Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia 1.loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoofid, filosoofiaga, sofia, väitnud, öelnud, heidegger, kahtluse, eksistentsiaalne, poieetiline, teoreetilise, ettekujutus, astronoomia, bioloogia, teoloogia, psühholoogia, matemaatika, maised, eetika, loogika, dialektika, retoorika, tabada, aristoteles, müüdid, selliseks, hegel, varianti, descartes, seatakse, saime, vastuolus, camus, elamise2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi.
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus.
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia,
7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943)
2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1.Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose
Vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei tulenenud vaatlustest, katsetest ja arvutustest, vaid võrsusid mitte – empiirilistest arusaamadest (nt. Täiuslikel kehadel on jumalikust või sisemisest olemusest tulenevalt määratud liikuda ainult ringjoones). Alles siis kui astronoomia alaseid küsimusi sõnastati nii, et selgekujulisi vastuseid sai vaatluse ja katse meetoteid kasutades, pandi alus nüüdisaegsele astroloogiateadusele 5.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda Praktilise filosoofia valdkond: 1. Poliitikafilosoofia – filosoofia haru, mis tegeleb selliste küsimustega nagu riik, leping, demokraatia, vabadus, omand võim, sotsiaalne õigus jm. Analüüsib mõisteid ja eristab õiget ja väära. 2. Eetika- kuulub väärtusõpetuse alla, filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Teoreetiline filosoofia: 1
koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist positivismi ja loogilist atomismi. Samuti võidakse analüütilise filosoofia all mõista tavakeelefilosoofiat, terve mõistuse filosoofiat või mingit nende kahe sulamit. Analüütiline filosoofia kui meetod Analüütilise filosoofia meetod on teatav üldine lähenemine filosoofiale. Algaegadel tegelesid analüütilised filosoofid loogilise analüüsiga, praegu aga rõhutatakse selget ja täpset lähenemist ning pannakse rõhku argumentidele ja tõenditele, kahemõttelisuse vältimisele ning detailide arvessevõtmisele. Seetõttu on paljude filosoofia teemade puhul saanud võimalikuks spetsialiseerumine ja täppistöö. Filosoofilised kirjutised nõuavad lugejalt rohkem ettevalmistust kui varem. On ka leitud, et analüütilisel filosoofial on seetõttu vähe öelda lugejatele, kes otsivad vastust
Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e
filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3. Keskaja kistlased maailm=hierarhia, milles igale objektile on Looja poolt antud eriline funktsioon 4. 18.-19.saj ratsionalistid ei näinud eesmärki milleski peale inimese poolt oma vajaduste rahuldamiseks loodu. Ülejäänu = põhjuste ja tagajärje seadused Filosoofia ei ole empiiriline uurmimus(millegi oleva või olnu või veel tuleva kriitilne vaatlus)
Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt. Platoni dialoogis ,,Menon" suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis. Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog "Riik". Inimesed tuleks liigitada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kui põhjalikult on mingi inimese hing tutvunud ideede maailmaga: 1. filosoofid peaksid riiki valitsema, sest nende hinged on näinud seaduspärasusi, mida riigi valitsemine nõuab; 2. sõdurid ehk valvurid, peavad tagama korra, need on inimesed, kes ise pole pädevad teadma, mis on kord, kuid käsu nad täidavad; 3. käsitöölised ehk tootjad on õnnelikud kui teevad tööd. Hüve mida nad mõista suudavad on mõõdukus. Riik on õnnelik, kui inimesed jaotuvad nendesse gruppidesse. Igaühe koht vastab tema eeldustele.
jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu
saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine
Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid
ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Immanuel Kanti filosoofia Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet. Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on
otstarbekana skemaatiliselt esile tõsta kolme sellist maailmamõistmise ajaloolist vormi: müüdiline maailmamõistmine, kristlik-religioosne maailmamõistmine, teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise eripära. Nagu sellest skeemist nähtub, võib filosoofiat lähemalt määratleda kui teoreetilise maailmamõistmise üht liiki ja Euroopa kultuuris nimelt ajalooliselt esimese teoreetilise maailmamõistmisena. Seetõttu tulekski filosoofia mõiste- määratlusele lähemale jõudmiseks järgnevalt püüda eristada teoreetilised maailmamõistmise vormid mitteteoreetilistest. Seda erinevust on võimalik kõige kergemini osutada maailmamõistmise väljendamise viisi juures. Nimelt on müüt ja religioon kui mitteteoreetilised maailmamõistmise vormid väljendatud piltlike ettekujutuste viisil
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele
....................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest.
1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist? Metafüüsikat on üle 2000 aasta arendatud ja see on väljakutsuv küsimus. Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna
Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas.
Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastata oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid hõlpsasti maitsta ei osanud. Ta tegi oma tervistumistahtest, oma ELUtahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist,
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist,
annaabi.ee 
