Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisukord



Sisukord 1
1. Sissejuhatus 2
2. Töötlemismarsruut 2
2.1 Tooriku valik 2
2.2 Baaside valik 2
2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine 3
3. Operatsiooni projekteerimine 4
3.1 Ajanormid 4
4. Tehnilis -majandsulikud näitajad ja pingipargi arvutus 6
4.1 Väljalasketakt 6
4.2 Tootmise tüüp 6
4.3 Pingipargi arvutus 7
5. Toote hinna kalkulatsioon 7
5.1 Tooriku maksumus 7
5.2 Kulutused tööjõule 8
5.3 Kulutused seadmetele 8
5.4 Kulutused lõikeriistadele 8
5.5 TKE ja TTE seotud kulutused 9
5.5.1 Tootmise konstruktiivse ettevalmistusega (TKE) seotud tegevused: 9
5.5.2 Tootmise tehnoloogilise ettevalmistusega (TTE) seotud kulutused: 9
5.6 Kulutuste kokkuvõte 10
6. Kokkuvõte 11
7. Kasutatud Kirjandus 12

1. Sissejuhatus


Töö ülesandeks on vormistada etteantud detaili Muhv – 04 tootmistehnoloogia ja selle kulud. Detail on materjalist teras 45. Kuna muhvi kuju on üldiselt lihtne, siis kasutan selle tooriku valmistamiseks kokillvalu. Edasise töötluse käigus trein detailile astmeteraga silindrilised välispinnad. Freesin kinnitussooned detaili alumisel pinnal ja raadiusega sisselõiked detaili ülemisel pinnal. Kasutan puurimist, et saada kinnitusavad detaili pealmisel pinnal.

2. Töötlemismarsruut


2.1 Tooriku valik


Tooriku valmistan kokillvalu abil, kuna detailil pole määratud pinnakaredusnäitajaid, kergendab see tootmisprotsessi. Nii tekib vähem operatsioone ja tootmiskulud on väiksemad. Tooriku edasiseks töötluseks kasutan koorivtreimist, freesimist ja puurimist.

2.2 Baaside valik


Sele 2.2
Tähis
Tüüp
Kvaliteet
Karedus
Töötlemismeetod
Märkus
1
Baas I
Freesimine
2
Baas II
Treimine
3
Otspind
Treimine
4
Abibaas
Valu
5
Välisfaas
Treimine
6
Sisefaas
Freesimine
7
Ava
Puurimine
8
Ava
Puurimine
9
Ava
Puurimine
10
Ava
Puurimine
Tabel 2.2 Baaside valik

2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine


Tooriku valmistamine
Toorik valmistatakse teras 45-st kokillvalu abil vastavate mõõtudega.
Kooriv treimine
Eemaldatakse välispinnalt töötlusvaru. Treitakse astmeteraga silindrilised välispinnad mõõtu Ø90 mm pikkusmõõduni 3 mm ja Ø76 mm pikkusmõõduni 12 mm. Painutatud välistreiteraga treitakse ümar faas raadiusega 5 mm.
Freesimine horisontaalfreespingil
Kinnitussoonte freesimine välispinnal. Soone sügavus 12mm; soone laius 8,2mm. Raadiuste freesimine välispinnal R208 mm.
Puurimine vertikaalpuuriga
Kinnitusavade puurimine. Ava sügavus 6mm; ava läbimõõt 10,2mm; ava tsentri kaugus muhvi tsentrist 49mm; ava asend muhvi tsentri suhtes on 45o.
Tabel 2.3 Marsruudi kavandamine

3. Operatsiooni projekteerimine


3.1 Ajanormid


Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ ttehn+ tv, kus
tp – põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine
ta – abiaeg haarab töid, mis kaasnevad põhiaja täitmisega. See sisaldab tooriku paigaldamiseks, kinnitamiseks ja mahavõtmiseks kuluvat aega, samuti operatsiooni ajal pingi juhtimisvõteteks ja ka detaili mõõtmiseks kuluvat aega. top=tp+ ta
kus:
ta paig - abiaeg detaili paigaldamiseks min,
ta juht - abiaeg pingi juhtimiseks min,
ta mõõt - abiaeg detaili mõõtmiseks min.
torg – organisatsioonilise teenindamise aeg arvestab ajakulu töökoha ettevalmistamiseks tööpäeva algul, töökoha koristamiseks vahetuse lõpul, tööpingi õlitamiseks, puhastamiseks ja teisteks analoogilisteks töödeks vahetuse kestel.
ttehn – tehnilise teenindamise aeg kulutatakse nürinenud lõikeriistade vahetamiseks, seadme järel häälestamiseks, lõikeriista paigaldamiseks ja reguleerimiseks.
tv – töö vaheajad määratakse töölise puhkuseks ja vahepausideks.
top = tp + ta (operatiivaeg)
Paigaldus 1
005. Tooriku valmistamine
tp = 0,6 min
ta = 0,75 min
top = 0,6+0,75 = 1,35 min
torg = 1,35 × 0,06 = 0,081 min
tteen = 0,081 × 2 = 0,162 min
tv = 1,35 × 0,04 = 0,056 min
ttk = 1,649 min
Paigaldus 2
010. Kooriv treimine
tp = 0,00017 × d × l = 0,00017 × 30 × 15 = 0,0765 min
ta = 0,429 min
top = 0,0765 + 0,429 = 0,5055 min
torg = 0,5055 × 0,06 = 0,03033 min
tteen = 0,5055 × 2 × 0,06 = 0,06066 min
tv = 0,5055 × 0,04 = 0,02022 min
ttk = 0,61671 min
Paigaldus 3
015. Freesimine horisontaalfreespingil
tp = 0,006 × l = 0,006 × 233,2 = 1,3992 min
ta = 0,417 min
top = 1,3992 + 0,417 = 1,8162 min
torg = 1,8162 × 0,03 = 0,054486 min
tteen = 0,054486 × 2 = 0,108972 min
tv = 1,8162 × 0,04 = 0,072648 min
ttk = 2,052306 min
Paigaldus 4
020. Puurimine vertikaalpuurpingil
tp = 0,00052 × d × l = 0,00052 × 40,8 × 24 = 0,509184 min
ta = 0,334 min
top = 0,509184 + 0,334 = 0,843184 min
torg = 0,843184 × 0,035 = 0,02951144 min
tteen = 0,02951144 × 2 = 0,05902288 min
tv = 0,843184 × 0,04 = 0,03372736 min
ttk = 0,96544568 min
Oper . nr.
tp
ta
torg
tteen
tv
ttk
005
0,6
0,75
0,081
0,162
0,056
1,649
010
0,0765
0,429
0,03033
0,06066
0,02022
0,61671
015
1,3992
0,417
0,05449
0,10897
0,07265
2,05231
020
0,509184
0,334
0,0295
0,059023
0,03373
0,96545
5,3
Tabel 3.1 Ajanormid

4. Tehnilis-majandsulikud näitajad ja pingipargi arvutus


4.1 Väljalasketakt


τ = ( Fa × 60 × K0) / N, kus
Fa – tegelik aastane ajafond tundides (1-vahetuseline töö 2030, 2-vah. 4015);
K0 – tegur, mis võtab arvesse organisatsioonilis-tehnilised, ümberhäälestamiste ja muud kaod.
arvutatakse detaili tehnoloogiline omahind . K0 keskmiselt 0,75-0,8;
N – detaili aastaneprogramm, tk.
τ = (2030 × 60 × 0,75) / 7500 = 12,18 min/tk

4.2 Tootmise tüüp


Tootmise tüüp määratakse operatsiooni kinnistusteguri järgi.
Ks = τ/ ttk keskm , kus
ttk keskm – operatsiooni keskmine tükiaeg;
ttk keskm = ∑ ttk i / n, kus
ttk i- i-nda operatsiooni tükiaeg;
n – operatsioonide arv.
Kui
Ks ≤ 1, siis on masstootmine;
Ks = 2-10 suurseeriatootmine;
Ks ≥ 10-20 (kesk) seeriatootmine ;
Ks > 20 väikeseeriatootmine.
ttk keskm = ∑ ttk i / n = 5,3/ 4=1,325
Ks = 12,18 / 1,325 = 9,2 järelikult on tegemist suurseeriatootmisega.

4.3 Pingipargi arvutus


Määratakse pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. (arvutused kõikidele pinkidele)
Leitakse valemiga: , kus
Ttk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides;
N – aastaprogramm;
Ftp – pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a);
kλ - normi karmistamise tegur (1,1-1,2).
Kokkuvõtteks on kõiki pinke tarvis. Freespingile langeb kõige suurem koormus.

5. Toote hinna kalkulatsioon


5.1 Tooriku maksumus


Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi:
Ctoorik = Cmat × m - Claast × Cjääk + Σtkooriv × (Ptööl + Cseade)(1 + Stsehh / 100), kus
Cmat – materjali kulunorm (kg);
m – tooriku materjali 1 kg hulgihind;
Claast – laastu(jääkide) mass;
Cjääk – laastude (jäätmete) hind;
Σtkooriv – koorivtöötlemiseks kuluv summaarne aeg;
Ptööl – tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis;
Cseade – seadme tunnihind kr/tund;
Stsehh – tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%)
Cmat = 1,9 kg
m = 20 kr/kg
Claast = 0,7 kg
Cjääk =1 kr/kg
Σtkooriv = 0,044 tundi
Ptööl = 80,1 kr/tund
Cseade = 200 kr/tund
Stsehh = 65%
Ctoorik = 1,9 × 20 – 0,7 × 1 + 0,044(80,1 + 200)(0,65) = 45,3

5.2 Kulutused tööjõule


Töötajate töötasu tööpinkidel on 60 kr/h, lisanduvad sotsiaal-, haigus-, ja töötuskindlustus maks 33,5 % töötasust.

5.3 Kulutused seadmetele


Treipingid = 200 kr/tund
Freespingid = 250 kr/tund
Puurpingid = 100 kr/und

5.4 Kulutused lõikeriistadele


Lõikeriista nimi, tähis, materjal
Oper.
( siire )
Siirdeid
tƩ min
Kogu aeg N × tƩ min
LR
sum.
püs.
Aeg
T
min
Vajalik LR
Arv
LR
tüki
hind
LR hind
kokku
tuh. kr
1. Otsfrees Ø 100mm, koostatav,
HSS inserdiga
(kooriv)
1
4
1,302
9765
30
325,5
Frees 3500 .-
Insert
90.-
31,795
Sõrmfrees
2
4
0,75
5625
30
187,5
Frees 1500.-
Insert
90.-
18,375
2.Treitera koostatav, HSS inserdiga
(kooriv)
3
2
0,617
4627,5
20
231,375
Terahoidja 2500.-
Insert 90.-
23,324
3.Spiraalpuur Ø10+0,20mm, tervik
4
4
0,965
7237,5
25
289,5
600.-
173,7
Kulutused kõikidele lõikeriistadele kokku: 247 194 EEK
Tabel 5.4 Kulutused lõikeriistadele
Kulutused lõikeriistadele ühe detaili kohta CLR = ΣLR / N = 247194 /7500 = 33 EEK

5.5 TKE ja TTE seotud kulutused


5.5.1 Tootmise konstruktiivse ettevalmistusega (TKE) seotud tegevused:


- Tellimuse joonise analüüs ja puuduste väljaselgitamine;
- Uue konstruktiivse tööjoonise projekteerimine CAD-is;
- Uue joonise vormistamise kulutused (vormistamine, kopeerimised jt);
Projekteerial kulus vigase tellimusjoonise analüüsiks ja puuduste väljaselgitamiseks 20 min.
Uue tööjoonise projekteerimiseks kulus umbes üks tund.
Uue joonise vormistamiseks SolidWorks programmiga 40 min.
Projekteerija tunnihind: 210 kr/h.
Kokku TKE kulud: 420 EEK

5.5.2 Tootmise tehnoloogilise ettevalmistusega (TTE) seotud kulutused:


- Tehnoloogilise protsessi projekteerimine – aeg tundides;
- Tehnoloogilise protsessi vormistamise kulutused (vormistamine, kopeerimised);
- Vajalike rakiste projekteerimine;
- Rakiste valmistuskulud;
Tehnoloogilise protsessi projekteerimiseks kulus projekteerijal 3 tundi
Tehnoloogilise protsessi vormistamisele kulus umbes 4 tundi
Projekteerija tunnihind: 210 kr/h.
Kokku TTE kulud: 1470 EEK .
Detaili omahinnale lisandub seega (TKE + TTE kulud ) / N = 0,252 EEK

5.6 Kulutuste kokkuvõte


Kirje nimetus
Ühik
Hind
Maksumus
1. Materjal:
kg
20 kr
2. Toorik:
kr
1,9 × 20
38
3. Tööjõukulud:
kr/h
60
12,5
4. Sotsiaal- haigus- ja töötuskindlustus
33,5%
12,5
4,2
5. Kulud seadmetele
Treipink :
Freespink :
Puurpink :
kr/h
kr/h
kr/h
200
250
100
2,05
8,55
1,6
6. Kulud lõikeriistadele
kr/tk
33
Detaili valmistamise omahind
kr
45,2
Tootmise ettevalmistuskulud:
Konstruktiivne:
Tehnoloogiline
Kokku ettevalmistamisele
kr/h
kr/h
210
210
0,252
Hind kokku
EEK
45,45
Tabel 5.6 Kulutuste kokkuvõte

6. Kokkuvõte


Antud töö teostamisel lähtusin toote valmistamise tehnoloogias üldtuntud põhimõtetest. Tegin hinnapakkumise ühele detailile, mis ette oli antud. Detaili hinnaks kujunes 45,45 EEK. Antud töö andis väga hea ettekujutuse hinnapakkumisest, millega tegelevad tänapäeva firmad. Kogu töö juures võibki tähtsaimaks saadud tulemustest pidada arvutus- ja valmistusskeemide mõistmist.

7. Kasutatud Kirjandus


1. T. Tiideman. Mõõtmed ja tolerantsid . Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000
2. R. Mesila. Masinaehitustehnoloogia eskiisid ja skeemid . Tallinn, 1993
3. Purde M., Tolerantsid ja istud, Tallinn, 2006
4. R.Mesila, Ainetöö tabelid ja abimaterjal, Tallinn 2007
12
Vasakule Paremale
Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #1 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #2 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #3 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #4 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #5 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #6 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #7 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #8 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #9 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #10 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #11 Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor YBD Õppematerjali autor
Töö ülesandeks on vormistada etteantud detaili Muhv – 04 tootmistehnoloogia ja selle kulud.

Sarnased õppematerjalid

Tootmistehnika alused
14
doc

Tootmistehnika alused

Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25 Freespink: v = i/kk= 1,147/0,8=1,44 Lihvpink: v = i/kk= 1,268/0,8=1,585 Arvestades, et detaili DÜÜS_3 arvutuslik pinkide arv on: Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25; Treipink: v = i/kk= 0,42/0,8=0,525; Freespink: v = i/kk= 0,31/0,8=0,3875; Lihvpink: v = i/kk= 0,34/0,8=0,425, Siis läheb kahe detaili toomiseks vaja: Lintsaag: 1 Treipink: 1 Freespink: 2 Lihvpink: 2 Tooriku ligikaudne hinnang Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik=Cmat×m - Claast×Cjääk + tkooriv×(Ptööl+Cseade)(1+Stsehh/100), kus Cmat ­ materjali kulunorm (kg); m ­ tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast ­ laastu(jääkide) mass; Cjääk ­ laastude (jäätmete) hind; tkooriv ­ koorivtöötlemiseks kuluv summaarne aeg; Ptööl ­ tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis; Cseade ­ seadme tunnihind kr/tund;

Tootmistehnika alused
Tootmistehnika alused kodutöö
25
pdf

Tootmistehnika alused kodutöö

2) Freespink Tunni hind 16 Cfreesimine = 0,03 h * (16 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 1,173 3) Lihvpink Tunni hind 13 Clihvimine = 0,02 h * (13 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 0,714 4) Puurpink Tunni hind 7 Cpuurimine = 0,004 h * (7 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 0,0952 Tooriku töötlemisele kuluv summa Ctöötlemine = 1,428 + 1,173 + 0,714 + 0,0952 = 3,41 Ühe tooriku kogumaksumus Ckogu = Ctoorik + Ctöötlemine = 1,45 + 3,41 = 4,86 Lõikeriistade ja rakiste hinna kalkulatsioon Lõikeriista nimi, Oper. Siirdeid Siirde Koguaeg LR Vajalik LR LR tähis, materjal jt. (siire) aeg t N x t min sum. LR tüki hind min min püs. aeg arv hind kokku T min 1.Treitera =45° Tera-

Tootmistehnika alused
HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja

Ehitusfüüsika



Meedia

Kommentaarid (2)

echo profiilipilt
echo: Suured aitäh. väga hästi seletatud materjal.
11:40 18-05-2011
b0neb0y profiilipilt
Oliver Nuut: super (Y)
10:13 03-06-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun