Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli päris Alam-Austriast. Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks.
Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau Mozart Beethoven külast tõllassepa perest. Teda on peetud kõigi aegade Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8- geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps, Bonnis muusikute perekonnas. Tema aastaselt Viini Püha Stephani kelle erakordsed muusikalised võimed vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni Toomkirikusse kooripoisiks, seal õppis ta avaldusid väga varakult.Ta tundis kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse 10 aastat ning lahkus sealt häälemurde hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja revolutsioon. Bonnis töötas Ludwig tõttu
üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus. 17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven.just sellel ajastul võeti kasutusele ka mõiste *barokk* , et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest vaba, harmooniline, tasakaalustatud selgete vormiskeemidega. süvenes homofooniline väljenduslaad ja enam hakati kasutama tonaalsust. klassitsismi ajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. see protsess oli alanud juba 18
Vana-Vigala TTK 14AM1 KLASSITSISM Muusika ajalugu Koostaja: Gert Lepasaar Juhendaja: Silja Käär 2015 SISUKORD..............................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven.................................................................................
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks.
lahkesti oma perekonda vastu, kus ta toonitööde loomises palju äratamist sai. Noore preili Leonore von Breuningiga oli ta väga sõber ja oli kord koguni arvatud, et ta selle noore neiuga paari heida. Oli neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1795. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus
välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe.
Franz Joseph Haydn (1732 – 1809 )Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja. Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist, klavessiini, viiulit, kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga
Kõik kommentaarid