Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude.
1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine. Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi. Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud. Koostame tasakaaluvõrrandid X = 0 ; Y = 0 ; M B = 0 : X =0 - FN 3 sin 60 0 + FN 2 sin 30 0 = 0 Y = 0 - FN 3 cos 60 0 - FN 2 cos 30 0 + FN 1 - F = 0 M B = 0 FN 1 l1 - F (l1 + l2 ) = 0 Avaldame kolmandast võrrandist ( M B = 0) : FN 1 l1 = F (l1 + l2 ) 4 FN 1 = 150 (4 +1) FN 1 = 750 / : 4 FN 1 =187,5kN Avaldame esimesest võrrandist ( X = 0) : FN 2 sin 30 0 = FN 3 sin 60 0 sin 600 3 FN 2 = FN 3 0
Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2 ɳ - masina kasutegur(oma arvutustes kasutan väärtust 0,8) ℜ – teriku tipuraadius,mm f n2 2. Pinnakaredus,(Ra) : Ra = · 56 ( μm ) , kus : ℜ ℜ – teriku tipuraadius,mm 3.Spindli kiirus(n) : kus Dm-detaili läbimõõt (mm)
Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v=f, võib valemi (1) anda kujul: n fn = v 2l . (2) Võrrand (2) määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n=1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. Ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks ehk harmoonilisteks. Joonisel on näidatud keele kuju erinevate sageduste, s.o erinevate n väärtuste korral. n =1
Astmenäitaja mc: 0,25 [9] 8 6. VALEMID Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 𝑎𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐 𝑃𝑐 = → (𝑘𝑊) 60 × 103 × 𝜂 ap = lõikesügavus, mm fn = ettenihe, mm / p Vc = lõikekiirus, m / min kc = erilõikejõud, N / mm2 η = masina kasutegur (arvutustes 0,8) Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟
...........toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust. (nt. Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid) 9
gravitatsioonijõud FG = mg FN toereaktsioon FN resultantjõud FR = FG + FN FR Ilma vektorimärkideta tähistused: vektorite moodulid h FG " a FR s = sin α ⇒ FR = FG sin α = mg sin α FG FR mg sin α " kiirendus a = = = g sin α m m
KEHA TASAKAAL HÕÕRDE ESINEMISEL Seni olme pidanud kõik kehale rakendatud sidemed hõõrde-vabadeks. Tegelikkuses esineb kahe keha kontakti korral alati ka hõõrdejõud. Üldiselt hõõrde mõju, eriti staatika ülesannetes, on väike. Järgnevas vaatleme peamisi hõõrdejõu liike. v LIUGHÕÕRE F Ff FG Ff FG Fn Fn F Ff maxFf Kui jõud F kasvades Hõõrdejõud ületab hõõrdejõu Ff maksimaalse väärtuse, siis hakkab Seisuhõõrdejõud keha liikuma (libisema).
Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonestage seisulaine graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonestage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4…5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi 8. Kasutades valemit (3) arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Seisulainete uurimine keelel l=…±…d=…±… =…±… Katse nr
teljeks valita yt telg ja vert.teljeks yt+1-telg, saame faasidiagrammi, vastav
kõver faasijoon.
Otstarbekas on kanda joonisele ka sirge 45kraadise nurga all(väärtuste ülekandmisel vajalik).
Ajagraafiku tüübid: a)0
jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + -
37,14 -18,01 93W/(m2K) 4 Kaudne soojusbilanss k = 100 - (q 2 + q3 + q5 )% k = 100 - (2,49 + 0,02 + 2,37) = 95,12% Katla välispinna temperatuuri arvutamine t F 1 F1 + t F 2 F2 + ... + t Fn Fn tF = F1 + F2 + ... + Fn t F =37,135 K 17821780 + 24969420 + 24047730 + 20109600 + 22377600 tF = 197800 + 837900 + 837900 + 638400 + 432000 Tabelid: Tabel 1. Katlabilansi mõõtmisandmete tabel Tähi Mõõdetav suurus Ühik s Keskmine
n 1 × 10 2 := explicit , ALL = 104.72 rad/s 60 60 P s 80 kW s M := explicit , ALL = 763.9 N m T := 763.9N m 104.7 Väändemomentide epüür TA_C = TD_B = 0 N m TC_D := M = 763.9 N m 2) Jõud rihma vedavas ja veetavas harus Fn = F - f 2 T 2 763.9 N m Fn1 := explicit , ALL = 5.1 kN D1 30 cm D T = Fn 2 2 T 2 763.9 N m Fn2 := explicit , ALL = 3.1 kN Fn =
y 5=log ( x , y ) −sinxy−¿ 2x y 3 - normaalkuju. Kõrgemat järku DV lahend on fun,mille asendamisel võrrandisse saame samasuse.Olemasolu/Peano teoreem:Olgu fun f pidev prks D.Olgu tal olemas I n−1 järku arvtuletised argumentide y,y’,.., y järgi,mis on ka pidevad prks D.Siis iga punkt (x0,y0,.., y 0n−1 )€D korral on Cauchy ül. parajasti 1 lahend. Ühesuse tingimused-olgu fn f pidev piirkonnas D,olgu tal olemas I järku osatuletised argumentide y,y',...,y n-1 järgi,mis on ka pidevad piirkonnas D. Siis iga punkt (x0,y0,...,y0n-1)ϵD korral on Cauchy ülesandel parajasti 1 lahend. Üldlahendiks nim. võrrandi (1) lahendite n−1 y=y(x,C1,...,Cn),mis sõltuvad n suvalisest konstandist C1,..
2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta kohti Round fn-i 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2
Teoreem 2. Valem F on kehtestatav parajasti siis, kui tema eitus ¬ F ei ole samaselt tõene Tõestus. Kui F on keht., siis väärtustusel, kus F on tõene, on valem ¬ F väär ja ei saa seetõttu olla samaselt tõene. Ümberpöördult, kui ¬ F ei ole samaselt tõene, siis leidub väärtustus, kus ¬ F on väär ja F järelikult tõene. Järeldumine lausearvutuses. Def 5. Ütleme, et valemitest F1, F2,...,Fn järeldub valem G, kui igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel, millel F1, F2,...,Fn on tõesed, on ka G tõene. Asjaolu, et valemitest F1, F2,...,Fn järeldub valem G, tähistatakse kirjutisega F1, F2,...,Fn G Arusaamise jaoks võiks lihtsamalt öelda: Valem G järeldub valemist F siis, kui G on tõene nendel väärtustel, kus F on tõene. G peaks olema tõene igal väärtusel, kus F tõene
7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1100-088A1-NM H10F, Dc = 11 mm, zn = 2 Puurimissügavus: 1 läbim ap = 36mm Spindli pöörlemissagedus: n= 8680 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 300 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 0,55mm [3] Etteande kiirus: Vf = 4770 mm/min [3] Lõikejõud: PPC = 5,82 kW [3] Tööriista püsivusaeg: 17500 siiret [3] Siirdeaeg: 00:00,584 min [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1020-031A1-NM H10F, Dc = 10,2 mm, zn = 2.
Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18.juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest Vale- Juuksed ämblikuvõrk,küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b kaitsefn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.
Kustutustähtaeg 10a,tulevikuv 100kr.Kui suur on kogunv, kui rakendatakse 6% diskontomäära? P=1000*(1/ (1+0,06)10)=1000*0,5584=558,4. 2)Võlakirja tv on 400kr,kustutust 6a.Kui suur on NV kui diskontom on 3% a. P=400*(1/(1+0,03)6)=400*0,8375=335. 3)Dow-Jonesi lõpphinde kesk suurus oli1966a. 1000USD.1986a kevad oli 1900USD.20a inflatsioonimäär oli 5%.Milline oli D-J keskmine 1986a kevadel korrigeerituna inf-m. P=1900*(1/(1+0,05)20)=1900*0,3769=716,11 Annuiteet. Fn=A*E(1+i)n (Tabel 3). 1)Iga a lõpul hoiustan 1000kr 6a jooksul liitintressiga 8%.Kui suure summa saan 6a pärast? Fa=1000*E(1+0,08) 6=1000*7,3359=7335,9. 2)3a järjest paneb firma pangaarvele iga a lõpul 100000kr 10%lise i-m (i arv kord a).Leida hoiuse maksumus 3 a lõpuks. Fn=100000*E(1+0,10)3=100000*3,3100=331000. A=Fa/E(1+i)n. 1)Lapse koolitamiseks ÜK kulub 4000.Vaja 15a pärast.Võimalik hoistada 5%a.Kui palju tuleb iga a lõpul sisse maksta,et 15 a pärast oleks summa olemas
suurem.Kõige lihtsam seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikulist arvu, siis saadakse järjest lähenev arv kuldlõike suhtega. Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega: kui valida piisavalt suur Fibonacci arv, siis on sellele eelnev Fibonacci arv sellest alati ligikaudu kuldlõike suhtarvu pöördväärtus 1- 0,618 korda väiksem ning järgnev arv on sellest 1,618 korda suurem. See valem saadakse eeltoodud rekurrentse seose Fn = Fn-1 + Fn-2 lahendamisel algtingimustel F0 = 0, F1 = 1. Kuldlõige on- Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine). Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii). Kuldlõike mõistmiseks tuleb tagasi minna mõnede avastuste juurde matemaatikas.Juba muistses Egiptuses ja Kreekas arvestati matemaatilisi kuldseid proportsioone(kuldlõiget) seda arvestati
Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Tabel 1 Seisulainete uurimine keelel l=...........±............. d=...........±.......... =.........±...........
