Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Atmosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Atmosfäär #1 Atmosfäär #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vanessa Maibaum Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Atmosfäär

võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.

Geograafia
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);

Geograafia
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Päike paistab seniidis ekvaatoril ja valgustab mõlemat poolkera peaaegu võrdselt. Polaaraladel on polaarpäev ja ­öö. Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine.

Geograafia
thumbnail
1
doc

Atmosfäär

Atmosfäär ­ maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad. Ilm ­ sademeid ja jahedemat temperatuuri suvel, talvel sademeid ja sooja õhku. atmosfääri seisund hetkel, kliima ­ p

Geograafia
thumbnail
5
docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID

Geograafia
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000

Geograafia
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid.Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Sealsel maapinnal kasvatatakse ohtralt põllutaimi, mille hulgas võime kohata nii nisu, maisi, päevalille kui ka mitmesuguseid söödakultuure. Inimeste ning valdava enamuse taime- ja loomaliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhuookeani põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse jahtumise ja liigse kuumenemise eest ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude, kasvõi eluskudesid kahjustava lühilainelise kiirguse eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõigile aeroobsetele organismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb ka planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel, eriti ookeanide pinnalt õhku auranud vee toimetamine mandritele. Atmosfääris toimuvad

Geograafia
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun