Hööveldamine (0)

1 Hindamata

Hööveldamine
Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni , valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest .
Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks.
Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline).
Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega.
Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad).
Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse.
Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Höövlite tüübid: klapphöövel, korbahöövel, pikkhöövel, härghöövel, siluhöövel, otsahöövel, simsihöövel, kraadihöövel, põhjahöövel, hammashöövel, elektrihöövel .

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EleriKanep Õppematerjali autor

Kokkuvõte hööveldamisest, mis vahendeid kasutatakse jne.

hööveldamine kokkuvõte tööriistad

Sarnased õppematerjalid

docx

Hööveldamine ja höövel

Kalamaja Põhikool Koosataja:Ranet Kaljola Hööveldamine ja höövel Referaat Juhendaja : Kaido Härma Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Referaat 3. Pildid 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Puidu Hööveldamine Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks

Ehituspuusepp

docx

Höövlid

Höövlid Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõi

tehnomaterjalid

rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

-18% Liimpuit: Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime.

Ehitus alused

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)

Materjaliõpetus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad