tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 3 Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidilepingud tsiviilõigusega leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis
eelnevalt välja toodud maksimaalne maksumus, sest Euroopas ei ole hetkel veel ühtegi Smoothie King’i frantsiisi. 1.4 Millist tuge frantsiisivõtja saab? Frantsiisivõtja saab frantsiisiandja poolt väga mitmekülgsest tuge. Esimene tugi, mida frantsiisiandja frantsiisivõtjale annab on minimaalne risk. Frantsiisi võtmisel on juba olemas tugi äratuntavast brändist koos eelnevalt tõestatud äri meetodiga. Makstes frantsiisiandjale 2 alustus- ning kasutustasud, antakse frantsiisivõtjale vastu kaubandusnimi, kaubamärk ja äri süsteem. (Why franchising, Smoothie King Franchise) Teiseks toeks saab lugeda koolitusi ja üleüldist tuge. Frantsiisiandja pakub omalt poolt koolitusi, et anda frantsiisivõtjale teadmisi vastava äri kasutamisest ja tööstusest. Seda isegi sel juhul, kui frantsiisivõtjal ei ole eelnevat kogemust
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis
toodet või teenust (tavaliselt piiratud perioodil): Frantsiisilepingu objektiks on kasutusõiguse andmine frantsiisiandja poolt väljatöötatud süsteemile, kuhu kuulub ka kaubamärg, oskusteave jne. Frantsiisivõtja peab tagama valmistatavate kaupade või osutatavate teenuste identsed omadused 10 Frantsiiside maksumus on tavaliselt väga kõrge. Kui frantsiisilepingu järgi peab majandusüksus maksma frantsiisiandjale jooksvalt teatud summasid (nt mitmesugused teenused, reklaamikampaania vms), kantakse need kuluks arvestusperioodil. 11 On luba, mis annab õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja territooriumil kokkulepitud tasu eest. Eristatakse tavalitsentsi ja ainulitsentsi. Tavalitsentsi müümise korral antakse teistele vara kasutusõigus ja ühtlasi jäetakse ka endale
Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus. 41. Ettevõtete juriidilised vormid (6) lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. 42. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. 43. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. 44. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). 45. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. 46. Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused. 47. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 48. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 50
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle
müügi- ja esindusõigus. Firma, kes frantsiisilepinguga ettevõtte üle võtab, peab tegutsema kindlate reeglite järgi, mis on välja toodud frantsiislepingus. Samuti maksab frantsiisivõtja frantsiisandjale kokkulepitud tasu, et võib kaubamärki kasutada. Selleks võib olla nii protsent müügitulust, kui ka lihtsalt kokku lepitud summa, mida iga kuu, kvartalis või aastas tasuma peab. Erinevad investeeringud, mis on olulised äritegevuseks peab katma frantsiisivõtja. Frantsiisiandjale peab frantsiisivõtja esitama finantsaruanded, millega saab frantsiisiandja kontrollida äritegevust. Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale igakülgset infot kaubamärgi ja ärisüsteemi kohta, näiteks kuidas töötajaid välja koolitada, millised on ettevõtte asukoha kriteeriumid, esitama töötajate ametijuhendeid ning tegema ka näiteks reklaame ja turu-uuringuid. 2.1 Frantsiisi jagunemine
muudkombinatsioonid. 3. “Freemium business model” – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. 4. Frantsiis. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (Võlaõigusseadus). Nt: McDonalds, Subway, hotellid, autorent, tanklad, näiteid võib leida väga erinevatelt tegevusaladelt. 5. Võrkturundus (Multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes ... „Vaese mehe frantsiis“. Nt Avon, Amway, Herbalife, Oriflame, Mary Kay. 20. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. 21
Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste võimalus Inertsus. Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida Seotus standartsete ülemäärast seotust kindlate struktuuridega. ressurssidega. 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt pakutava toetuse sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. EELISED
Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida Seotud standartsete ülemäärast seotust kindlate struktuuridega. ressurssidega 29. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis: pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
kaudu saavutada teda ümbritseva keskkonna, iseenda ja oma lähedaste elukvaliteedi jätkuv paranemine. 2 25. Frantsiis Frantsiis võlaõigusseaduses § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. _________ Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisileandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisileandja annab vastava tasu eest frantsiisilevõtjale kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ning tegevusmudel.
