Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Planeetide liikumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Planeetide liikumine
Sissejuhatus
· Päikesesüsteemi kuulub Päike, kaheksa suurt
planeeti ja hulgaliselt väikekehi.
· Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja
praktiliselt ringikujulised.
· Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas
Päikese pöörlemisega.
· Orbiitide raadiused suurenevad kindla
seaduspärasuse järgi.
· Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas
suunas.
Planeetide paiknemine
Päike
Veenus
Merkuur Maa
Mars
Saturn
Neptuun
Jupiter
Uraan
Kepleri I seadus
A
f M · Planeedi liikumistee
e
e
(orbiit) on ellips, mille
l
fookuses on Päike.
D A
periheel
·Afeel ­ Planeedi orbiidi
K ja S (Päike) ­ ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest.
KM+SM=const ·Periheel ­ P orbiidi lähim
DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest.
pikkus
OS=c= ellipsi fookuskaugus
Kepleri II seadus
· Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest
planeedini) katab võrdsetes
ajavahemikes võrdsed pindalad.
· Järelikult, mida lähemal on planeet
Päikesele, seda suurem on tema kiirus.
Kepleri III seadus
· Planeetide
tiirlemisperioodide
2 3
T1 a 1 ruudud suhtuvad nagu
2 a 3 nende orbiitide
T2 2 pikemate pooltelgede
kuubid.
Kepleri seaduste tähtsus
·Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni
! olemasolu
·Newton avastas 3
Kepleri seaduste põhjal
2
T 1 (M + m1) a 1
3
gravitatsiooniseaduse T 22 (M + m2) a
(see hoiab planeete 2
nende orbiitidel).
M ­ Päikese mass
·Newtoni poolt m ­ planeetide mass
üldistatud Kepleri III
a ­ orbiitide suured poolteljed
seadusest saab leida
planeetide massi.
Planeetide tiirlemine ja pöörlemine
· Gravitatsioon määrab planeetide ja
nende kaaslaste liikumise.
· Mehaanika seaduste järgi kestab
planeetide liikumine igavesti.
· Pöörlemine on muutlikum, sõltudes
pretsessioonist ja loodelistest
jõududest.
Pretsessioon ja loodelised jõud
· Nende põhjuseks on grav.välja tugevuse
kahanemine: Päike tõmbab Maa tema poole
pööratud külge tugevamini. Et Maa telg on
tõmbejõu suhtes "viltu", Maa ise aga lapik, tekib
jõud, mis püüab telge õigeks pöörata. Nö
ümberkukkumise asemel hakkab telg pöörduma
vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali)
ümber.
· Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 25725 aastaga
Andmetabel
Võrreldavad näitajad Ühik Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun
Kaugus Päikesest AU*=150 milj km 57,9 108,2 149,6 228 777,9 1427,2 2869,6 4496,9
Pöörlemisperiood d; h; m 59d 243d 23h 56m 24h 37m 9h 55m 10h 14m 17h 15m 15h 19m
Tiirlemisperiood aasta 0,241 0,651 1 1,524 11,86 29,46 84,01 164,81
Kiirus orbiidil km/s 47,9 35 29,8 24,1 13,1 9,6 6,8 5,4
*AU-rahvusvaheline tähis; eestikeelne a.ü. ehk astronoomiline tähis.
Aitäh kuulamast ja
vaatamast!

Vasakule Paremale
Planeetide liikumine #1 Planeetide liikumine #2 Planeetide liikumine #3 Planeetide liikumine #4 Planeetide liikumine #5 Planeetide liikumine #6 Planeetide liikumine #7 Planeetide liikumine #8 Planeetide liikumine #9 Planeetide liikumine #10 Planeetide liikumine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor haiflaier Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Päikesesüsteemi seaduspärasused.

Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda.

Füüsika
thumbnail
19
pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5

Astronoomia
thumbnail
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
6
doc

Kosmoloogia mõisted

Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad.

Astronoomia
thumbnail
15
docx

Astronoomia

5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega. Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides. Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga.

Astronoomia
thumbnail
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID ­ Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto

Keskkonnafüüsika
thumbnail
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

km - (kreeka keelest astron ­ täht ja nomos ­ seadus) - valgusaasta (va või ly) - astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) ­ kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) ­ maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) ­ geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) ­ heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno ­ 1583

Füüsika
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil

Keskkonnafüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun