Troposfäär-t’
järkjärguline langemine, tropopaus , tekivad pilved , sademed, õhk
liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16
km.
Stratosfäär
– 50km, t’ kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks
osoonikiht,
Mesosfäär-oaooni
pole ja t’ langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte.
Termosfäär-virmalised,
t’ tõuseb.
Eksosfäär-avakosmos.
Kiirgusbilanss -maale
saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks
või soojeneks maapind liialt.
Maa soojuskiirgus -mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut’,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
timotimo
Õppematerjali autor
Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna paksus 1000km
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4.
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4
(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid