Õhumassid, frondid , tsüklonid
_____________________________________
Pealmised
õhumassid:
1)Arktiline õhk – külm ja kuiv
2)parasvöötme mereline õhk – niiske, talvel soe, suvel jahe
3) parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv, suvel soe, talvel väga
külm
4) troopiline kontinentaalne – palav ja äärmiselt
kuiv
5)troopiline mereline õhk – soe ja niiske
6)ekvatoriaalne
õhk – kuum ja niiske
7)antarktiline õhk – külm ja
kuiv
Atmosfäärifrondid
Frondid on kitsad
eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
1)
statsionaarne ehk püsiv – esineb siis, kui front on mitu päeva
seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda
2)
soe front – tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale
taevas
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheTruth6l9
Õppematerjali autor
Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%
· Arktiline ja antarktiline külm ja kuiv. (antarktikas maakera kõige külmem piirkind) · Parasvöötmeline mereline: niiske, talvel soe ja suvel jahe; kontinentaalne: kuiv, suvel soe, talvel külm. · Troopiline mereline: soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole (laskuvad õhuvoolud); kontinentaalne: palav ja kuiv, pilvitu, suur ööpäevane temp kõikumine. · Ekvatoriaalne kuum ja niiske, sajab palju (rohkem kui jõuab ära aurata) Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. · Statsionaarne ehk püsiv front front on mitu päeva seisnud ja ta suunda pole võimalik määrata · Soe front soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama.
Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel vastupidi).Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund,
Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 11.Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel. Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb
Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss
kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid. Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel. 10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11. Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 12. Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge
HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus: Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid