Atmosfääri spikker (0)

Troposfäär-t’ järkjärguline langemine, tropopaus , tekivad pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km.
Stratosfäär – 50km, t’ kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht,
Mesosfäär-oaooni pole ja t’ langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte.
Termosfäär-virmalised, t’ tõuseb.
Eksosfäär-avakosmos.
Kiirgusbilanss -maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt.
Maa soojuskiirgus -mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut’, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub.
Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb
Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab.
Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb.
Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht , jätumine
Tuule teke-õhurõu territoriaalne erinevus. Õhu paneb liikuma gradientjõud.
Tuule suunda mõjutavateks – coriolisi jõud ( inertsjõud, mis tekib maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Kõik kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjap parem, lõunap vasak. Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud – maapinna kohal tuule kiirus väheneb ja tuule suund muutub.
Globaalne õhuringlus-õhu seaduspäane liikumine, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest pk teise. Aastaaegade vaheldumine , maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine.
Mussoonid – tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui ka ookeanide erinev soojenemine ja jahtumine, puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest . Ainult Aasias. Talvel maismaal K. Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt.
30’ tulevad alla, 60’ üles, 90’ alla. 0-M, 30’-K, 60’-M, 90’-K
K – t’ muutub palju, sademed vähe
M – t’ muutub vähe, sademeid palju
El nino – vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus.
Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende t’ ja niiskusolud on ühesugused igas horisontaalsuunas samal kõrgusel.
mE-niiske ja kuum
mT-niiske ja kuum
cT-kuiv ja kuum
cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm
mP-niiske, talvel soe, suvel jahe
cA-arktiline – külm ja kuiv
cAA-antarktiline- külm ja kuiv,
atm front – kitsas eraldusvöönd 2 erinevate omadustega õhumassi vahel.
Statsionaarne front – mitu päeva seisnud paigal
Soe front – soe õhk, mis liigub külmale õhule peale
Külm front – külm õhk, mis liigub soojale peale
Delusioonifront – ühenenud soe ja külm front.
Soe front – pilvineb, sajab. Talvel lund, tuiskab. Sajuala frondi ees.
Külm front - pilved, sajab paduvihma, äike. Õhut’ langeb, sajuala frondi taga.
Tsüklon – M, kujunevad välja frontidel ookeani kohal- niiske ja pehme kliima. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus.
Antitsüklon – K
Äike – õhumassisisesed ( tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. ) ja frontaalsed. ( külm ja soe front )