Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlli arvutus (0)

1 Hindamata
Punktid




300 300 300 300 1200 D 1 =300 D 2 = 500 X F 1 =10.2 kN f 1 =5.1 90 ° α 1 = 90° F 2 =6.2 kN f 2 =3.1 kN α 2 = 0° z y A B C D T (Nm) 763.9 763.9 0 vertikaaltasand z F 1RES =15.3 kN V A =11.47 kN V B =3.83 kN horisontaaltasand y F 2RES =9.3 kN H A =4.65 kN H B =4.65 kN M vert  (kN*m) 0 M hor  (kN*m) 2.79 0 3.44 M RES  (kN*m) 0 3.71 3.61


Võlli arvutus Algandmed  rpm 2π := σadm 80 N mm 2 := D1 30cm := P 80kW := D2 50cm := n 1000rpm := a 30cm := 1) Pöördemomentide arvutus.  ω n 60 explicit ALL ,  1 10 3 × 2 π ⋅ ⋅ 60 → 104.72 = := rad/s M P s ⋅ ω explicit ALL ,  80 kW ⋅ s ⋅ 104.7 → 763.9 N m ⋅ ⋅ = := T 763.9N m ⋅ := Väändemomentide epüür TA_C TD_B = 0 N ⋅ m ⋅ = TC_D M 763.9 N m ⋅ ⋅ = := 2) Jõud rihma vedavas ja veetavas harus Fn F f − = Fn1 2 T ⋅ D1 explicit ALL ,  2 763.9 N ⋅ m ⋅ ⋅ 30 cm ⋅ → 5.1 kN ⋅ = := T Fn D 2 ⋅ = Fn2 2 T ⋅ D2 explicit ALL ,  2 763.9 N ⋅ m ⋅ ⋅ 50 cm ⋅ → 3.1 kN ⋅ = := Fn 2T D = f1 5.1kN := f2 3.1kN :=


F1 2 f1 ⋅ explicit ALL ,  2 5.1 kN ⋅ ⋅ → 10.2 kN ⋅ = := F2 2 f2 ⋅ explicit ALL ,  2 3.1 kN ⋅ ⋅ → 6.2 kN ⋅ = := F1 10.2kN := F2 6.2kN := F1RES F1 f1 + explicit ALL ,  10.2 kN ⋅ 5.1 kN ⋅ + → 15.3 kN ⋅ = := F2RES F2 f2 + explicit ALL ,  6.2 kN ⋅ 3.1 kN ⋅ + → 9.3 kN ⋅ = := 3) Võlli painutavad jõud horisontaal ja vertikaaltasandil FV F1RES 15.3 kN ⋅ = := FH F2RES 9.3 kN ⋅ = := 4) Paindemomentide epüürid Toereaktsioonid ja paindemomendid vertikaaltasandil  VA FV 0.9 1.2 ⋅ 11.47 kN ⋅ = := VB FV 0.3 1.2 ⋅ 3.83 kN ⋅ = := MAv MBv = 0kN m ⋅ = MCAv VA a ⋅ 3.44 kN m ⋅ ⋅ = := MDBv VB 2 ⋅ a 2.3 kN m ⋅ ⋅ = :=


Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil  HA FH 0.6 1.2 ⋅ 4.65 kN ⋅ = := HB FH 0.6 1.2 ⋅ 4.65 kN ⋅ = := MAh MBh = 0kN m ⋅ = MDBh HB − 2 ⋅ a 2.79 − kN m ⋅ ⋅ = := MCAh HA − a ⋅ 1.40 − kN m ⋅ ⋅ = := 5) Resultantpaindemomentide epüür MAres MBres = 0kN m ⋅ = MCres MCAv 2 MCAh 2 + 3.71 kN m ⋅ ⋅ = := MDres MDBv 2 MDBh 2 + 3.61 kN m ⋅ ⋅ = := 5) Ohtliku lõike asukoht punktis C,    Mmax 3.71 kN m ⋅ := 6) Võlli läbimõõdu määramine MIIIres Mmax 2 T 2 + explicit ALL ,  3.71 kN m ⋅ ⋅ ( ) 2 763.9 N ⋅ m ⋅ ( ) 2 + → 3.79 kN m ⋅ ⋅ = := σmax MIIIres Wp = Wp π D 3 ⋅ 32 = d 3 MIIIres 32 ⋅ π σadm ⋅ ≥ d 3 MIIIres 32 ⋅ π σadm ⋅ 78.42 mm ⋅ = := Vastus: Võlli läbimõõt peab olema 80mm 

Document Outline

  • Võlli skeem
  • Võlli arvutus.xmcd

Võlli arvutus #1 Võlli arvutus #2 Võlli arvutus #3 Võlli arvutus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander57 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager

Materjaliõpetus
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9. Staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid. Ülesanne: Koostada staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid punktkoormusest. Välisjõudude mõjul tekib raami igas ristlõikes paindemoment M, põikjõud Q ja normaaljõud N. Raami staatiline arvutus seisneb kõigi nende sisejõudude epüüride konstrueerimises. Lõikemeetodit kasutades saab raami mistahes ristlõikes leida paindemomendi, põikjõu ja normaaljõu. Sisejõud samastatakse välisjõududega ning nende suurused määratakse tasakaaluvõrranditega. Lõikemeetod seisneb selles, et raam lõigatakse mõtteliselt kaheks osaks kohas, kus sisejõude soovitakse leida. Eemaldada võib ükskõik kumma raamiosa, silmas tuleb pidada võrrandite lihtsamat ülesehitust.

Ehitusmaterjalid
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Rehv ja velg
38
rtf

Rehv ja velg

Veljed ja rehvid Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu vä

Auto õpetus
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

............................................................... 176 5.4. Sünkroonmootoriga servoajamid............................................................................... 17685 5.5. Alalisvooluajamid........................................................................................................... 189 6. Rakenduste näiteid ..................................................................................................195 6.1. Tööstusvõrgu toitega elektriajamite arvutus .................................................................. 196 6.2. Akutoitega elektriajamite arvutus .................................................................................. 207 6.3. Pinget tõstvate muundurite arvutus ............................................................................... 213 6.4. Pinget madaldavate muundurite arvutus ....................................................................... 217 Lisad. Lülitusskeemide spetsifikatsioonid .......

Elektrivarustus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun