Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on
Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. Jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 11. Finantssüsteemi olemus ja tähtsus Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest.
proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid
- esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või
1795 loodi USA rahapada ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes. Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad
ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad
RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis
· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud)
Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda majandussuhtluses sidujaid ja tagada nende huvide realiseerumist. Raha peab olema usaldusväärne. Raha usaldusväärsus ja stabiilsus iga riik püüdleb selle poole. 29.03.2011 Finantsturg raha ja väärtpaberite turg, finantsturul kaubeldakse finants instrumentidega. Kujutab endast raha ja väärtpaberite koostoimet. Finantsturul toimub kapitali ümber jaotamine. Ümbritsevad kõikvõimalikud riskid. Kauplemissüsteemi järgi võib finantsturgu jagada kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist
· See on liiga lihtsustatud vaade erasektoril on oluline roll, · Riigiti olukord väga erinev. · Kreeka avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard
17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (MRR) need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga hoiustamise intressimäär (DFR) pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis laenamise intressimäär (MLFR) üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Euribori
Lisaks tuleb allika valikul arvestada kindlasti veel teatud asjaoludega, nendeks on : Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting
seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.
projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia
Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest: 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse.
finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad.
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
I piirkond kus pakkumiskõver on peaaegu horisontaalne, finantseerimiseks kasutatakse omavahendeid Investeeringud 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. ...ja intressimäär r tõuseb 1. Kui laenuandja Sf1 risk suureneb... Sf0 r1 2. ...siis nihkub pakkumiskõver madalamate investeeringute suunas... r0 1. Kui laenuvõtja risk suureneb ...
tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine.
Eriti problemaatiline on, et pärast esimese makseviivituse tekkimist hakkavad kuhjuma arvukad kõrvalnõuded, mis väga kiiresti ja suurel määral kasvatavad juba olemasolevat võlakoormust. Pole harvad nõuete kasvamised kolme-neljakordseks, vahel ka palju suuremaks. Krediidikulukuse määra arvestusse need aga ei lähe. Tihti ei ole kõrvalnõudeid või nende suurusi ka laenulepingus välja toodud, mistõttu laenuvõtja ka parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale o Esimene, teine jne meeldetuletuskiri o Kiri, mis annab teada nõude sisestamisest maksehäireregistrisse o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!)
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside,
Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. laenu ja hoiuse püsivõimalused eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga. pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. 11.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
Mõnel majandusteadlasel on rahandusele hoopis vastupidised vaated raha pakkumine on endogeenne, mitte eksogeenne ja et rahanduspoliitika peaaegu ei mõjutagi majanduslikku aktiivsust. Endogeense teooria aluseks on tees, et raha pakkumine on elastne ja vastab majanduse vajadustele. Kui me lubame raha pakkumisel olla endogeenne, siis muutub laenuandmise ja raha loomise protsess eriti tähtsaks. Iga kord kui pank nõustub laenu andma, suureneb raha pakkumine, kuid seda teeb ka võlgnevus. Kui pangad on võimelised ja tahavad krediiti laiendada, siis võib laieneda äritegevus või võidakse laenata olemasolevate võlgade ta- sumiseks. Kui pangad krediiti ei suurenda, siis äritegevuse laienemine on raske või võimatu. Paljud majandusteadlased usuvad, et krediidi suurenemine mitte rahamassi kasv, on tähtis majanduslikuks kasvuks. Raha ja võlgnevuse loomise protsess võib kaasaja majanduse viia finantsilise ebastabiilsuseni. Kui firmad võtavad laenuks raha, siis koos lubadusega
juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu. • Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba • Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu
- Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %.
Tulu võivad valitsus ja keskpank reguleerida. Niisamuti on ka panga ja kapitali andja (tänapäeva pangandussüsteemis on need hoiustajad) vahel kokkulepe, mille järgi saab kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
