Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ....................................................................................................................
............................................................................ 4 Teleskoopide tüübid............................................................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?.......................................................
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus,
vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 y -1 - 4/3 -2 -4 4 2 4/3 1
Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l fookuses on Päike. D A periheel ·Afeel Planeedi orbiidi K ja S (Päike) ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest. KM+SM=const ·Periheel P orbiidi lähim DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest. pikkus OS=c= ellipsi fookuskaugus Kepleri II seadus · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · Järelikult, mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema kiirus. Kepleri III seadus · Planeetide
võimaldavad eristada üksikuid aatomeid. Teravikmikroskoobi tööpõhimõte tugineb kvantmehaanilisel nähtusel tunnelefektil. Pikksilm (teleskoop) Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb ka objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaariga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609. aastal tegi ta endale teleskoobi, vaid teades, et Galilei pikksilm selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades
- transformmurrang Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda. Ookeaniline koor on tekkinud magma tardumisel peamiselt värvilistest kivimitest ja simast.
Ellipsi kanooniline võrrand Joone sümmeetriateljed Kui tasandiline joon on sümmeetriline mingi sirge suhtes, siis vastavat sirget nimetatakse joone sümmeetriateljeks. Ellipsi sümmeetriateljed Esimene sümmeetriatelg on fookuseid F1, F2 läbiv sirge ja teine on sellega risti. Keskpunkt punkt, mille suhtes on ellips sümmeetriline (Punkt O) Tipud Joone lõikepunkte sümmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused Ellipsi juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks.
teeb (diferentsiaalseid), mõõdetakse koodi levikukiirust või põhilainepikkuste vahet 15. verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas, mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-
raskus. Kahvelmonteering - polaartelg jaguneb kaheks haruks ("kahvliks"), millede vahele kinnitub käändetelg koos teleskoobiga. Raammonteering - teleskoop pöördub raami sees, mille pikitelg on polaarteljeks. Kasutatakse madalatel geograafilistel laiustel, kus esimesed monteeringud pole võimalikud. Ei võimalda vaadelda pooluselähedast piirkonda (mis nagunii asub korrektse vaatluse jaoks liig madalal). Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja
Suurema pooltelje OA1 =OA2 pikkus on a ja väiksema
pooltelje OB1=OB2 pikkus on b.
5. Suhet e=c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna 0c
Ühikvektori e1 valime selliselt, et ta oleks samasuunaline vektoriga F1F2. Ühikvektori e2 valime selliselt, et e1 e2 ning et {O;e1 ,e2} oleks parema käe ristbaas (siis {O;e1 ,e2} on parema käe ristreeper). Eelpool valitud ristreeperit nimetatakse ellipsi kanooniliseks reeperiks. Reeperi valikuga tekivad ka kõigi punktide koordinaadid. Ellipsi suvalise punkti X korral saame kirjutada X(x1; x2). Toome sisse järgmise suuruse: c := 1/2|F1F2|. Sel juhul saavad fookused järgmised koordinaadid: F1(-c; 0); F2(c; 0). Meie ülesandeks oli ellipsi võrrandi kirjapanek koordinaatides. Selleks leiame lõikude F1X ja F2X pikkused koordinaatide kaudu. Et F1X = (x1 +c,x2); F2X = (x1 c,x2); siis x2 y2 + =1 a2 b2 Antud punktiga sümmeetriline punkt mingi sirge suhtes: me nimetame punkti K' sümmeetriliseks punktiga K sirge l suhtes, kui sirglõik KK' on risti sirgega l ning punktid K ja K' asuvad teine teiselpool sirget l ning on võrdsel kaugusel sirgest l
0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79. Hüperbool on tasandi punktide hulk, mille kauguste vahe kahest antud punktist ( fookustest ) on konstantne suurus ( 2a ) ja on väiksem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 5 x2 y2
0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79. Hüperbool on tasandi punktide hulk, mille kauguste vahe kahest antud punktist ( fookustest ) on konstantne suurus ( 2a ) ja on väiksem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 5 x2 y2
98.Ellips-tasandiline joon, mille iga punkt P rahuldab tingimust r 1+r2=2a. St. Ellipsi suvalise punkti kauguste summa kahest fikseeritud punktist on konstantne ja võrdne 2a-ga 2 2 x y 99.Ellipsi kanooniline võrrand- 2 + 2 =1 a b 100. ellipsi tipud- Joone lõikepunktid sümmeetriateljega 101. Ellipsi fookused- F1,F2 kaks kindlat punkti. ellipsi iga punkti korral kauguste summa fookustest on jääv suurus 2a 102. Ellipsi sümmeetriateljed- Kui tasandiline joon on sümmeetriline mingi sirge suhtes siis vastavat sirget nimetatakse joone sümmeetriateljeks. Sümmeetriateljed läbivad keskpunkti 103. Ellipsi keskpunkt- Olgu punkt O ellipsi fookustega määratud lõigu F 1F2 keskpunkt. Punkti O nimetatakse ellipsi keskpunktiks. 104. Ellipsi tipud- ellipsil on neli tippu A,B,C,D.
See koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata.
interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8.12) saab esitada ka kujul 1 2 n + + ( 2 - 1 ) 2 . (8.14) r1 - r2 = = const k Ka see võrrand annab suuruse n erinevatele väärtustele vastavate hüperboloidide parve, mille ühised fookused on punktid O1 ja O2 . Seega tekib järgmine interferentsipilt. Pidevad jooned kujutavad selliseid pindu, kuhu mõlemast laineallikast lähtuvad lained jõuavad samas faasis ja seetõttu üksteist tugevdavad. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed suurema amplituudiga. Katkendlikud jooned kujutavad pindu, kuhu mõlemast laineallikast lähtuvad lained jõuavad vastandfaasis. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed väiksema amplituudiga. 8.4 Lainete difraktsioon
nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2] Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus
Siinjuures ruutliikmete kordajad on võrdsed ühega ja tundmatute x ja y korrutisega liige puudub. Ellips Ellipsiks nim tasandi nende punktide hulka, milliste kauguste summa kahest antud punktist, mida nim fookusteks, on konstantne. Ellipse kanoonilise võrrand on x²/a²+y²/b²=1. Ellipsi omadused: 1.ellips on sümmeetriline koordinaattelgede suhtes. Järelikult koordinaatteljed on ellipsi sümmetriatelgedeks. Ellipsi seda sümmetriatelge, millel asuvad fookused, nim fokaalseks teljeks.Sümmeetriatelgede lõikepunkti nim ellipsi keskpunktiks ehk tsentriks. 2.Ellipsi ja x-telje lõikepunktide leidmiseks tuleb lahendada ellipsi võrrand ja x-telje võrrand y=0 süsteemina. 3. Ellips paikneb ristkülikus, mis on piiratud sirgetega x=a, x=-a, y=b ja y=-b e=c/a nim ellipsi ekstsentrilisuseks, kui c
sotsiaaldemografilisi kihte ning toimub terves siselinnas ja haarab palju laiema osa populatsioonist kui gentrifikatsioon, mis on seotud kindlate sotsiaalsete sotsiaalsete gruppidega ning majanduslike protsessidega. Seega Bazar jt. (2007) arvavad, et gentrifikatsiooni saab käsitleda osana taaslinnastumise protsessist. Haase (2010) leiab,et kuigi taaslinnastumist ja gentrifikatsiooni juhivad osaliselt sarnased jõud, siis kvalitatiivses mõttes on nad erinevad, kuna neil on erinevad fookused. Nad mõistavad taaslinnastumist, kui protsessi , mis kirjeldab eelkõige siselinna tugevdamist elukoha pärast, pärast pikemat allakäiku ning kirjeldab siselinna alade üleüldist elamisväärsuse ja jätkusuutliku kasutuse suurenemist, tänu erinevatele elanikkonna gruppidele. Taaslinnastumise protsessi juhivad leibkonnad, mis esindavad mitmeid erinevaid elustiili ja sissetulekuga gruppe. Kõrvale ei ole jäetud ka sotsiaalset muutust, aga see ei ole fookuses
peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. 4. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu
kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv Antiikkultuurist Välismaailma kirjeldamine Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud pärit põhižanrid: lüürika, või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5
o Nii proosa kui värsivorm o Žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, laast, essee, autobiograafia o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset
Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on
koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist.. maksimum,kui liituvad samas faasis olevad lained, kui käiguvahe on täisarv
Tasandi vektorvõrrand ja parameetrilised võrrandid, tasandi üldvõrrand, tasandi normaalvektor, tema seos tasandi üldvõrrandiga, tasandi normaalvõrrand ja selle kordajate ja vabaliikme geomeetriline tõlgendus. Punkti kauguse arvutamine tasandist. Nurg kahe sirge vahel. Tema arvutamisvalem taandatud kujul antud sirgete jaoks. Nurk kahe tasandi vahel. Nurk sirge ja tasandi vahel. 18. Ringjoone definitsioon ja võrrand. Ellipsi definitsioon ja kanooniline võrrand. Ellipsi fookused. Ellipsi ekstsentrilisus ja juhtjooned. Ellipsi optiline omadus. Hüperbooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Hüperbooli fookused, harud, ekstsentrilisus. Hüperbooli kaldasümptoodid ja juhtjooned. Hüperbooli alternatiivne definitsioon. Parabooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Parabooli fookus, juhtjoon, ekstsentrilisus. Parabooli optiline omadus. Matemaatikutele tulemused tõetustega 1
Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 14 15 ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille
2) Ühtivad: tasandi normaal on risti sihivektoriga, kôik sirge punktid sobivad tasandi vôrrandisse 3) Lôikuvad: sihiketor ei ole risti tasandi normaaliga (risti juhul kui sihivektor kollineaarne tasandinormaaliga) 25. Ellips (mõiste, kanooniline võrrand). Ellips teist järku joon, mille iga punkti kauguste summa kahest fikseeritud punktist (fookusest) on konstantne. X(x;y) suvaline punkt joonel; F1 ja F2 fookused |F1X| + |F2X| = const. = 2a. e. |r1 + r1| = 2a. Vôrrandiks on vaja fikseerida koordinaatteljestik. F1(-c;0) ja F2(c;0), |F1F2| = 2c. Saab joone vôrrandi: [(x+c)2 + y2]1/2 + [(x-c)2 + y2]1/2 = 2a. lihtsustades (a2 c2 =täh. b2): x2/a2 + y2/b2 = 1 ellipsi (kanooniline) vôrrand. A1,2 ja B1,2 on haripunktid |A1A2| = 2a pikem telg; |B1B2| = 2b lühem telg. Ektsentrilisus ringjoone ümarus: = c/a < 1.
Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
Seismiline tomograafia (seismiliste lainete levikukiiruse uurimine maakoores ja vahevöös kui kolmemõõtmelises ruumis (3D) kus seismilise kiiruse väärtus esitatakse sõltuvalt vahevöö või koore tiheduse ning koostise muutustega. Vahevõõ jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km (660 km piiril asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused) asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega kõrgenenud rõhu tingimustes vadsleiidiks (wadsleyite) ja spinelli muutumisega perovskiidiks ning magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. Vp ja Vs tõusevad kogu selle tsooni piires ühtlaselt koos geostaatilise rõhu pideva kasvuga. 200 km enne tuuma ja
antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia) Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2
Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus)? Populaarsed zanrid (detektiivromaan, vestern, kriminaalromaan jne). Need on justkui traditsiooniülesed, kosmopoliitsed ja kättesaadavad kõigile, ka neile, kes pole lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse
murdumist. Läätse suurendus näitab optilise peateljega risti oleva kujutise ja eseme joonmôôtmete suhet. s=H/h=k/a Läätse optiline tugevus on vôrdne tema fookuskauguse pöördväärtusega, kui see on môôdetud meetrites. Optiline tugevus on vôrdne ühikuga sellisel läätsel, mille fookuskaugus on 1m. Nôgusläätsedel on optiline tugevus negatiivne. D=1/f Valem ôhukese läätse jaoks : 1/f = 1/a + 1/k F - fookused O - optiline keskpunkt - läätse keskkoht f - fookuskaugus (FO) a - eseme kaugus läätse tasandist k - kujutise kaugus läätse tasandist Valguse lainelisi omadusi kinnitavad : 1) Valguse dispersioon _ murdumisnäitaja sôltuvus valguse värvusest ja sagedusest. 2) Valguse murdumine, peegeldumine 3) Valguse interferents _ koherentsete valguslainete liitumise tulemusena tekib ruumi igas punktis kindel valgustatuse jaotus
pooltelgede kuupidega Esimene seadus Kepleri esimest seadust kujutav joonis, kus Päike (M) asub ellipsi, mis on planeedi (m) orbiidiks, ühes fookuses. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Ellips on matemaatiline kujund, mis meenutab kujult välja venitatud ringjoont. Päike ei asu ellipsi keskpunktis, vaid ühes fookustest. Ringjoon on ellipsi erijuht, kui mõlemad fookused langevad kokku ellipsi keskpunktiga. Ellipsi kuju kirjeldatakse parameetriga, mida kutsutakse ekstsentrilisuseks. Eksentrilisus on parameeter, mis võib muutuda nullist (tavaline ringjoon) üheni (ellips, mis on nii välja venitatud, et meenutab sirgjoont kahe fookuse vahel). Päikesesüsteemi planeetide orbiitide ekstsentrilisus on väikseim Veenusel (0,007)[7][8]. Ometigi pole isegi Merkuuri orbiit väga palju erinev ringjoonest
seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted. Kui see niisuguses jadas käib nagu seda Cole ütles ja hiljem ka tõestati siis pole sotsi areng auklik. Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine, vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse miks sotsi arengus tulevad tüdrukutel suured vajaka jäämised. 3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas ajalises lõikes- gruppide arengu dünaamika See slaid on parim pildiline väljendus selle kohta kuidas gruppide struktuur noorukieas muutub. Dumphy uuris 60 aastate alguses noorukiealisi Austraalias, nende uurimuste tulemustel üldistus sellest kuidasmoodi noorukid gruppides muutuvad. 1 2
Riigi bürokraatia arengutase Raha ja hindade stabiilsus Maksud, subsiidiumid Omandisuhete korraldus Välismajandussuhete regulatsioon Konkurentsivõime mõõtmine Maailma majandusfoorum Sachs Porteri konkurentsivõime mudel Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 Üldeesmärk: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele Fookused 1. Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2. Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Eelisarendatavad kasvuvaldkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 11 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused 12 3. Ressursside efektiivsem kasutamine EESTI kasvuvisioon 2018 HEAOLUINDEKS Eesti 32. kohal (142-st), Top 5: 1. Norra 2. Sveits 3. Uus-Meremaa 4. Taani 5. Kanada
eelarved konku- mismeetodid Aasta- Hälbe- rentsi- Soodustav eelarve analüüs eelisele väärtussüs- Funktsio- Ressursi- suunatud teem ja naalsed vajaduse äri- ettevõtte fookused analüüs strateegiad kultuur I. Finants- II. Pikaajaline III. IV. Strateegiline planeerimine planeerimine Strateegiline juhtimine planeerimine Keskkond Stabiilne Muutuv Ebastabiilne Üllatav Ettevõtte Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge
me seda siin ei käsitle (vt.9. Kvantmehaanika) . Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb nagu mikroskoopki objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne 51 kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaari kui luubiga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Selline süsteem suurendab vaatenurka. 7.13. Fotoefekt (välis- ja sise-) Fotoefekti all mõistetakse valguse mõju aines olevatele elektronidele. Ühel juhul need vabastatakse ainest (välisfotoefekt), teisel juhul keemilisest sidemest (sisefotoefekt). Mõlemat nähtust seletatakse valguskvantide ehk footonite abil, mis on valguse osakesed
interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8.12) saab esitada ka kujul 1 2 n 2 1 2 r1 r2 const . (8.14) k Ka see võrrand annab suuruse n erinevatele väärtustele vastavate hüperboloidide parve, mille ühised fookused on punktid O1 ja O2 . Seega tekib järgmine interferentsipilt. Pidevad jooned kujutavad selliseid pindu, kuhu mõlemast laineallikast lähtuvad lained jõuavad samas faasis ja seetõttu üksteist tugevdavad. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed suurema amplituudiga. Katkendlikud jooned kujutavad pindu, kuhu mõlemast laineallikast lähtuvad lained jõuavad vastandfaasis. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed väiksema amplituudiga.
annaabi.ee 
