Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa
Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm 011MT SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA Lõputöö Juhendaja: Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt.
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis
olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs.
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20. sajandi psühholoogia ja psühhiaatria voolud, mis peavad inimese hingeelu ja käitumise põhiliseks suunajaks alateadvust ehk teadvustamatuid tunge (näiteks sugutungi ehk libiidot). Kitsamas tähenduses on psühhoanalüüs Sigmund Freudi rajatud psühhoteraapiasuund, milles psüühikahäireid tekitavatest tõrjutud
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse
muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks Huntington, Samuel USA politoloog, tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja
võivad soodustada ja luua.Hukatuslik on ta sellepärast,et püüe mingeid reegleid peale suruda suurendab meie professionaalset kvalifikatsiooni igal juhul meie inimlikuse arvelt.“ Michel Foucault : Prantsuse ajaloolane ja filosoof. Uuris teaduse ja mõistmise kasutamist võimu tööriistana niisugustes valdkondades nagu meditsiin ja kriminoloogia. 6.Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi esmaavastajaks pidas Freud ise Josef Bauerit.Üks Baueri patsientisedt oli tundnud ajutist kergendust ja koguni vabanenud mõnest hüsteeriasümptomst, kui oli hüpnoosi mõjul saanud ära rääkida ja välja elada oma traumaatiliste elamustega seotud –kuid teadvusest välja tõrjutud-mõtted ja tunded.Freud hakkas ka ise kasutama hüpnoositehnikat, kuid läks järk-järgult üle vabade assotsiatsioonide meetodile, mille kohaselt tuleb patsiendil raviseansi ajal
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg)
Binaarsed opositsioonid. Inimmõtlemise üheks universaalseks omaduseks on binaarsete opositsioonide kasutamine st. nähtuste vastandamine (mees vs naine, kultuur vs loodus, toores vs küpse, söödav vs mittesöödav, oma vs võõras, jne.). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus
4. Tehnoloogiline, metafüüsiline, positiivne 7. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama 1. loodus- ja täppisteaduste uurimismeetodeid 2. nii loodus- ja täppisteaduste meetodeid kui oma erilisi uurimismeetodeid 3. oma erilisi uurimismeetodeid * 8. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte? 1. Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4
V: ,,Kõige õnnelikum on selle saatus, kes veedab oma elu ilma suuremate vaimsete kui ka kehaliste valudeta, mitte aga selle oma, kellele on osaks langenud elavaimad rõõmud ja suurimad naudingud." 19. Mille abil suutis kristlus võita judaismi ning kreeka ja rooma paganluse? V: pessimismiga; möönmisega, et meie seisukord on äärmiselt vilets ja patune 20. Mis on Schopenhaueri arvates naiste väljamõeldis? V: abielu ja truudus Karl Marx 1. Kus Marx sündis ja mis sajandil? V: 19. sajandil Trieris, Lääne-Saksamaal 2. Mis elukutse oli Marxi isal? V: advokaat 3. Mis ülikoolides Marx õppis? V: Bonni ja Berliini ülikoolis 4. Mis kahe mõttetarga loodusfilosoofiast kirjutas Marx oma doktoritöö? V: Demokritosest ja Epikurosest 5. Pärast mitu aastat kestnud kihluse järel lubas parun von Westphalenina oma tütrel Jennyl abielluda Marxiga? V: pärast 7 aastat kestnud kihlust 6
ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus.
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik"
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.
häiris Derridad, sest enda arvates suutis ta inglise keeles ainult ,,kommunikeeruda", kuid need raskused vähenesid järjest ja viimastel aastatel võis Derrida oma loengus käsitleda isegi sõnade maybe ja perhaps tähendusvarjundite erinevust. Üheksakümnendatel aastatel muutus Derrida poliitiliselt aktiivsemaks ja tegeles järjest rohkem eetiliste küsimustega. Ta avaldas tihedalt uusi teoseid, nende seas ,,Pimeda mälestused" (Mémoires d'aveugle, 1990), ,,Marxi tondid" (Spectres de Marx, 1993), ,,Sõpruse poliitikad" (Politiques de l'amitié, 1994), ,,Teise ükskeelsus" (Le monolinguisme de l'autre, 1996) ja ,,Surma and" (Donner la mort, 1999, e.k 2011). Jacques Derrida suri 9. oktoobril 2004 Pariisis ja maeti Ris-Orangis' kalmistule. Matusel luges tema poeg Pierre ette lühikese matusekõne, mille Derrida oli kirjutanud juba kolmkümmend neli aastat varem. Derrida vaimseks testamendiks jäi Jean Birnbaumile antud
Oma kuulsamat motiivi pehmeid kelli kasutab Dalí esmakordselt 1931. aastal pildis "Mälu püsivus". Selle pildiga tegeleb ta impotentsi probleemiga: autoportreelisel grotesksel peal puudub suu kui naise suguorgani sümbol, piklikud, justkui sulanud kellad sümboliseerivad lõtva peenist. ,, Kire mõistatus ,, on Oidipuse kompleksi visuaalne analüüs. Tohutu monstumi kehas olevatesse nissidesse on kirjutatud prantsuskeelne fraas ,, ma mére, ma mére ,, (,, mu ema, mu ema" ). Nimelt väitis Freud, et kõigil posslastel on alateadlik seksuaalne kiindumus oma emasse ( Oidipuse kompleks ) ja tütarlastel isasse ( Elektra kompleks ). Dali maalil näemegi tagaplaanil isa ja poja võitlust ema pärast. Unenägude olemust väljendab ,, Uni ,, , kus on kujutatud karkudele toetuv pea. Dali järgi on inimene unes nagu suur pea, mida hoiavad tasakaalus kargud. Kui ühte neist liigutada, on tasakaal häiritud ja inimene ärkab. Need oleksid vaid
- Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus.
rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida?
selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud. Samuti olid ka mõningate koolkondade maailmavaated mulle tuttavad, kuigi koolkondade nimesid ja nende esindajaid ma ei teadnud. 2 1. Psühholoogia koolkonnad
Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 – 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 – 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks
-Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
käsitsi tehtud värvifotosid konkreetsest irratsionaalsusest, nagu ta 1927. aastal ühes kirjutises sõnastas. Need teosed märgivad Dali siirdumist sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929. aastal. Dali tähtsaim and sürrealismile olid paranoiakriitiline meetod, reaalsuse järjekindel väärtõlgendamine. Dali üritas muuta reaalsuse tajumist hallutsinatsiooniprotsessi kaudu, milleks kunstnik sai innustust Sigmund Freudi unenägude tõlgendamisest käsitlevatest uurimustest. Freud oli avastanud, et hüpnoosis mäletavad patsiendid mineviku traumaatilisi, teadvusest tõjutuid kogemusi. Nende teadvustamine võib tuua leevendust psüühilisele haigusele. Seetõttu rõhutas Freud unenägude ja spontaansete vabade assotsiatsioonde tähtsust mälestuste ning kogemuste alateadvusest päevavalgele toomise abinõuna. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte
esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon, valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel
Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nim. lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks. Sigmund Freud (1856 – 1939): S. Freud oli Austria neuroloog, psühhoanalüüsi alusepanija. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust
Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“. Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult erinevaid katseid, et proovile panna oma lapsekasvatusoskusi. Ja kui perre sünnib järgmine laps, koondub automaatselt tähelepanu kõige väiksemale, kes vajab just alguses palju hoolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
