Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsüklonid ja Antitsüklonid (0)

1 Hindamata
Punktid
TSÜKLONID JA
ANTITSÜKLONID
Tsüklon
· Madalrõhuala, millel on suletud
isobaarid, nimetatakse
TSÜKLONIKS
· Tsüklonis langeb õhurõhk
keskkoha suunas
Tsüklon
· Kõige sagedamini arenevad meie
ilma mõjutavad tsüklonid
atmosfääri neis paigus, kus soe õhk
subtroopilistelt laiustelt (umbes
40°N) kohtub külma õhuga
kõrgematelt laiustelt.
Tsüklon
· Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik
on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel,
kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis
on tekkinud põhja pool polaarjoont või
Vahemere piirkonnas.
Tsüklon
· Tuulte suund tsüklonis on
vastupäeva keskpunkti poole
põhjapoolkeral ja päripäeva
keskpunkti poole lõunapoolkeral.
Hästiarenenud tsüklonit
iseloomustab väljakujunenud
frontide süsteem.
Tsüklon
· Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu
piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri.
· Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab
peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e.
oklusiooni front.
Tsüklon
· Tsüklonaalset ilma iseloomustavad:
· kiired õhurõhu muutused,
· tsükloni lähenedes õhurõhk langeb,
· tsükloni möödudes hakkab tõusma.
· Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub
samuti, milline tsükloni osa meid
parasjagu katab.
Tsüklon
990
986
982
M
KÜLM SOE KÜLM
Soe õhk tõuseb
Külm õhk tungib sooja õhu alla Külm õhk sooja frondi ees
Külma frondi tähis Sooja frondi tähistus
Kõrgrõhuala e. antitsüklon
· Kõrgrõhuala, millel on suletud isobaarid,
nimetatakse ANTITSÜKLONIKS.
Antitsüklonis tõuseb õhurõhk keskosa
suunas.
· Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad
antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes
Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka
Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna
lääneserv.
Kõrgrõhuala e. antitsüklon
· Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad
õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist.
· Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on
põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral
vastupäeva.
Vasakule Paremale
Tsüklonid ja Antitsüklonid #1 Tsüklonid ja Antitsüklonid #2 Tsüklonid ja Antitsüklonid #3 Tsüklonid ja Antitsüklonid #4 Tsüklonid ja Antitsüklonid #5 Tsüklonid ja Antitsüklonid #6 Tsüklonid ja Antitsüklonid #7 Tsüklonid ja Antitsüklonid #8 Tsüklonid ja Antitsüklonid #9 Tsüklonid ja Antitsüklonid #10 Tsüklonid ja Antitsüklonid #11 Tsüklonid ja Antitsüklonid #12 Tsüklonid ja Antitsüklonid #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vofff Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Tsüklonid ja antitsüklonid
30
pptx

Tsüklonid ja antitsüklonid

kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. · Õhk keerleb seal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Kusjuures põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani

Geograafia
Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused.

Hüdrometeoroloogia
Atmosfääri ulatus ja koostis
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON ­ kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum ­ suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest

Geograafia
Õhurõhk
17
odt

Õhurõhk

...................................5 3.1 Videod Torricelli katsest............................................................................................................7 4. Miks Kuul ei ole õhku ? ..................................................................................................................8 5. Õhurõhk ja ilm................................................................................................................................11 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon....................................................................................................12 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon................................................................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta...............................................................................................

Füüsika
MAATEADUS
14
doc

MAATEADUS

õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima ­ kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid ­ Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse

Maateadus
Atmosfäär --Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Sajuala frondi sees. o Külm front ­ esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.soojal ajal tekivad külma fronfi korral võimsad rünkjaspilved, sajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külmavoolu õhu sissevool. Sajuala frondi taga. TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID o Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled. Ilm ja temperatuur võivad kiiresti muutuda. Suvel on ilm pilves, sajune ja jahe; talvel suhteliselt soe, kauni lumesajuga ilm. Kujunevad välja tavaliselt frontide ookeanide kohal. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti,

Geograafia
Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused
8
doc

Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

mandriteks ning ida-läänesuunalised erinevused. Tekib ja realiseerub rõhujõu, Corolise jõu (1 rakulises puudub) ja turbulentssisehõõrdejõu toimel. Kolm rakku on nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 ­ polaar ferreli hadley rakk 7. Mis on tsüklon? Kuidas pöörleb õhk tsüklonis põhja poolkeral, kas tegu on tõusva või laskuva õhuvooluga (skeem)? Milline ilm on tsüklonis? Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja tõuseb perifeeria suunas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhja- ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab frontide süsteem.

Klimatoloogia ja meteoroloogia
Atmosfäär
9
doc

Atmosfäär

Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi ­ talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun