuseb õhurõhk keskosa suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.
Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. FRONDID Statsionaalne ehk püsiv front esineb siis kui front on püsinud mitu päeva paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda 2)soe front soe õhk liigub külmale õhule peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna kerge(soe) õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veearu kondenseerub, tekivad pilved, lauspilved ja laussadu. Talvine soe front põhjustab jäidet. 3)külm front külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest
Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M madalrõhkkond tsüklon: · Suvel jahe ilm · Talvel soojem ilm K kõrgrõhkkond antitsüklon: · Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled Sademed Paduvihm (frondi taga) Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees) õhurõhk tõuseb langeb Kasvuhoone efekt üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas
mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas. Ilmaelemendid: temperatuur, tuul, õhurõhk, õhuniiskus jne. *Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub. *Soe front - sõe õhk kõlma õhu poole. pilved frondi ees. (kihtpilved- tuleb lausvihma) pilve mass väga suur. peale frondi üleminekut : ilm soojeneb. õhurõhk langeb. tuule suund muutub. *Klimatoloogia-teadus kliimast, uurib kliima muutusi, tingimusi, tüüpe ja iseärasusi. *Mida madalam on õhutemperatuur, seda kõrgem on õhurõhk. Mida tihedam on õhk, seda suurem on õhurõhk.
· Parasvöötme kontinentaalne õhk- kujuneb Euraasia mandri kohal, sageli arktilisest õhust · Parasvöötme mereline õhk- formeerub Atlandi ookeani põhjaosa kohal · Troopiline kontinentaalne õhk- suvel formeerub Musta ja Kaspia mere ümbruses, Kesk-Aasia ja Alam- Volgamaade kohal; talvel Põhja- Aafrika, Väike-Aasia või Afganistani kohal · Troopiline mereline õhk-formeerub Assoori saarte piirkonnas Frondi liigid · Eristatakse järgmisi frondi põhitüüpe · Soe front soojem õhumass liigub külma peale liigub harilikult 20-30 km/h · Sooja frondile iseloomulik lai pilvesüsteem pilveala põhiliselt enne fronti soe ja.... laussajud · Külm front külmem õhumass liigub sooja alla · Külmale frondile iseloomulik liigub kiiremini kui soe front 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui soojal frondil
mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhuhulk.Front-kui kaks õhumassi-soe ja külm segunevad,kahe õhumassi kokkupuutepiirkond .Pärast külma frondi möödumist-temp.jahedam,õhurõhk kõrgem,pil visus selge,sademed kuiv,tuul nõrk.Külma frondi möödumise ajal:te mp.langeb,õhurõhk tõuseb,pilvisus suureneb,sademed sajab,tuul tu gev.Sooja õhuga alas:temp.soojem,õhurõhk madalam,pilvisus selge, kuiv,tuul nõrk.Sooja frondi möödumise ajal:temp.tõuseb,õhurõhk la ngeb,pilvisus suureneb,sajab,tuul nõrk.Tsüklonid ja antitsüklonid-f rontidel tekkivad õhukeerised.Tsüklon-madalrõhkkond(nooled sisse
Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. FRONDID Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi - lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved.
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund
3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma. Soojal ajal tekivad külma frondi korral rünksajupilved.sajab paduvhima ja esineb äikest(talvel väga harva).Sooja frondi puhul on sajuaja frondi ees, külma puhul frondi taga. 16
3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma. Soojal ajal tekivad külma frondi korral rünksajupilved.sajab paduvhima ja esineb äikest(talvel väga harva).Sooja frondi puhul on sajuaja frondi ees, külma puhul frondi taga. 16
Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad
Võimsad tõusvad õhuvoolud, paduvihmad, maapind püsivalt niiske. · Antarktiline õhk külm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Kõige külmem piirkond Maal. Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erineva omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi fronte: · Statsionaarne e. püsiv front- esineb siis kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata liikumise suunda · Soe front tekib kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front- esineb kui külmem mass liigub soojale alla Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbab taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema
Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm.
õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud- madalrõhkkond. Sajab. Antarktiline õhk lõunanabal on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. 10.Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale Rõhkkonnad. atmospheric pressure 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore.
Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse. Antarktiline õhk: on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. B) Külm ja soe front Sooja fronfi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve , sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul tekivad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilve. Külmafrondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles
ei jõua, küll on ta valitsevaks suvisel ajal vahemere ääres. 4. Ekvatoriaalne õhumass on kuum ja niiske. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifondid Fondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt fondi liikumises on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: * Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. * Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. * Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale peale. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved
madalrõhuala 60 N ( sademeteta alad) Madalrõhualadel- kõrgrõhuala 30 N tõusvad õhuvoolud madalrõhuala 0N (sademed) 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e anti tsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel
· Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust! 13. Kuidas päikesekiirgus jaotub planeedil maa? ÕPETAJA ANTUD LEHT: ÕHUMASSID; FRONDID; TSÜKLONID 14. Kuidas mõjutab ilma soe- ja külmfront? · Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve. Üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. · Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad
Kihtsajupilved on segapilved; nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,53 (35) km, aga mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100200 meetrit ja isegi madalamal. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. 5 Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub ja tekivad pilvevallad pikkusega mitusada või mõnikord isegi tuhat kilomeetrit. Pilved algavad 300 400 km kaugusel sooja frondi ees ja ulatuvad sügavuti tsükloni keskkohani. Nende alumine piir algab tavaliselt 20001800 m kõrguselt ja alaneb koos sooja frondi laskumisega kõrguseni 100200 m ja isegi madalamale.
Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 14. Tsüklonid ja antitsüklonid
· Antarktiline õhk - külm ja kuiv (on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal (maakera kõige külmem piirkond)). 22) Frondid - kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne e. püsiv front - esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front - tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front - esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.
mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse 3 tüüpi: 1) statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Eesti ilmastik on väga muutlik tsüklonite ehk madalrõhkkondade ja antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondade vaheldumise tõttu. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole, temp on madal ja sademeid võib tulla rohkesti. Lõunapoolsest osast käib üle soe front, seejärel külm front, kaasnevad sademed. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Lõunatsükloniteks nim tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere
sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe hoovus, see liigub le skandinaavia mestiku, hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Grnimaal psib KRK FRONT - kitsas eraldusvnd kahe erineva humassiga eraldusvndi vahel KLMA FRONDI LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad sademed, hurhk tuseb SOOJA FRONDI LEMINEK - Temperatuur tuseb, tuul muutub kagust edelasse, tekivad sademed, hurhk langeb 8. TSKLON, 1000-1500KM, LNEST-itta, 7-30m/s TORNAADO, suvaline suund, TROMB, mnikmmend km, suvaline sund VESIPKS, veekohal, mnikmmend cm-m, suvaline suund, 3-11m/s TUULISPASK, maa kohal, lbimt mni m, suund suvaline, kiirus vike 10. Tsklonitega kaasenevad: sademed, paduvihm, rahe, tuuled, vesipksid, ike
tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav
frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad. Peafrondid lahutavad erineva geograafilise päritoluga õhumasse, mille omadused erinevad tunduvalt. *Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli
cT-kuiv ja kuum cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm mP-niiske, talvel soe, suvel jahe cA-arktiline külm ja kuiv cAA-antarktiline- külm ja kuiv, atm front kitsas eraldusvöönd 2 erinevate omadustega õhumassi vahel. Statsionaarne front mitu päeva seisnud paigal Soe front soe õhk, mis liigub külmale õhule peale Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale Delusioonifront ühenenud soe ja külm front. Soe front pilvineb, sajab. Talvel lund, tuiskab. Sajuala frondi ees. Külm front - pilved, sajab paduvihma, äike. Õhut' langeb, sajuala frondi taga. Tsüklon M, kujunevad välja frontidel ookeani kohal- niiske ja pehme kliima. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus. Antitsüklon K Äike õhumassisisesed ( tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. ) ja frontaalsed. ( külm ja soe front )
liikumise suunda Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla Soe front Külm front ilmastik muutub seaduspäraselt edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles liigub külmale peale ja sunnib seda taganema soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk ja esineb äikest jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult
lõunapk päripäeva. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond Atmosfäär ja tuuled puhuvad keskelt äärealadele poole. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse 3 tüüpi: 1) statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane
· Õhk liigub keskelt servaaladele Õhk liigub servadelt keskele · Talv-külm, selge Talvel pehme, lörts · Suvi soe, kuiv Suvi jahe, vihm FRONT kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. · SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. · KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. Mussoonid · Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile. · Suvemussoon puhub ookeanlit mandrile.
on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Õhumass ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhurõhk õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Soe ja külm front - Soe=kitsas üleminekupiirkond atomsfääris, kui pealetungil on soojem ja enamasti niiskem õhk kui frondi ees. Peamine pilvemass liigub sooja frondi ees ning pilved on tavaliselt kihilised ja toovad kaasa laussademeid. Mõnikord tekib soojal frondil äike, kuid see on kas nõrk või tugev. Külm= Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul
Ntx liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0
liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e kõrgrõhkkond : laskuvad õhuvoolud, kõrge õhurõhk, õhk liigub keskelt servaaladele, talv külm, selge, suvi soe, kuiv. Tsüklon : tõusvad õhuvoolud, õhurõhk madal, õhk liigub servaaladelt keskele, talv pehme, lörts, suvi jahe, vihm. Soe front: peale tungib soe õhumass, kerge õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub lausvihm, lumi, tuisk, jäide, sademed frondi ees. Külm front peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles paduvihm, äike, sajab frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: geograafiline laius (kui palju saab koht päikesekiirgust); kaugus ookeanist (mandriline/mereline kliima); hoovuste mõju(nt soe hoovus toob sademeid; rannikualade kliima); pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme
Mõõtmine Labor 2 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 20.04.2011 Tallinn 2011 Arvutused 1. ülesanne: jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1000 Hz Pilt arvutist f = 1 kHz, 9.80V Um= =4.90V (amplituud) 2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%
g/kg Mandriline polaarne: cP kulm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg Mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg Mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24°C, 11,0 g/kg Mereline troopiline: mT soe, niiske, 24°C, 17,0 g/kg Mereline ekvatoriaalne: mE vaga soe ja vaga niiske, 27°C, 19,0 g/kg · Iseloomustada kulma, sooja ja oklusioonifront kulm- atmosfaarifront, mis tekib, kui kulm ohumass liigub sooja ohumassi suunas ja soe ohk touseb ules kulma ohu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm aiksega. Liikumise kiirus on 15-50 km/tunnis. Selle jarel tuleb kulm ohumass. Soe- atmosfaarifront, mis tekib, kui soe ohumass liigub kulma ohumassi suunas ja touseb ules. Sajab vihma, sageli on see hoovihm. Soe front liigub keskmise kiirusega 10 km tunnis. Selle jarel tuleb soe ohumass. Oklusioonifront - liitfront, mis tekib kulma ja sooja frondi liitumisel. Kulm front liigub ohupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub. Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees.
Arktiline õhk külm ja kuiv. Parasvöötmeline mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe ja jahe. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Antarktiline õhk külm ja kuiv. Maakera kõige külmem koht. Fronfid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva paigal seisnud ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu
· Statsionaarne ehk püsiv front front on mitu päeva seisnud ja ta suunda pole võimalik määrata · Soe front soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama. Sajuala frondi ees. · Külm front külm õhk liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved ja sajab paduvihma. Sajuala frondi taga Tsüklon madalrõhkkond. Kujunevad välja frontidel ookeni kohal. Talvel pehme, suvel soe, palju sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta). Idas soe, läänes külm Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel pakaseline, suvel päikeseliselt soe, vähe sademeid. Langevad
taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. 3) Külm front edsiliikuv külm õhk on raske, lükkab sooja õhu enda ees ülesse. Esinevad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, t° langeb järsult. NB! Soe front sajuala frondi ees, külm front sajuala fondi taga. madalrõhkkond tsüklon kõrgrõhkkond antitsüklon Veel esinevad Tornaadod, trombid, vesipüksid ja tuulispasad, äike
11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 16.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. 17.Too näiteid ilmakatastroofide kohta ja selgita nende teket ja tagajärgi. 18.Too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta. Õ lk 81-102, töölehed, tera atmosfääri Power Pointid.
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16
jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga
annaabi.ee 
