Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fookusgrupp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, moderaator, küsitluse, fookusgrupp, vestlus, valim, reklaamejate, grupis, küsimusi, muutuja, tulemuslik, uuriv, grupiintervjuu, arvamusi, planeerimine, esmas, suuline, turundusuuring, viidud, merton, abivahend, interaktsioon, kontseptsioon, olemasolevat, agentuurid, teemasid, suhtle, käsitletava, vältima, spetsiifilised, lähenevadValiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2
Uurimisülesanded (täpsustatakse, mida peab tegema, et eesmärgini jõuda kallutatakse infot); teooriad; -Ebasümmeetriline skaala (info moonutatakse rohkema äärmuse poole); andmete kogumine; -Küsitluse aeg ja koht (kallutatud valim, meelega tahtud kallutamine); analüüsimine; -Ei anta kõike variante ette (meelega tehtud kallutamine, positiivse või neg. poole); ettepanekute tegemine -Ainult positiivse või negatiivse skaala ette andmine (meelega kallutamine).
suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis, küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt. Küsimuste tüübid Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Teadustöö [IX] Intervjuu Intervjuu Meetodi omapäraks on küsitletavaga vahetus kontaktis viibimine, mis annab võimaluse intervjueerija ja küsitletava omavaheliseks heaks mõistmiseks keelekasutuse abil Intervjuu eelised Inimene kui subjekt uuringus Vaatluse all on väheuuritud teema või valdkond Juba eelnevalt on teada, et vastused on mitmeplaanilised ja -suunalised Saab küsimusi ja vastuseid alati selgitada Saadavat teavet saab süvendada lisaküsimuste abil Uurida saab ebameeldivaid, raskeid teemasid Intervjuu puudused Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi koolitust, et intervjuu õnnestuks Intervjuu võtab aega Saadavad vastused võivad sisaldada ka nö `soovitud vastuseid' Kulud ja organiseerimisraskused Vastuste analüüsimine ja tõlgendamine, samuti tulemuste esitamine võib olla keerukas Intervjuu liigid
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
6. Uuringustrateegia/disain etnograafia jne. Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
Siia kuuluvad valitsuse statistika, valitsuse teadaanded, kauplemise statistikad, ajakirjanduse poolt läbiviidud uuringud, turu-uuringute firma poolt avaldatud informatsioon. Sageli nimetatakse teiseste andmete kogumist, kas “kirjutuslaua-“ või “raamatukogu uuringuks” (Oliver). Tihti saab probleemile leida lahenduse, kui uuritakse ainult teiseseid andmeid. Esmaseid andmeid kogutakse spetsiaalselt käesoleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu meetodiga (Vihalem 2001). Sellest lähtudes saab öelda, et esmaste andmete kogumiseks tuleb aega ja raha rohkem kulutada kui teisesele uuringule. Seega, kui firmas on otsustatud, et vajatakse firma välist informatsiooni tuleb järgnevalt otsustada, kas vajalikku informatsioni saab teisesest uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. 353. 354. Turu-uuringud jagunevad: · Kvalitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kuidas?; Milleks?; Kas?) uuritakse tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. 355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja
vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud. Seetõttu ei anna uuring tihtipeale usaldusväärseid tulemusi. TELEFONIKÜSITLUS. Telefoni teel tehtav küsitlus on suhteliselt odav ja kiire ning tagab küllaldase info mitmekülgsuse. Tavaliselt kuvatakse küsimused intervjueerija arvuti ekraanile ja küsimuste esitamise järel sisestatakse kohe vastused. Sellise küsitluse halvaks küljeks on aga asjaolu, et saadud andmete hulk on piiratum kui kirjaliku küsitluse, intervjuu ja rühmaarutelu puhul, sest info tuleb vaid telefoniomanikelt. 8 Turundusuuring KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad
edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise. Võtmeküsimused uimastite ja üldise tausta kohta Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid? o Nõustumine selles osas, kas uimastite tarbimine on vanglas tõsiseks probleemiks või mitte.
(õpik lk 296-298) 2.Turundusinfo allikad. (õpik lk 299-302) Esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Esmased andmed jagunevad: 1)kvantitatiivuuringud(küsitlus, vaatlus, eksperiment, registreerimine) 2)kvalitatiivuuringud (1. Otsesed meetodid-personaalne süvaintervjuu, fookusgrupi intervjuu. 2. Kaudsed meetodid- projektsioonitehnikad) Teisesed andmed jagunevad: 1)ettevõttesisesed andmed (finantsandmed, turundustegevused; logistika, jaotuse aruanded ja tagasiside;klientide tagasiside) 2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete standardallikad, avalikud andmed) 3.Turu-uuringute klassid, meetodid ja liigid. (õpik lk 302-304) Uuringuprotsessi faaside ja töödeldava info mahu ja suunitluse järgi:
,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis.
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
lastekaitsesüsteemis oluline roll (sotsiaalkindlustusamet, tervise arengu instituut ja sotsiaalministeerium), keda seaduse jõustumine otseselt puudutab (linnade liit, maaomavalitsuste liit) või kellel on kogemus hinnatava süsteemiga teatud aspektist sarnase stuktuuri või teenuse pakkumisega. Üks intervjuudest toimus grupiintervjuuna, ülejäänud personaalintervjuudena. Iga intervjueeritava jaoks koostati individuaalne intervjuu kava, mille fookus sõltus intervjueeritava tööst. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt tagasisidet nende osaluse kohta LKS eelnõu väljatöötamises; selle asutuse rolli kohta uues süsteemis, mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid
kompetentsid. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest).
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma arvamusavaldusi. Intervjueerija roll on juhtida vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on
Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koostades tuleks end asetada vastaja olukorda Isikuandmeid tasub küsida vaid siis, kui see on uuringu seisukohalt tõesti vajalik Igale küsimusele peab saama vastata Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad Head küsimused on... Lihtsad, selged ja ühemõttelised Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid. Eesmärgiks on saada võimalikult palju ideid. (Keelatud on kritiseerivad kommentaarid, mida ebaharilikumad ideed sseda parem, mida rohkem ideid seda parem, ideid võib edasi arendada ja omavahel kombineerida) Tagurpidi ajurünnak – Kriitika ajurünnakul tekkinud ideedele. Eesmärgiks leida puudusi ja nõrkusi. Fookusgrupi meetod – Moderaator fokuseerib arutelu valdkondi. Eesmärgiks pole esitada küsimusi, vaid suunata inimesi millestki vajalikust mõtlema. Kasulik äriidee esialgseks hindamiseks, nõrkade kothade otsimiseks ja ka edasiarendamiseks.)) 28) Osterwalderi ärimudeli neli põhiosa: Infrastruktuur – Tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kleidile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid)
kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et probleem seisneb selles, et korduvad küsitlused kohtuekspertiisis võivad luua või säilitada ebatäpseid detaile, toetada väärasid hüpoteese ja põhjustada ebatäpsusi mitmete tunnistuste vahel. Seetõttu oleks ülimalt oluline vähendada küsitlemiste arvu laste puhul nii palju kui võimalik. Küsitluste puhul, milles kasutati avatud küsimusi, said lapsed kogetud sündmuse meenutamiseks tugineda vabale meenutusele. Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse kujutlust, lihtsustada meenutust, tuua välja uut informatsiooni ning suurendada lapse vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine
Sotsiaalse soovitavuse efekt võib vähendada eksperimendi tulemuste väärtust. 6) laboratoorsed eksperimendid. Laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele. Laboratoorsete eksperimentide jaoks on aga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Raskusi võib olla ka katseisikute motiveerimisega; 7) eriuurimused. Eriuurimustes kirjeldatakse teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vahelist seost. Eriuurimustes kombineeritakse mitmesuguseid uurimisvõtteid. Näiteks rahulolu ja töö efektiivsuse vahelise seose leidmisel saab rahulolu uurida küsitluse abil ja efektiivsust väljendavad näitajad leida vastavatest majanduslikest näitajatest; 8) muud allikad võivad olla seotud simulatsioonidega, arhiivi- või ajakirjandusmaterjalidega, grupi arutelu tulemustega jne. Tehniliste võimaluste areng annab uusi võimalusi, kuid ka ajalooliste faktide
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
annaabi.ee 