nii tulu kui sotsiaalmaksuga kui dividende, viimased (viimasel on ülempiir) maksustatakse vaid tulumaksuga 41. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Frantsiisiandja Frantsiisivõtja Eelised Miinused Eelised Miinused
2. Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada. 3. Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 40.Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel
jooksev ärikontseptsiooni arendamine, ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) abi piduliku avamispeo korraldamisel, turundusmaterjalid ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) omakapitali suurust, investeeringute mahtu, töökogemust, töötajate arvu, ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), piirkonna elanike arvu, asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 45) Müügi motiivid
· jooksev ärikontseptsiooni arendamine, · ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) · abi piduliku avamispeo korraldamisel, · turundusmaterjalid · ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, · võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, · varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, · spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) · omakapitali suurust, · investeeringute mahtu, · töökogemust, · töötajate arvu, · ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, · nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), · piirkonna elanike arvu, · asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 19. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. müügi motiivid
· jooksev ärikontseptsiooni arendamine, · ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) · abi piduliku avamispeo korraldamisel, · turundusmaterjalid · ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, · võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, · varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, · spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) · omakapitali suurust, · investeeringute mahtu, · töökogemust, · töötajate arvu, · ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, · nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), · piirkonna elanike arvu, · asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 18. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. müügi motiivid
jooksev ärikontseptsiooni arendamine, ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) abi piduliku avamispeo korraldamisel, turundusmaterjalid ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) omakapitali suurust, investeeringute mahtu, töökogemust, töötajate arvu, ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), piirkonna elanike arvu, 5 asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 18
reklaame jm. Frantsiisiandjal on võimalik hoida kokku investeeringute pealt. Ta ei pea kandma investeerimisega seotud kulusid ja riske. Tal on võimalus tegevust kiiremini laiendada, ei pea olema uue turuga hästi kursis, mis võimaldab vältida majanduslikke ja kultuurilisi 17 probleeme. Frantsiisivõtja maksab õiguse eest, koostab finantsaruandeid frantsiisiandjale, millest sõltub makstav tasu. (näiteks 4-8% käibest) Frantsiisivõtja peab kandma kõik kulud. Uue ettevõtte alustamine Olemasoleva ettevõtte Frantsiisimine Eelised ja puudused ostmine Eelised ja puudused Eelised ja puudused Leia 4-6 väidet Leia 4-6 väidet Leia 4-6 väidet
liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse; liisinguvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja alal; saaja kohustub maksma litsentsitasu. 4)Frantsiisilep-frantsiisiandja peab andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada viimase maj-või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit (õigus kaubamärgile, ärilisele tähtsusele, oskusteabele). 5)Tasuta kasutamise lep- kasutusse andja kohustub andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 6)Laenulep- laenuandja peab andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen); laenusaaja peab tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. 7)Kindlustuslep- kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Tasuta kasutamise lepinguga - kohustub
juunil 1992 selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik Põhiseaduse preambul (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise lepinguga annab või mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks
Litsentsileping võib olla liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ise ning anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigust ainult litsentsisaajale. 2.2.5. Frantsiisileping Antud lepinguga kohustub frantsiisiandja andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (VÕS § 375). Frantsiisilepingut on nimetatud ka kaubandusliku kontsessiooni või kontsessioonilepinguks. Frantsiisiandja kohustub andma frantsiisivõtjale juhiseid lepingust tulenevate õiguste 10 teostamiseks, frantsiisivõtja peab neid juhiseid täitma ja teostama õigusi viisil, mis ei kahjusta
ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) abi piduliku avamispeo korraldamisel, turundusmaterjalid ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) omakapitali suurust, investeeringute mahtu, töökogemust, töötajate arvu, ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), piirkonna elanike arvu, asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 18.Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. müügi motiivid
- eelistab kindlaks määratut, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist - eelistab formaliseeritud hierarhiat - tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendui ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames - intertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega. 28.Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis – leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisandja annab vastava tasu ees frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad ärinimi, kaubamärk, muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Sageli pakutakse ka väljaõpet ja tuge edasise äritegevuse arendamisel. Eelised ja puudused frantsiisivõtja seisukohalt Eelised:
Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi alla võivad kuuluda nii ärinimi, kaubamärk, tootmistehnoloogia, müügi- ja esindusõigus kui ka väljaõppemetoodika. Frantsiisivõtja on seejuures ettevõtja, kes ostab frantsiisiõiguse ja kelle tegutsemine on piiratud frantsiisilepinguga. Frantsiisiandja on teine lepingupool ehk ettevõte, mis annab enda väljatöötatud ärikontseptsiooni teatud tasu eest üle. Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasu kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lepingu alustamise tasu. 46. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi
3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Laenuleping-Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi
frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Frantsiis on üks turule sisenemise meetoditest. Näiteks frantsiisiandja varustab frantsiisivõtjat toodete (elektroonsed mänguasjad) ja teenustega, mida tuuakse Eesti turule. Frantsiisivõtja maksab seejuures õiguse eest müüa konkreetseid elektroonseid mänguasju. Samuti peab ta koostama frantsiisiandjale finantsaruandeid, millest tulenevalt sõltub tavaliselt frantsiisi eest makstav tasu (näiteks 4-8 % käibest). Finantsaruanded on üheks kontrolli võimaluseks frantsiisiandjale. Seejuures ei tohi frantsiisist aru saada nii, et frantsiisivõtja ei pea ise midagi tegema. Frantsiisiga saab selle võtja siiski esmajärjekorras endale õiguse müüa frantsiisiandja elektroonseid mänguasju ja kasutada tema intellektuaalset vara (toodete disain, nendel olev kaubamärk ja toote nimetus).
organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 16. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. 17. Miks on arenenud riikides ettevõtte keskmine suurus viimastel aastakümnetel langenud? 18. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. Joonis slaid 4 + trüki välja slaidid 9, 10, 11 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel
FIE OÜ · Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek. (FIE vara pärimine, aruandluse lõpetamine, maksud päris keeruline, eriti kui pärijaid on mitu ja neist mõni jätkab ettevõtlusega, mõni ei jätka.) 43. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). · Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. · Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste Inertsus. Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida võimalus Seotus standardsete ülemäärast seotust kindlate struktuuridega. ressurssidega 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis – pikaajaline leping frantsiisiandja ja võtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest võtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge tegevuse arendamisel. Frantsiisi sisu ja ulatus võib lepingust ja tegevusalast sõltuvalt olla erinev.
● tagasiside puudumine; ● paindumatus ja aeglus tarbijaeelistuste muutumisel; ● ekspordifirmast sõltumine. Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või kuhu ise minna ei soovita Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale selle eest perioodilist kasutustasu, ühekordset lepingu alustamise tasu ja/või turundus- ja reklaamitasu. Frantsiisiandja on kohustatud tagama frantsiisivõtjale vajaliku väljaõppe ja vastavad juhised tema frantsiisi edukaks majandamiseks. ● Ameti (töökoha) frantsiis – kodust töötamisel põhinev ja väikest investeeringut nõudev frantsiis. Selle valib inimene (frantsiisivõtja), kes soovib üksi väikest ettevõtet alustada
mobiiltelefonid ja kõned, printerid ja tindi/tahmakassetid, mängukonsoolid ja mängud. • „Bricks and clicks business model“ – traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, nt tellimine internetis, kättesaamine kohapeal, ka muud kombinatsioonid. •Frantsiis. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (Võlaõigusseadus). • „Kõik hinnas“ ärimudel – maksad kindla summa, tarbi palju tahad. Nt Rootsi laud, puhkusepakett, kuukaart ühistranspordis, internet/mobiil. • Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike
3. Kasvava organisatsiooni juht juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 27. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel. (2) Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses. 13. Frantsiisileping Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisivõtja kohustused 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust; 2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel
või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Laenulepinguga kohustub uks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 59. Mis on leping teenuse osutamiseks, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks?
temale üle anti. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise leping. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandutegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija
litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel. (2) Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses. Frantsiisileping Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisivõtja kohustused 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust; 2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste
liisingueseme kasutamise eest tasu. 4) Litsentileping. Litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 5) Frantsiisileping. Frantsiisiandja kohustub andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele). 6) Ehitise ajutise kasutamise leping 7) Tasuta kasutamise leping 44 8) Laenuleping ja krediidileping Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte
kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). (www.riigiteataja.ee VÕS) 162. Mis on frantsiisileping? · VÕS § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. (www.riigiteataja.ee VÕS) 163. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? · VÕS § 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste (1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 215. Mis on frantsiisileping? Frantsiisilepinguga29 kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 216. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul
Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ka ise, samuti anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping aga lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi ainult litsentsisaajale. 5. Frantsiisileping. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele ja oskusteabele. Frantsiislepingut on nimetatud ka kaubandusliku kontsessiooni või lihtsalt kontsessioonilepinguks. Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid lepingust tulenevate õiguste teostmamiseks, frantsiisivõtja aga peab neid juhiseid täitma ja teostama õigusi viisil, mis ei
annaabi.ee 
