Hundertwasseri elu ja looming U u r i mi s t ö ö ku n s t i a j a l o o s t S isukord Sissejuhatus.................................................................................3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10
käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: „rütmiline joon“, „meloodiline joonistu“ jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918)
karjatuste eelistamine. Trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks. c) arhitektuuris leidsid futuristid ka rakendust, kuigi ainult kavandites. 9) Mis on kubofuturism? Üllataval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks 10) Kuidas on futuristid ja kubofuturistid seotud poliitikaga? Futuristide liikumise lõhkus I maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (näiteks Marinetti Mussolini fasismiga). Abstraktsionism Tööleht 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 10 kohta 1) Mida tähendab abstraktne kunstiteos?
Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid,
käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918)
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -
hakkasid moonutatult kasutama juugendmotiive traditsioonilistel (mitte spetsiaalselt kavandatud) objektidel. Juugendi rahvusvaheline iseloom ja suur mitmekesisus tähendavad seda, et on raske visandada arengu erinevaid liine ja rahvuslikke variatsioone mingil kronoloogilisel alusel. Siiski võib stiili jagada vastavalt stilistilistele kaalutlustele varajaseks ja hiliseks faasiks. Selle asemel, et luua sellist kronoloogiat on allpool käsitletud eri peatükkides eraldi iga kunstiharu arhitektuur, maal, plakatid, raamatuillustratsioon, klaas, juveelindus, tekstiil, mööbel jne. ja hiljem on lähenetud juugendile maade kaupa, et anda ulatuslikum ülevaade iga rahva panusest juugendisse. Lisaks käsitletud maadele levis juugend tegelikult palju laiemalt jõudes näiteks veel ka Türgisse, Tsiilisse, Tuneesiasse, Argentiinasse, Uruguaisse, Kuubasse ja Jaapanisse. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse
; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918)
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos
Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest. Tähtsat rolli ehituskunsti ajaloos määravad religioossed ehitused. Väga vana arhitektuur
Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega
Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu. Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. ,,Hommik". Kõige tuntum Caspar David Friedrich. ,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on ,,Rist mägedes", selle tööga sai ta ka kuulsaks, altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel n
Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut. 1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed. Alates 1917. aastast kuni 1930ndate lõpuni kujundas ja illustreeris Ado Vabbe üle 60 raamatu, alates luuletuskogudest ja lõpetades teaduslike väljaannetega. Enne I maailmasõda Lääne-Euroopas õppides tekkis tal huvi moodsate kunstivoolude ekspressionismi, kubismi, futurismi ja abstraktsionismi vastu, mille sugemeid võib leida ka tema järgnevas graafilises loomingus. Varasematel Vabbe illustreeritud raamatutel oli enamasti vaid kaanekujundus ja üks illustratsioon. Seetõttu püüdles ta ikka sügavamatele üldistustele sisu või meeleolu edasiandmisel. Ta kujutas harva otsest situatsiooni, õigemini lõi ta fantaasiaid kirjaniku või
Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev. Matisse ja teised foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
Peenelt maalitud maal, värvid on peenelt valitud ja mahe meisterlik valgusevarju käsitlus. Värvitoonidest on kasutatud rohkesti valget, pruuni, näha on ka musta, punakat, taevasinist ja maali tausta tumedat tooni. Kuigi keha proportsioonid on piiritletud ilusti ja selgete piirjoontega. Näha on kunstniku tehnilisi oskusi, mille ta on maalile andnud. Maalil olev meeleolu paistab olevat kurvameelne. Tüdruku näoilme ei ole rõõmus. Klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst (§ 27-28) 1) Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks? Klassitsismiajastu arhitektid võtsid eeskujuks kreeka templeid. 2) Iseloomusta klassitsistlikku sisekujundust! Sisearhitektruuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid………………………………………………
Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid. Põhineb Euroopa 20. saj alguse modernismil. Suhe kunstnikusse: kui kunstniku jutt ei vastanud Greenbergi kujutlusele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne pärast), siis “ärge kuulake kunstnikke, nad on rumalad. Minul on õigus.” Modernistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur: - lamekatus - valge värv - lintaknad - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA! Le Corbusier (1887-1965) Villa Savoye, 1928-29 Modernistlik pilvelõhkuja / internatsionaalne stiil: Mies van der Rohe. Seagram Building New Yorgis, 1958 > < VALGE KUUBIK
olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse katedraal; Prantsusmaal Cluny klooster; Saksamaal Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud. Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv. Kirikud katedraalid saavutavad enneolematu kõrguse uudse konstruktsiooni roidvõlvi kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide.
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. ,,Bauhausi'' programm soosis standardsust ja isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist ja tootmise majanduslikku põhejendatust. Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas ja lihtsate risttahukate kujulised ehitised on saanud tavaliseks. Natside võimuletulek lõpetas ,,Bauhausi'' tegevuse. Mitmed kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism
kujundamine. Koostas lepingu, mille kohaselt nõustus tegema sinna kaks maali. Mõlemast maalist pidi ta rahulolematute klientide pärast tegema teise versiooni. „Sauluse pöördumine“ „Peetruse ristilöömine“ „Roosikrantsimadonna“ 9.Sevilla vs Madrid 10.D. Velàzquez ja tema mitmetahuline looming ja selle tõlgendamine 11.El Greco, Murillo, Zurbaran 12.Hispaanlased väljaspool Hispaaniat 13.Barokk- arhitektuur Pariisis Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit
Referaadi lõpus on mõned neist ka visuaalselt ära toodud. Tänan juhendaja Priidu Beierit käesoleva referaadi valmimisel tehtud soovituste eest. 5 1. Õpiaastad 1867-1893 Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright
Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8.Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal „aaria rassi“ väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9.Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? „Sotsialistlik realism“ 10.Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1.Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool „Pallas“ (1919) 2.Kus ja millal avati kunstikool Pallas? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis.
Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti
vararenessansi ideaalidele. Edward Burne-Jones. Kuldne trepp; stiliseeritud, meeleolutsevad ilmed,. Prerafaeliitide eesmärk polnud mitte ainult maalikunstile uut allikat leida, vaid kogu visuaalset keskkonda ümber kujundada uues visuaalses stiilis. Miks? Keskajaihalus. kogu visuaalne kunst oli läbi põimunud: maalikunst, skulptuur, arhitektuur, sisekujundus, kõik oli üks tervik. Eesmärk oli analoogiliselt keskajale luua üks visuaalne stiil. Toonitasid just käsitöö osa. Edward Burne Jones Flora 1885 Edward Burne Jones. Puuviljaaed Red house, William Morris ja Philip Webb. William Morrise kodu, 19saj. Keskpaik. Üks praktilisemaid
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond
jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing. Modernistlikke kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut, ÜLETADA ENNAST. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunadnagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fasism, natsism, sotsialistlik riik. Inimene- masin, tugev otsustav, sihikindel.ilma nõrkusteta=PIONEER. ehitamine, konstrueerimine, rasketööstus jne. Inimest
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk id
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
