Keele võnkumised praktikum 17 (8)

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT
Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine . jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator , magnet, kruvik , joonlaud, millimeetripaber .
Skeem Töö käik
1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse.
7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi.
8. Kasutades valemit arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Tabel 1
Seisulainete uurimine keelel
l=...........±............. d=...........±.......... =.........±...........
Katse v, m, g fgen, Hz fn, Hz v, nr. Arvutused ja veaarvutused
Omavõnkesageduste arvutamine
1. n=1
2. n=2
3. n=3
4. n=4 Lainete levimiskiiruste arvutamine
Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine
, , Mõõtmistulemuste aritmeetilised keskmised
n=1
n=2
n=3
n=4
Suhtelised vead Järeldus
Mõõtmistulemused: Arvutuste tulemused: n=1 n=1
n=2 n=2
n=3 n=3
n=4 n=4
Lainete levimiskiirused ja nende vead: Suhtelised vead:
Järeldused
Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste üsna suure erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead. Antud meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata keele omavõnkesagedusi.