Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia kodutöö küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, iidol, otsustus, soojus, bacon, filosoofid, descarte, määratlus, inimaru, tarkuse, descartes, kaine, kant, abstraktselt, võhik, induktsioon, astmete, hulknurga, puuduv, lisamaterjal, hegel, mõrtsuka, subjekt, predikaat, platon, valitsejad, ideele, esitage, päikesekiir, turuiidol, loon, sünteetiline, prolegomena, kanti, väljendus1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud)
Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis
Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmised ja otsustused tulevad puhtast mõistusest ja puhtast arust, need ei sõltu meie kogemustest.
tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on
2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüütilised nt „kõik kehad on ulatuvusega“ ja „ükski keha pole mitteulatuvuslik“. Sünteetilised nt „mõned kehad on rasked“ ja „lühim tee kahe punkti vahel on sirge“. Analüütiline otsustus on selline, mis ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid teadmisi. Kõik analüütilised otsustused on oma olemuselt aprioorsed tunnetused. Sellised otsustused ongi näiteks: „Kõik ruudud on nelinurksed ning kõikidel kehadel on ulatuvus“. Mõiste ruut sisaldab juba endas nelinurksust ja seega ei saanud me mitte midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on aga selline, mis avardab meie teadmisi. Subjekti mõistes mõeldav
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid sünteetilise otsustuse korral avardatakse ja rohkendatakse tunnetuse sisu. Seega analüütilise otsustusega saab väljendada seda, mida tegelikult juba subjekti mõistes mõeldi, kuid see ei ole nii selge ja teadlik ning seepärast tuleb kasutada sünteetilist otsustust, et mõistele midagi juurde lisada. Ma olen nõus sellega, et analüütiliste otsustega peab kaasas käima ka sünteetiline otsustus. Nagu Kant ütles, siis sünteetilised otsustused on just need, mis mõistele midagi juurde lisavad. Seepärast arvangi, et mõlemad otsustused peavad käima koos, kuna inimestevaheline suhtlus oleks ainuüksi analüütilist otsustust kasutades väga napp. Põhjendan oma arvamust siis sedasi, et pean oluliseks, et omavahel suheldes lisataks minu mõistes lihtlausetele juurde ka omadussõnu või lisandeid, mida mina pean sünteetilisteks otsusteks.
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse
vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" kõnekeeles ja kõige üldisem arusaam loogikast Kuigi sõna "loogika" on kõnekeelde tulnud filosoofia ja teaduse keelest, on loogika olemuse lahtimõtestamisel mõtet toetuda ka selle sõna kasutamisviisidele tavakeeles ja
armastab. · mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? · võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib teatri-iidolid · isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, koopaiidolid kuidas me sündmusi tõlgendame · kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata turuiidolid Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt?
öeldakse, et mõiste on samane iseendaga. Näited: Tõene võib olla mõte, mis a) vastab tegelikkusele, b) on maksimaalselt evidentne (usaldusväärne). Esimesel juhtumil rõhutatakse mõtte objektiivsust ja mõiste kuulub gnoseoloogiasse (tunnetusteooriasse), teisel juhtumil on tegemist konventsionaalselt tõlgendatava mõtte tõeväärtuse rõhutamisega, mis loogika terminoloogias on nimetatud tõeväärtuse positiivseks kvaliteediks. Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus. Selle mittemõistmisest või väärtõlgendusest on tekkinud sofismid (V saj. e.m.a.)
ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid
ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et abstraktset mõtl
kui me räägime unest, sest ka unenäos võime näha ning uskuda, et istume kamina juures, samas kui tegelikult oleme voodis. Unes võime näha ka sääraseid ebareaalseid asju, mida usuvad ainult hullud. Kuna on võimatu vahet teha reaalsuse ja unenäo vahel, siis saabki taolises arvamuses oma keha eksisteerimises kahelda. ARUTLUS MEETODIST Põhiideed: I Descartes väidab oma arutluse esimeses osas, et igal inimesel on kaine inimaru ehk mõistus ja et see on kõigil ühesugune. Autor ise väidab, et ta pole oma mõistust iialgi teiste omast paremaks pidanud, kuid tänu oma meetodile on ta suutnud seda arendada. Oma eesmärgiks ei pea ta meetodi teistele pealesurumist, vaid tutvustamist, millest võib äkki kellelegi kasu olla. Descartes räägib, et tema õpingud ei teinud teda targemaks, vaid näitasid hoopis tema teadmatuse ulatust ning panid paljudes asjades kahtlema
mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki juhtumeid vaadelda. Ehk on võimalik a priori alusel lauseid moodustada? Loogikast üksi ei piisa. Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse
juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. 1)Tark teab põhjuseid, mitte tark ei tea. Näiteks mittetark teab, et tuli põletab aga ta ei tea miks see tuli põletab. 2) Tark teab kõike, niipalju kui on võimalik, aga üksikut teadmist tal ei ole. 3) Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, sellepärast kerge ei ole tark. 4) Tark omandab tarkusi iseenda ja tarkuse pärast, mittetark aga tarkuse saaduse pärast. 2. teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi (lisamaterjal). 1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus). Põhjusteks nimetatakse : 1) Seda asju sisu, millest ta tekib. Kui mingit asja luuakse, siis see, millest seda asja luuakse, on samas ka lõpp-produkti põhjuseks. Näiteks kui puusepp ehitab puidust laeva, siis selle laeva põhjuseks on puit.
Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda Jumalast kui suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest. Säärast saart ei pruugi tegelikult olemas olla. Sel juhul
filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võidakse erinevates filosoofiasüsteemides sõnastada sootuks erinevas mõistelises ja keelelises rüüs. Üsna tavaline on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad
SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Descartes (ladinapäraselt Cartesius) sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed.
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB
annaabi.ee 
