Pulp Fiction Arvustus Quentin Tarantino 1994 aastal loodud Pulp Fiction ei ole mingi tavaline gängsterifilm, vaid lugu, mis jutustab gängsterite hingeelust, millest tavainimesel pole aimugi. Tegelased võitlevad filmis respekti(mis teadagi kujutab gängstade elus tohutusuurt rolli) ja raha eest. Film oli tarantinolik - suurepärased dialoogid näitlejate vahel, teatud stseenid, mille järgi on kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu, kuid nendest alati õppides, nad on sümpaatsed ning vaimukad, sageli ka iroonilised. Näiteks lasti suures jututuhinas maha mees, kes enne oli olnud hea vestluspartner, ja seda kõike täiesti
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt
mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i. 1972 – algab muusikali Grease tähelend Broadwayl 1978 - valmib film, mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John. 1982 - Patricia Birch pöörab süžee tagurpidi. Nüüd on lugu ujeda poisi ja karmi keskkooliplika armastusest. Siis olid peaosas Maxwell Caulfield ja siis veel tundmatu Michelle Pfeiffer. 1998 - antakse välja “Grease” uuendatud heli ja värvidega koopia. “Grease” auhinnad: 7 Tony auhinda,4 Kuldgloobust, Oscar parima tunnusloo eest- Hopelessly Devoted To You/ (Lootusetult hoolin sust ma)
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Valtonit usaldama. Usaldan küll, sest seda tööd on ta teinud tõsiselt, hingega asja kallal olles. Arvo Valton -- sundimatult viljakas 2007 "Tulge sisse ja vaadake, millised ilusad neiud siin on!" hüüab kirjanik Arvo Valton- Vallikivi rõõmsalt telefoni, nii et soome-ugri kirjanduse loengut kuulama tulnud piigad punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid
sajandi lõpu kinoga Postmodernses fotograafias on oluline, kuidas fotode abil suunatakse inimese ettekujutust maailmast, kuidas foto konstrueerib reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja. Lihtsakoeline arusaam filmist on - animeeritud fotode jada. Filmil ja fotodel on väga palju ühist. Ka fotosid on võimalik esitada jadade, ridade või narratiivsete kooslustena. Neil on algus, lugu, kulminatsioon - st on olemas mingi ajaline kompositsioon. Fotoesseedel ja fotojutustustel on filmiga palju sarnast. Iga kaader niisugustes pildikooslustes toetub eelnevate ja järgnevate kaadrite olemaoslule ning saab määrava hulga oma tähendustest just sel moel. 20
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
või ei saa hakkama. Kui sellises tundeseisundis laps on näinud filmides, et tugevust ja võimu on võimalik väljendada teistele haiget tegemisega, siis see lähebki käiku. Sisimas ollakse aga ebakindel ja hirmunud. (Veidenbaum, 2003.) Empaatiatunne on talle võõras, sest puudub puude iseenda tunnetega. Selline laps on vanemate poolt tundekasvatuslikult hooletusse jäetud, üksi oma tunnetega. Laps tunneb end halvasti, seda väljendada ta aga ei oska. Juhuslikult nähtud agressiivse sisuga film või arvutimäng annab talle idee, et tahaks ka nii teha. Jõuame tagasi lapse esimestes eluaastates toimivasse lape ja vanema suhetesse. Agressiivsuse põhjusi on aga veel teisigi. Saated mõjutavad lapse agressiivsust tõenäoliselt siis, kui lapsel puudub tema jaoks oluliste täiskasvanute hoolitsus ja armastus või täiskasvanud ei käitu lapse suhtes hoolivalt. (Veidenbaum, 2003.) Kui laps ei ole kogenud hoolivust ja mõistmist enda suhtes, ei oska ta seda väljendada ka teiste suhtes
uuesti üle kuulata, sest neil kadus järg käest. Sellepärast on teksti ette lugev õpetaja klassis parem kui helikassett, sest tema hoiab õpilastega silmsidet, teeb pause ja saadab teksti miimika ja zestidega. Ka filmide vaatamise kaudu saab õppida rääkimisoskust. Ärge laenutage või ostke suvalist filmi. Te valisite võõrkeelse filmi, mille sisu on teile tuttav. Te olete seda varem emakeeles näinud või sellekohast raamatut lugenud. Valige keeletreeninguks välja parimad stseenid. Need peaksid olema lühikesed ja sisaldama dialoogi. (Kleinschroth 2000: 171, 188-189) Võõrkeelt võib ka õppida lugedes. Lugemisse õpilased suhtuvad erinevalt. Mõned lausa armastavad lugeda kõiki, mis neile ainult kätte sattub ja leiavad lugemises ainult häid külge. Aga on ka olemas neid inimesi, keda lugemine häirib. Paljud neist on liiga laisad selleks, et võtta raamatud ja hakkata seda lugema. Neile palju rohkem meeldib vaadata televiisorit või istuda arvuti taga
Näiteks: Ta oli naljaka välimusega laps- pikk vibalik, kujult nagu coca-cola pudel. Billy oli selline omamoodi ja natuke veider inimene, seda just peale lennu õnnetust, kus ta sai ajukahjustuse ning sellest ajast peale rääkis ta aja taju kaotamisest ja Tralfamadore tulnukatest. Lõik mis viitab, et Billy on sümbol: Ka praegu oli tal enda arvates käsil tähtis töö- nimelt leidis ta, et ta kirjutab maalaste hingedele nägemist parandavaid prille välja. Nii paljud nendest, uskus Billy, olid õnnetud ja eksiteel, sest nad ei näinudasju selgelt nagu Billy väikesed rohelised sõbrad Tralfamadorel. 7. Lk-del 28-29 (29-30) kirjeldatakse tralfamadorlaste ajatunnetust. Mis on sellisele ajatunnetusele iseloomulik? Proovi hetkeks mõelda oma elust tralfamadorlaste ajatunnetusele tuginedes. Kas see on kerge / raske? Miks? Sellisele ajatunnetusele iseloomulik on see, et sa ei karda enda ega teiste surma, sest sinu
arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst;
Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole
oleksid suurima tõenäosusega saavutatavad. Sõnumi kokkupanek eeldab loomingulist lähenemist, mis ühitab analüütilise mõtlemise, loovuse ja kujutlusvõime. Toode positsioonitakse tarbija teadvusesse nii, et ta tõmbaks tähelepanu, tekitaks huvi, kutsuks esile ostusoovi ja käivitaks ostutegevuse. Inimene on mõjutatav reklaampildi tugeva veenmise ja sisendusega. Ta ostab toote selle reklaampildi alusel, nii nagu ta seda tajub, mäletab, hindab ja ihaldab, ning mitte sugugi tegeliku toote põhjal. Ilusti vormistatud ajaleheteade või meelelahutuslikult huvitav teleklipp pole veel reklaam, 12 kui ta ei täida mõjutamisfunktsiooni. Pikka aega jooksev ebaõnnestunud, vildakate reklaamsõnumite jada muudab firma klientide silmis mitte usaldusväärseks. Sõnumi ebasoovitav mõju võib ulatuda väga kaugele. Siit ka järeldus, et sõnum peab olema
äratundmisefekti; keskkonna tõepäral ja tüüptegelaste elulisusel on olmedraama jaoks suur tähtsus. 2) Psühholoogiline draama on ülesehituselt karakterikeskne, palju ruumi antakse peategelase psüühika avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. 3) Ideedraama eesärgiks on mingi üldise tähendusega ideede esitamine ja/või põhjendamine; tegelased ja süzee on sellele ülesandele allutatud. Konflikt baseerub harilikult vastandlike vaadete- hoiakute kokkupõrkel. 4) Ajalooline draama 5) Dokumentaaldraama o pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? Melodraama: · Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda.
ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze
ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
» Võõras poiss astus kähku üle joone ja ütles: «Sa lubasid mind ju sugeda, eks näis, kas tuled toime » «Ara trügi siia, ole parem ettevaatlik.» «Noh, sa kelkisid, et annad naha peale -- miks sa ei tee seda?» «Kirevase päralt, vean kahe tsendi peale kihla, ma teen seda.» Võõras poiss võttis taskust kaks vaskraha ja pakkus neid pilkavalt Tomile. Tom lõi need maha. Järgmisel hetkel veeresid ja rabelesid mõlemad poisid teineteisest kinni hoides nagu kassid sopas; ühe minuti kestel kitkusid ja rebisid nad teineteist juustest ja riietest, tagusid ja küünistasid teineteise nina ning 15 katsid end tolmu ja ausäraga. Siis võttis segadus kindla kuju, ja võitlusmöllust kerkis esile Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi.
Pratchetti “Härrasrahvast” ja J.M. Barrie “Peeter Paani”, kirjanikest leidsid märkimist veel Poul Anderson, C.S. Lewis jt) ning ära märgiti ka populaarteaduslikku teost “Varjatud maailma looduslugu: valik toimikuid Londoni Krüptozooloogia Ühingu arhiivist”. Filmidest olid haldjate kujutluse vahendajatena tõhusamad Peter Jacksoni “Sõrmuste Isanda” (“Lord of the Rings” 2001-2003) triloogia ekraniseeringud (vt Lisa 4.1.) ning tõestisündinud lool põhinev film “Päevapildid haldjatest” (selle loo põhjal on 1997. aastal vändatud kaks filmi: “Photographing Fairies” Suurbritannias ja “Fairy Tale: A True Story” USA-s, jääb selgusetuks, kumba neist mõeldud on). Multifilmidest mainiti Walt Disney Pictures’i ja Warner Bros. Studios’i versioone erinevatest muinasjuttudest (vt Lisa 4.2.). Muudest allikatest on huvipakkuvamad ehk fantaasial põhinevad rollimängud, mis on Eestisse
Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda blogisid, kus nad selgitasid, mis oli nende raamatu mõte ja kuidas raamat üldse sündis. Blogides oli kirjas ka nende enda arvustus oma teoste kohta. 1. ÜLDVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid 1.1.6. Helga Nõu ,,Tõmba uttu!" - KADEDUS Joonas ja ta sõbrad, kes on ühteaegu ka tema klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis.
Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei suhelnud üksteisega mitu päeva, ühekorra saatis Aglaja vürstile isegi kirja, et ta enam kunagi oma jalga nende majja ei tõstaks, kuid kõik need probleemid möödusid, sest tunded olid sügavamad, kui teod. 9 III osa
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Venemaal oli tol ajal vandekohus. Ühes vandekohtunikuks päriselus on toosama noormees, aastaid on mööda läinud. Ja täpselt nii nagu romaanis, ei tunne alguses seda tüdrukut ära, aga kui ta siis ära tunneb, on väga vapustatud oma teost ja tüdruku saatusest. Otsustab tüdrukuga abielluda. Päriselus mõistetakse õigeks. Advokaat, kes oli väga sõnaosav ja hea, tal polnud oma tööülesannete tõttu võimalik seda kummalist lugu ise kirjutada ja kinkis süzee Tolstoile. Plaanis kirjutada jutustus, tuleb välja romaan. Peategelasteks on siis Katjusa Maslova ja Dimitri Nehljudov. Perekonna ees- ja perekonnanimi langevad kokku Tolstoi esikteose ühe peategelasest aadliku nimega. Tahab viia silla, või rääkida sellest peategelasest, et kasvaski niisugune noormees, kes pole sugugi halb. Kasvanud niisugune noormees, et ei vastuta oma tegude eest. Lihavõttepühade eel sõidab Nehljudov maale. Vene kiriku ombed on hoopiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