Osatuletise kaudu: fxx< 0 f yy<0 ja fxx f yy> fx2y=> d2z<0 max punkt, fxx>0 f yy>0 ja fxx f yy> fx2y => d2z>0 min.punkt II j tingimus det.abil: H= [fxx fxy / fxy fyg ] | H1|= | fxx|= fxx , |H2| =| fxx fxy / fxy fyy | = fxx f yy - fx2y>0, fx=fy=0 ja |H1|<0 |H2|>0 =>max , fx=fy=0 |H1|>0 |H2|>0 => min n-järku: tarvilik ting z=f(x1...x2), dz=f1dx1...+ fndxn dz=0 piisav tingimus: d2z>0 D1>0, D2>0, D3>0..min d2z>0 D1<0, D2>0, D3<0... max. 9)Täisdif- kirjeldab fn-i kõigi argumentide nullist erinevatele muutustele vastava fn-i väärtuse muutust. Näitab fn-i väärtuste kogumuutust kõigi argumentide lõpmata väikeste muutuste korral. Täisdifer.on summa, mille liidetevateks on argumentide diferentsiaalide korrutise vastavate osatuletistega. Täisdifferentsiaal on dif.mõiste üldistus mitme muutuja funktsioonile. Funktsiooni U=U(x 1x2...xn) täisdifferentsiaaliks nimetame U U U
sajandil. Tulirelv koosneb relva rauast(sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jahunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks. Tulirelvade loend A AK 4 – AK-47 – AK-74 – Amos – Arisaka M1905 – A. T. B Bergmann MP18 – Blaser R93 – Browning FN C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G Galil – Gewehr 41 H H61-37 – Heckler & Koch G3 – Heckler & Koch USP K Kar 98k L LeFH 18 – LeIG 18 – Lewis M M16A1 – M198 – M2 Browning – M4 – Madsen – Mauser Hsc – Maxim M1910 – MG3 – MG34 – MG42 – Mossin-Nagant – MP 34 – MP 40 – MP3008 „Volks MP“. N Negev P P08 – Pattern 1914 Enfield – PPS-43 – Prelaz-Burnandi vintpüss S Sauer 38H – SFH 18 – SIG P230 – Suomi – SWG 41 Z ZU-32-2 W
a. FG(F&G) FGFvG 10. Konjuktsiooni ja disjunktsiooni avaldis omplikatiooni kaudu a. F&G=(FG) FvG=FG 11. Ekvivalentsi avaldis teiste tehete kaudu a. FGF&GvF&G FG(FG)&(GF) Järeldumine on olukord, kus mingi lause loetakse tõeseks, viidates mingite teiste lausete tõesusele. Järeldumine võib aset leida mitmel põhjusel. Def. Ütleme, et valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G, kui igal neis valemeid esinevate muutujate väärtustel, millel F1, F2, ..., Fn on tõesed, on ka G tõene. Asjaolu, et valemist F1, F2, ..., Fn järeldub valem G, tähistatakse F1, F2, ..., Fn |= G Järeldumise kontrollimine tõeväärtustabeli abil: valime tõeväärtustabelist välja read, milles valemid F1, F2, ..., Fn on kõik tõesed, ja selgitame, kas nendes ridades on ka valem G tõene. Teoreem. Valemitest F1, F2, ..
Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides Mehhanism sarnaneb elektrolüütide omaga. Toatemp. halvad juhid. Kuumutamine, radioaktiivsete- ja röntgenikiirguse mõjul võivad õhu ja teiste gaaside juhtivust suurendada. Õhu kuumutamisel tekivad laengud. Kuumenemisel või muude eelmainitud tegurite toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub - aatomid lagunevad positiivseteks ioonideks ja elektronideks. Seda lahendust nim. Sõltuvaks gaasilahenduseks (temp. tõuseb, tõuseb ka elektrijuhtivus)
(-7x1)+2x2<=6 -7 2 6 6 (-2x1+7x2>=6) -2 7 6 156 0<=x1<=18 otsitavad 6 24 x2>=0 sihifn 138 Sihifunktsioon F=3x1+5x2 (selle fn määramispiirkond on süsteem) lahter kus on min, max fn sätestatud Add üldvõrrand y-x^2/2+4=0 l -> min kaugus ing Cells -> x ja y lahtrid (tühjad) Constraints -> tingimuslahter = 0 n funktsioon siis x = 1 tingimused Ülesanne 4 Kahes jaamas A ja B on üheliigilist kaupa mõlemas 30 tonni. See kaup tuleb toimetada jaamadesse C, D ja E kogustes vastavalt 20, 10, 30 tonni. Ühe tonni kauba transpordikulud on antud tabelis
( u ( x, y , z) x z tan ( x y + 1) + 1 2 ) y <-osatuletis y-i järgi u ( x, y , z) tan ( x y + 1) z <-osatuletis z-i järgi · Ilmutamata funktsioonid ja nende diferentseerimine. Ilmutamata kujul antud fn-i diferentseerimine F(x,y)=0 y'=f'(x)= -F'x(x,y)/F'y(x,y) <-teooria Näiteülesanne 2 F( x, y ) := y - x dFx( x, y ) := F( x, y ) -2 x x <-osatuletis x järgi dFy ( x, y ) := F( x, y ) 1 y
!" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz
5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse, tunnus (x, x1, x2…), sagedus (f, f1, f2). Esitatakse kas horisontaalse või vertikaalsena. 10. Suhteline sagedus – (wi) wi = fi/N; wi(%) = (fi/N) * 100% (kas suhtena või protsentidena) 11
5. , . m2 1. - (SNR) . : , : -- 1, fn(t) => , : , m2 -- . . .
Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Peptiidside- Kovalentne side, mis seob aminohappe jääke peptiidides ja valkudes, α-COOH ja α-
(130) ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo (International Narcotics Control Board, INCB) lisas 2001. a märtsis GHB rahvusvaheliselt reguleeritavate uimastite nimekirja ning seejärel on kõik ELi liikmesriigid ajakohastanud oma vastavaid õigusakte. Hiljuti, 2006. a märtsis, soovitas ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo Maailma Terviseorganisatsioonil kiirendada oma revisjoni selles kohta, kas ketamiin peaks olema rahvusvahelise kontrolli all ($fn,$fn). Siseriiklikul tasandil on ketamiin kontrollitav uimasteid käsitlevate õigusaktide ja mitte meditsiini käsitlevate määruste alusel peaaegu pooltes ELi liikmesriikides. Ketamiini ei ole Rootsis narkootikumide hulka liigitatud, USA-s on see aga narkootikum. Praegu seda legaliseeritakse ka Venemaal. Ketamiini tarbimine: Ühed uuringud näitasid ketamiini tarbimist alates 7% -st Tsehhi vabariigis, kuni 21%-ni Ungaris.
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks
inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1 Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise mehaanika põhiseaduseks, sest see võimaldab kehale mõjuvate jõudude kaudu leida tema liikumise. Keha trajektoori leidmiseks peame lisaks kehale mõjuvatele jõududele teadma veel algtingimusi keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = - F21 ,
Rajas I kaasaegse õdede kooli 1860, töötas õpetaja ja õendusteadlasena 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale Õenduse areng Ameerikas Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta hiljem Põlisrahvaste kultuuri mõju meditsiinile ja haigepõetusele Melinda Richars- esimene eriharidusega õde , õppis FN juures XIX-XX saj vahetuseks oli toimunud murrang- eraldiseisva teadusharu vajaduse teke Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv Prioriteediks kodune hooldustegevus Lilian Wald (1867-1940)-rahvatervise õe elukutse looja 1873 I õdede kool Bellevue Hospital, Nightingale süsteemi järgi 1900 American Yournal of Nursing (I ajakiri) XX sajand ja filosoofilised ajajärgud
Samamoodi on ka teiste tagastustüüpide puhul. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Nüüd vaatame sisendiga funktsioone. Sisendid kirjutakse sulgudesse, mis tagastuseta funktsiooni puhul pannakse samuti lõppu. Sisendi määramisel deklareerime sulgudes muutuja ilma algväärtust andmata. See on see muutuja, mida me hakkame oma funktsioonis kasutama. Vaatame juhtu: public String fn(String sona, String lol, int a, int b, int c){ String xyx; xyx=sona+lol; c=a+b; return xyx; } Oletame, et funktsiooni tuleb sisse kaks sõna ja kolm numbrit. Seda saame teha funktsiooni välja kutsudes nii fn("tere", " hommikust", 1, 2, 3); rida 1. Deklareerime Stringi nimega xyx, aga me ei pea andma talle algväärtust. rida 2. String xyx saab omale väärtuseks "tere" + "hommikust"; rida 3
Denaturatsioon- kõrgemat järku struktuurid hävivad, kuid peptiidsidemed ei katke. Renaturatsioon- struktuur taastub. Organismides lagundat valgud aminohapeteks ensüümide toimel. Ül: 1)ensümaatiline- reguleerivad keem reaktsioone 2)ehituslik- kuuluvad rakuorganellide koostisesse 3) transportfunktsion- hapniku transport veres, molekulide transport rakust sisse ja välja 4)retseptorfn- väliskeskkonna info edastamine raku sisemusse 5) regulatoorne fn- valgulised hormoonid, nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insulin 6)kaitsefn- organismile mitteomaste ühendite vastu võitlemiseks moodustuvad antikehad 7)liikumisfn- lihasvalgud muudavad struktuuri, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, algloomad 8)energeetiline fn- valgud võetakse kasutusele alles siis kui lipiidide ja sahhariidide varud on praktiliselt lõppemas 5. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid. DNA koostises
1. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud aastaarvu järgi antud aasta isadepäeva kuupäeva (novembri teine pühapäev) Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel Kuupäevad iga antud aasta jaoks. 2. Koostada VBA funktsioon nimega Otsusta, mille parameetriteks on kaks väärtust ja tulemuseks t Funktsioon peab väljastama True, kui mõlemad väärtused on arvud Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel Kuupäevad parempoolse tabeli samas reas olevate a Vihje: vt. VBA fn. IsNumeric, IsDate: IsDate(v), Not IsDate(v) 3. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud lahtriplokist kollastest positiivsetest arvudest väikseima Kui antud lahtriplokis pole ühtegi sobivat lahtrit, peab funktsioon väljastama teksti „pole andmeid“ Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel „Andmed“ ja leida küsitud väärtus iga veeru jaoks. 4. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud lahtriplokist paaritute arvude keskmise rohelistest lahtritest
(xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. Näidata, et konstantne fn on integreeruv Lause . Iga lõigul konstantne funktsioon on sel Integraali keskväärtusteoreemid lõigul integreeruv, kusjuures
2 JÄRELDUSED 1 1 - 2 = 2 1 - 2 = 2 1 + 2 = = 2 TÄPSED VÄÄRTUSED NURGA ÜHIKUD FN-de MÄRGID 0° 30° 45° 60° 90° 180° 270° 360° = 180° + + 1 2 3 = 30° 0 1 0 -1 0 6 2 2 2
kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine. Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde Väikeste pingete (C-P) korral on suhe pinge ja deformatsiooni vahel sirgjooneline. Ainult takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui selles piirkonnas kehtib Hooke´i seadus. Siiani on deformatsioon elastne. F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. Alates Pst algab proovikeha peaaegu konstantsel pindel kiiresti pikenema ehk ilmneb keha voolamine. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja mustuskehad)
Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2 3)n = 3 4)n = 4 Lainete levimiskiiruste arvutamine: Lainete levimiskiiruste määramatused: 5. Graafikud 6. Tulemused Mõõtmistulemused: Arvutustulemused: n=1 n=1 fgen1 = 65 Hz fn1 = 60,47 Hz fgen2 = 88,7 Hz fn2 = 85,52 Hz
projektsioonid moodustavad vastavate telgedega: cos(R;x)=Rx/R; cos(R;y)=Ry/R jne. Kui ruumiliseltkoonduv jõusüsteem on tasakaalus, siis on nendele jõuvektoritele ehitatud jõuhulknurk suletud ja jõudude geomeetriline summa=0. 11. Paralleeljõudude kese Paralleeljõudude keskme mõiste defineeritakse paraleeljõudude süst jaoks, millel on nullist erinev peavektor. Selline süsteem taandub resultandiks, mis on samasihiline antud jõududega. Jõududesüsteem F1;...;Fn, rakendatud punkti A1;...;An. Kuna F1;... on seotud vektorid, siis on ka nende resultant rak mingis kindlas punktis (C). Oletame, et pöörasime kõiki jõude võrra nii, et nad oleksid ka pärast paralleelsed. Endiseks jääb paralleeljõudude moodul, muutuvad suund ja rak-punkt. Igale -väärtusele vastab kindel mõjusirge, mis kõik läbivad kindlat punkti. See punkt resultandi mõjusirgelt, mille asukoht ei sõltu jõudude mõjusuunast, nim paralleeljõudude keskmeks. 12
Juts Paju 35511114578 11.11.1955 11 Riin Klütze 44406087896 8.06.1944 6 Inks Vaher 48011259512 25.11.1980 11 Ülesanne 3 Vorminda eelmise tabeli päise rida 2 realiseks tekstiks, kusjuures kõik teise rea tekstid on väiksema kirjasuurusega. Ülesanne 4 Leia mitu tööpäeva on jäänud kuu lõpuni (kasuta fn-i Networkdays ja eelpool olevaid kuupäevi)? 30.11.2010 -542 Leia mitu tööpäeva on jäänud aasta lõpuni? 31.12.2010 -519 Leia mis kuupäev on tänasest 24 tööpäeva pärast ning mis kuupäev oli 43 tööpäeva tagasi (fn Workday)? 24 29.01.2013 -43 26.10.2012 Ülesanne 5 Teisenda ühe aasta kuupäevad vahemikku 0 kuni1 (kasuta fn-i Yearfrac) 1.01.2010 0,083333333 1.02.2010 0,166666667 1.03.2010 0,25
punkt, st f'x(P1)=f'y(P1)=0. Tähistame: A=f"xx(P1)f"yy(P1)[f"xy(P1)]2. Siis kehtivad
järgmised väited:
1. Kui A>0 ja f"xx(P1)<0 siis on funktsioonil f punktis P1 lokaalne maksimum
2. Kui A>0 ja f"xx(P1)>0 siis on funktsioonil f punktis P1 lokaalne miinimum
3. Kui A<0 siis ei ole funktsioonil f punktis P1 lokaalset ekstreemumi
Juhul kui A=0 jääb küsimus lokaalse ekstreemumi olemasolust punktis P1 lahtiseks
15. Tinglik ekstreemum
Öeldakse, et mitmemuutja fn-il f(p)=f(x1;x2;xn) on punktis M(a1;a2;an) lokaalne tinglik
ekstreemum, kui on täidetud tingimised: 1) k(M)=0; k=1,2...m (m
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem
Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024
funktsioon z=af(x,y)+bg(x,y) on integreeruv ja kehtib võrdus ʃʃD[af(x,y)+bg(x,y)]dxdy = aʃʃDf(x,y)dxdy + bʃʃDg(x,y)dxdy Monotoonsus: Kui funktsioonid z=f(x,y) ja z=g(x,y) on integreeruvad ja f(x,y) on suurem kui g(x,y) iga (x,y)ЄD korral, siis on ka f(x,y) integraal väiksem kui g(x,y) Absoluutne integreeruvus: Kui funktsioon z=f(x,y) on integreeruv, siis ka | z=f(x,y)| on integreeruv ja kehtib võrratus | ʃʃDf(x,y)dxdy | ≤ | f(x,y) |dxdy Keskväärtusteoreem: Kui fn z=f(x,y) on integreeruv, siis leidub selline arv µЄ[minf(x,y);maxf(x,y)], et ʃʃDf(x,y)dxdy=µSD 4. Kaksikintegraal, kahekordse integraali arvutamine, näide def. Olgu piirkond D joontrapets, mis on piiratud joontega x=a; x=b, y=φ1(x), y= φ2(x). φ1 ja φ2 on lõigul [a,b] pidevad funktsioonid. VALEM Kaksikintegraal arvutatakse kahe määratud integraali arvutamise teel. Kahekordne int. arv kaksikint järgi. 5. Kahekordse integraali geomeetrilised rakendused: ruumala,
annaabi.ee 
