skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14
otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küsimused näitavad, et on olemas veel üks liik küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust
siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
mitme muutujaga ülesandeid. Loogilisi järeldusi oskab laps teha vaid konkreetsete lihtprobleemide lahendamisel. Kriitika Piaget teooriale-konkreetsete operatsioonide staadium Paljud Piaget väited on osutunud hiljem kinnitust Näiteks omandatakse arv,kaal,maht samas järjekorras,nagu Piaget väitis.Olenevalt kontekstist suudavad selle staadiumi lapsed mõnikord lahendada ka keerukamaid ülesandeid kui see ootuspärane oleks. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea läbi mängima konkreetselt, seda võib teha mõttes. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda
Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004) 2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase Kohlbergi postkonventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget formaalsete operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti teadusliku järeldamise vallas, mis toimib hüpoteesidest tuletatud süstemaatiliste 7 deduktsioonide abil. Enam ei ole mentaalsed operatsioonid piiratud konkreetsete
4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine
kõnnib korraga nt. kõik peab olema arengusuunal, mitte nt et kaob ära rääkimine vms. Jean Piaget. Kuidas teadmised tekivad ja kuidas kujunevad? Arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-1/2a) 2. Preoperatsionaalne periood (1/2 -6/7a) 3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib? Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu. Nad ei oska seda veel sõrmedega teha. Sisendinfo peab tulema olemas oleva infoga samamoodi. Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul
imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimused millele on raske vastust leida näiteks ,,Mis on aeg" liigitatakse filosoofiliste küsimuste alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle.
100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine
Missugune on teie ettevalmistuse tase? Kuidas te kavatsete ennast arendada, enda puudustest lahti saada? Kuidas te hoiate ennast füüsiliselt vormis? Kas te olete individualist või koostöö tegija? Missugused on teie karjääri suundumused? Missugused inimesed teile meeldivad, missugused mitte? Mida te teete vabal ajal, missugused on teie pealmised huvid? Kuivõrd te huvitute teid ümbritsevast keskkonnast? Kas te lepite sellega või soovite seda muuta? Missugused on olnud teie suhted firma formaalsete ja informaalsete struktuuridega? Milliseid inimlikke väärtusi te eriti hindate ja millest ise juhindute?
Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad
mugavam toimida formaalse rolli raamides või töötajad, kellel puudub organisatsioonile pühendumine. Et suhteid muuta, peaks liider suhtuma neisse hästi, peaks neid kaasama otsustusprotsessidesse, delegeerima ülesandeid ja laiendama rollipiire. Töötajad aga peaksid ilmutama initsiatiivi, olema innovaatilised ning väljendama pühendumist. Lühidalt, sest välisgrupil: Teiste töötajatega on suhted pinnapealsed. Vähene vastastikune mõju Alluvatelt oodatakse vaid formaalsete rollide täitmist tööülesanded, protseduurid, normid ja reeglid 15 . Kaasajal kõneletakse juhtide kaksikrollist. Mida selle all mõeldakse ja miks on juhtidele kaksikroll kujunenud Juhi kaksikroll juht ja liider. Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse tagab liidri võime mõista
Areng toimub loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine. Operatsioon (Piget´ terminoloogias) on vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ja koordineeritult manipuleerida. 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. (Eelnevalt antud vanuselistes nn piirangutes võib olla ka suuri kõikumisi.) Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine.
kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. Näide: mõne zanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Mängu struktuur = spordimehe elu ja karjääri struktuur = raamatu struktuur. g) hinnanguline Kirjanduskriitika: iga kriitik lähtub oma subjektiivsest kogemusest. h) absoluutsest tõest lähtuv Näide:
pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste ega formaalsete küsimuste alla, kuna neile küsimustele (nt: "mis on aeg", "mis on elu mõte") pole võmalik vastata toetudes mingitele arvutlustele või vaatlustele. Filosoofilised küsimused enamjaolt seavad küsija nõutusse olukorda, kuna taolised küsimused ei sisalda vastuse suunas olevat teed. Inimene ei tea, kust vastuseid otsida, kuna pole olemas ühtegi raamatut, teadlast või entsüklopeediat, kellele või millele antud küsimuse puhul viidata. 3
näost näkku ja ollakse väga tihedates suhetes. Cooley jaoks olid teised grupid esmasgruppidega võrreldes hoopiski tagasihoidlikumalt omavahel seotud, nad ei olnud nii selgelt grupina eristatavad, mistõttu ta hakkas neid nimetama teisesteks e sekundaargruppideks. Sekundaargrupid tähistavad tal gruppe, mis on ühel teatud ajahetkel teatud eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud. Sellistena nimetab ta koole, tootmisettevõtteid, seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust. Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi. Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et
keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Piagneti Arengu Astmed: 3.Konkreetsete operatsioonide staadium- 7 kuni 12 eluaastani,mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. 4.Formaalsete operatsioonide staadium- 12 eluaastast edasi kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine , kõige iseloomulikum on võimeline toime tula oletuslike lahenduskäikudega.Piageti arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Kasutatud Lingid http ://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/6/67/Jean_Piaget_in_Ann_Arbor.png/190px-Jean_Piaget_in_Ann_Arbor.png http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kognitiivne_pshholoogia.html
5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Psühholoogia kujunemine eelteaduslikust teaduslikuks. Seos teiste teadustega. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi, iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. ÜHISKONNATEADUSED SOTSIOLOOGIA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA SOTSIAALPOLIITIKA, ühiskonna ehitus, gruppide tegevus ja mõju ÕIGUSTEADUS
legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2
nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Piaget' arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Hinnangud Piaget'i teooriale: üldiselt jagatakse tema veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. Samas ei nõustuta tema arvamusega,
Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3.elunädalani ei taju lapsed värve ja neil on piiratud sügavustaju
Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone – nagu objektide liigitamine, järeldused. 3. konkreetsete operatsioonide staadium - 7.-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub b. Järelduste tegemise oskus, sündmuste käigu mõtteline tagasipööramine c. Väheneb egotsentriline mõtlemine d. Sündmuste põhjust otsitakse endast väljastpoolt e. Teiste inimeste tunnete, arvamuste mõistmine 4. formaalsete operatsioonide staadium - 12.a edasi a. Abstraktne ja loogiline mõtlemine b. Võimalikkus ja tõenäosuse teooria c. Analoogiate, tähenduste ülekandmine d. Võib asju läbi mängida mõttes – näiteks peast arvutamine 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsed faasid: *0 - 1 usaldus vs usaldamatus *1 – 3 iseseisvus vs häbi (vanemate toetus ja kiitus!)
5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine
Söögiisu muutused Disproportsioonid kehaosades Koordinatsioonivõime langus Poiste ja tüdrukute arengukiirus on erinev - tüdrukud on arengus ees (füüsiline ja intellektuaalne areng), võrdsustub u 18 ea-ks. Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme: kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel.
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4
Melanz /Melange/ Tehtud ühe- või Tavariiete mitmekordsest melanz valmistamisel lõngast. Pehme ja tihe (puuvillane melanz) kangas Hiina krepp /Crpe de Ilus, läikiv, toob keha Nii meeste kui naiste Chine, Faille crpe/ vormi esile. Libiseb üle pluuside, kleitide, pesu keha, sest on kerge ja ja formaalsete riiete paindlik. Luksuslikud valmistamisel. drapeeringud, õrn tekstuur. Frotee / Terry cloth/ Puuvillane, väga Rätikute, hügroskoopne, pehme hommikumantlite, ja soe voodilinade jms valmistamisel Klokee /Cloqu/ Kortsud moodustavad Naiste õhtukleitide
normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine
õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps on operatsioonieelses perioodis
*Konkreetsete operatsioonide staadium (712.eluaasta) Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus - tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. - Lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerid. Teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. 9. Mõtlemisülesanne, väited4 punkti 10. Ristsõna
2) Peenhäälestamine 3) Keele komplekssuse suurenemine Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, arusaama) kooskülastamisprotsessi? Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike
tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja
• suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus
• suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstruktuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; motiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus
Lapsevanemate sõnul harjuvad lapsed üsna kiiresti reegliga ,,kui söön siis süstin" ehk nad teavad juba varakult, et laualt küpsiseid võib võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil. 2.2. Eelkoolieas ja esimeses kooliastmes (operatsioonide-eelse staadiumi teisel poolel ja konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel. On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi
OBJEKTIDE JA NÄHTUSTE TÄHISTAMISEKS KASUTAMA SÜMBOLEID (SÕNU); LAPS USUB, ET KÕIK MÕTLEVAD TEMAGA ÜHTEMOODI NING ET TEMA ON SÜNDMUSTE PÕHJUSTAJA; 3) KONKREETSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (7.-12. ELUAASTA): MÕTLEMISVÕIME TÄIUSTUB; LAPS OSKAB TEHA JÄRELGUSI NING PÖÖRATA SÜNDMUSTE KÄIKU MÕTTELISELT TAGASI; VÄHENEB EGOTSENTRILINE MÕTLEMINE; SÜNDMUSTE PÕHJUSI HAKATAKSE OTSIMA ENDAST VÄLJASPOOLT; HAKATAKSE MÕISTMA, ET TEISTEL INIMESTEL ON TEISTSUGUSED TUNDED JA ARVAMUSED; 4) FORMAALSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (12.-12+): KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE; OSKAB OPEREERIDA VÕIMALIKKUSTE, TÕENÄOSUSE VMS KATEGOORIATES; OSKAB TOIME TULLA OLETUSLIKE LAHENDUSKÄIKUDEGA, KASUTADA ANALOOGIAID JA TÄHENDUSE ÜLEKANDMIST; ASJU VÕIB TEHA MÕTTES. L. VÕGOTSKI JA MÕTLEMINE VÄIKELAPSE MÕTLEMINE JA KEEL ARENEVAD PARALLEELSELT, NENDEVAHELINE SEOTUS TEKIB ALLES HILJEM. EGOTSENTRILINE KÕNE ON ALGUSES SOTSIAALSET LAADI, HILJEM MUUTUB SISEKÕNEKS
puudub kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu puudumise otsusel on küll olemas õiguslikud alused, kuid kannataja poolt ei pruugi see olla õiglane. 1 Oma olemusest lähtuvalt peab õigus andma selged, ühetähenduslikud ja piisavalt üldised ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades nii luuakse igaühele võimalus ette näha, milline võik olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus. Samas seadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum, mille järgimine ei taga õiglast lahendit. Antud väide üheks näidiseks on väärteomenetluses karistuse määramine. Karistusseadistiku järgi on karistamise aluseks isiku süü, kuid karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need asjaolud sätestatud § 60 (Karistusseadustik 2002). Ehk ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad. Samas sätestab seadus, et
Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest
Kahjuks ei saa aga jääda lootma tunnis meelde jäävale ning konspektid ning kirjalikud õppematerjalid on siiski osa igapäevasest õppetööst. Seesuguse õppimise hõlbustamiseks olen üritanud konspekte muuta kergemini mõistetavaks muutnud nende struktuuri lihtsalt hoomatavaks, jooninud alla tähtsama ning teinud kokkuvõtteid, et üldist mahtu vähendada tähtsa kaotsi minekuta. Kikas (2004) on leidnud, et õppetöö ei anna tulemusi õpetatava liiga suure mahu, formaalsete meetodite, ning omandamiseks antud liiga vähese aja tõttu. Isiklikult leian ma ennast analoogsest olukorrast üsna tihti. Õpetatav on küll hästi arusaadav tänu laiale sõnavarale, mida üritan igal võimalusel täiustada, kuid jääb vähese aja tõttu süvitsi mõistmata ning poolikuks sidumata ühtsesse teadmiste süsteemi. Ma saavutan küll head hinded ning saan kõik vajaliku õigeks ajaks õpitud, kuid varsti peale arvestust kipub sellest suur osa ununema.
kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson · Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta
• Peamine kriis – ego identiteet vs rollide hägustumine (isiksuse ärkamine, täiskasvanuks saamine) • Kui identiteediprobleemi ei lahendata, siis ollakse selles kriisis kogu järgnevas elus • Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad) • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)? • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele
96 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Hindamise objektid Hindamise protsessi etapid järgivad projekti loogilise maatriksi struktuuri. Seetõttu on projektitsükli juhtimise metoodika alusel kavandatud projektidele tunduvalt lihtsam adekvaatset hinnangut anda. Hinnang ei ole audit, selle käigus ei kontrollita formaalsete protseduuride täitmist. Pigem on see võimalus otsustada, kas projekt on oma tegevuste kaudu täitnud otsesed ja üldised eesmärgid. Sõltuvalt valitud indikaatoritele võib hinnang olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. Peamised hinnatavad valdkonnad on järgmised. Kulud Analüüsitakse planeeritud ja tegelike kulude vahelisi erinevusi, samuti kulude struktuuri ja ajastamist ning selle mõju tulemuse kvaliteedile. Hindaja toetub tavaliselt projekti teostamise jooksul koostatud
tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> - formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng E.Erikson (iga etapi nii positiivne kui ka negatiivne läbimine) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on
traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine) 4. utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile, lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: eristatakse nelja suuremat faasi, mida iseloomustavad: 1)isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas; 2)huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine; 3)formaalsete organisatsioonide tekkimine ja 4)liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu. Esimeses faasis on laialt levinud rahutus, mis on seotud olukorraga ühiskonnas, nagu majanduskriis, sõda, migratsioon või tehnoloogilised muutused. Niisugustel aegadel võib inimeste ilmajäetuse tunne olla kas absoluutne või suhteline. Absoluutne ilmajäetus on hädavajalike asjade puudumine
- introverdid eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, ekstraverdid otsivad aga vaheldust ja stimulatsiooni; - kunstnikutüüp iseloomustab objekti oma tajukirjeldustes pigem üldiste formaalsete tunnuste, kontrasti ja varjutuste alusel, täppisteadlased kalduvad kirjeldama detaile, püüdes objektiivse täpsuse poole; - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist (nt väljast sõltuvusest, otsinguulatusest,
annaabi.ee 
