Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia otstarve". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastuste, berlin, küsimusi, empiiriliste, põhiväide, teadused, esitanud, mantel, leidmist, empiirilised, kogemustega, formaalsed, matemaatika, loogika, küsima, millisest, otsima, üritavad, ossa, filosoofiasse, otstarbekas, tervete, püüdes, isiahIsiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks
Filosoofia otstarve 1. Teksti autor Isaiah Berlin esitab kaht liiki küsimused- empiirilised ja formalsed küsimused, mõlema küsimuse puhul on teada kuhu suunas peab iikuma, et vastuseni jõuda. Formaalsed distsipliinid on näiteks matemaatika, loogika, male jne, kus tee vastuseni on niisama selge, sest formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste ega
Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda.
kus need loodud on. Arvatakse, et neis puudub üldkehtiv tõde inimloomuse kohta. Kritiseeritakse filosoofia ajatu loomuse ja normatiivse etalonkuju puudumist, kuna tekstide praktikaid on tohutu hulk ja nende järgi ei saa öelda, kas teatud keelepraktika, mõtlemine ja arutelu on filosoofiline või mitte. 6. Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et suur hulk inimesi eirab eksistentsiaalseid küsimusi või neil puuduvad need hoopis, väites, et filosoofid vaevavad end iseendale välja mõeldud probleemidega. Elu inimesena on suur privileeg ja selle põhjuslikkuse leidmine ei muudaks seda aega, mis meile siin ilmas antud on. Seetõttu tegeleb enamik pigem selle aja rakendamisega isikliku õnne ja rahu saavutamiseks, mis tundub neile iseenesest mõistetava elu eesmärgina. Tänapäeva kiire tempoga maailmas tähendab see aga suuremas osas
väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka
Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida.
• Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav:
vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja,
Põhimõtted eeskujud Füüsikaline konkreetne TÄHELEPANEKUD motiivid tegevused Abstrakt on analüüsi tulemus. Analüüsides otsitakse vastust küsimustele mis?, kuidas?, Kuidas toimib?, mitu protsenti? Abstrakt on analüüsi lõpptulemus. See tähendab oluliste asjade leidmist ja näitamist, mis aga ei ole samas revolutsiooniline. Reaalsed teooriad otsivad vastust küsimusele: MIKS? See tähendab sügavama arusaamise ning selguse otsimist abstraktsel kujul esile tulnud olulisusele, mis on teooria konstruktiivne pool ja seotud kas oleviku või minevikuga. Teooria kriitiline pool puudutab arvusid ja väärtusi, mis on omal viisil seotud ka tulevikuga. Teooria ilma praktikata on poolik. Samas praktika ilma teoreetilise
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk.
•“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu”? •Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 8. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! I. Berlini vastus: 1) Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2) Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame arvutades 3) Filosoofilised küsimused: *Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Probleemid mitmekesised: ühed käsitlevad fakte teised väärtusi; ühed puudutavad sõna teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse arvutluse induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 9
'' keerulisemad aga pärivad arvude ja tehete üldiste omaduste järele, nagu · ``kas iga arvu x ja arvu y jaoks kehtib x+y = y+x?'' · ``kas algarve on lõpmatu hulk?'' · Fermat nn. suur teoreem, mida keegi pole veel tõestada suutnud: ``iga kahest suurema täisarvu x-i jaoks kehtib väide: ei leidu selliseid nullist suuremaid täisarve u, v ja w, et kehtiks ux+vx = wx'' jne jne. Aritmeetika on piiramatult keeruline: arvude kohta saab esitada lõpmatult palju küsimusi ehk tõestust ootavaid teoreeme, ja lahendatud on sellest lõpmatust hulgast vaid mõned tuhanded. Aritmeetika alused, näiteks liitmis- ja korrutamistehted, saab selgete väidetena suhteliselt kergesti kirja panna. Samuti saab kirja panna iga huvipakkuva aritmeetikateoreemi. Teoreemi tõestamiseks tuleb teda kirjeldav väide tuletada aritmeetika aluseid kajastavate väidete hulgast, kasutades selle juures lisaks vaid elementaarselt tõeseid väiteid. Kui me
Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja teaduslik objekt (ühine kantiaanlik lähenemine, teaduslik objekt alles luuakse; see pole valmis kujul ette antud). Objekt ehitub ülesse subjektiivse ehitamise käigus. Dilthey: subjekt (empiiriliselt uuritav) käsitleb inimkonda; teadused inimkonna kohta (esimene samm) – seda tuleb aga täpsustada. Windelbandi ja Dilthey eristus subjekti osas? Transtsendentaalne argument: empiiriliselt tõendatatav argument. Tingimused ise ei ole vahetult tuvastatavad. Vastama eksamil: kuidas ta jõuab teadusliku objektini, mis on see teaduslik maailm, mida ajaloolased uurivad ning mida kujutavad endast vaimuteadused? Mis on loodusteadused? Eripärad? On antud loetelu teadustest (lk 72). Filosoofia legitimatsiooni strateegia on sama, mis
ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused. Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense,
Lugemine Filosoofia on tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind). Kant filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena. Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku
3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine. Teadmine põhjendatud tõene uskumus. Liigid: 1) teaduslikud teadmised (töötatakse välja teooriad, sõnastatakse täpselt); 2) argiteadmised. Teadmised: a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud
Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed. Seetähendab minu arvates seda, et meil on suur eelis loomade ees, kuna me suudame ennast väljendada, ent kuna ma suudame ennast väljendada tekivad meil igasugused küsimused, igasugused arutelud mida ilma keeleta meil ilmselt ei tekiks. Milles võib näha sõnades peituvat väge? Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest
anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On usutud, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Sõna on jumala kujund, kes vahendab sealpoolset Jumalat siinpoolsele maailmale. Sõnadega on loodud maailm(,,saagu
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2
sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused:
tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja
Harjutuste süsteem suhtlemisoskuse sihipäraseks kujundamiseks kahjuks aga seni EEDs puudub ning laste mõjutamine on küllaltki intuitiivne. Suhtlemise kaks peamist funktsiooni on teabe vahetamine ja partneri tegevuse reguleerimine (koostöö korraldamine), mis aga tihti põimuvad. Konkreetsemalt eeldavad need funktsioonid mitmeid osaoskusi: kontakti alustamine ja lõpetamine (sh. tervitamine ja hüvasti jätmine), küsimuste ja korralduste ning vastuste sõnastamine sõltuvalt situatsioonist ja partnerist, nõustumine ja äraütlemine, suhtlemise jätkamine, lisateabe hankimine jne. Tegevuse korrigeerimine kõne abil. Tegevuse (sh. õpitegevuse) korrigeerimine eeldab kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni ja intellektuaalse funktsiooni arendamist ning rakendamist. Rõhutada on vaja kõne kui verbaalse mälu ja verbaalse mõtlemise rolli nimetatud psüühiliste protsesside mehhanismina
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene
maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe.
Juhendaja võiks suunata silmapaistvate loovtööde autoreid osalema olümpiaadidel, konverentsidel, konkurssidel jne. ............................................................................................................ Vt LISA 2 Kadri Sõrmus. Uurimuse juhendamine 55 LOOVTÖÖDE ESITLEMINE Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimis- või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga. Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted võiksid olla järgmised: loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli; esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika- ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
vormistamine, millised keeleüksused/ eh vahendid ma valin 4) ma pean seda meeles hoidma (nt ka mräkemet kasutus, aga ikkagi mälu on oluine + artikuleerimine (trükkimine nt tänapäeval). Arist. kirjeldas, mis on tektsid olulised osad: sissejuhatus, mingi ettepanek/hüpotees; selle seletus, järgneb kinnitamine/kummutamin, lõppeb kokkuvõttega. Heade küsimuste esitamine on ka oluline (aristotelese seisukohalt)! Agasiis peab mõtlema, millest sa küsimuse esitad. Nt kevade kohta küsimusi, aga sellele raske.vastata kui liiga üldine on küsimus. Küsimused peavad olema konreetsed! Ja kus ja millal miski toimub (aegruum on oluline!) ning miks ja milleks. Last on vaja suunata. Pean endale teadvustama, et küsimustega suunata last, mida nt ta peab tektsist otsima, siis küsimused aitavad teda, aga ei ütle vastust kohe ette. Descartes ka oli tore mees, mingi osa oli tal, (igaks juhuks uuri tema kohta ka midagi) Mingi mees Port-Royal ,Arnauld : ,,Lause võib sisaldada mitut väidet
ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus. Posti- ja võrguküsitluse peamine negatiivne joon on see, et väga paljud ei vasta. Positiivne on see, et see on kiire ja mugav
Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistikat, kus keskendudakse keelevõime lokaliseerumisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Variatsionismiga on seotud keelekontaktide uurimine. Pikaaegne geograafiline ja ka sellega seotud kultuuriline lähedus muudavad keelte tähendussüsteeme ja struktuure üksteisele sarnasemaks, mis loob uurimisobjekti
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
annaabi.ee 
