Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus oli alanud viis kuud kestnud kodusõjaga (a.1918). Kuid president P.E.Svinhufvudi (valitses a.1931-1937) kindel soov oli olla demokraatliku riigi juht ja järgida seadusi, välistades riigi mittedemokraatliku jätkamise. Samal ajal Eestis, kus arengusuunad olid vägagi sarnased Soomele , toimus 1934.aastal riigipööre autoritaarse diktatuuri poole, mille juhiks sai K.Päts (presidendina a.1938-1940). Riigipööre oli sooritatud küll vabadussõjalaste võimuhaaramise vältimiseks, aga ,,võim hakkab pähe" ning demokraatiat ei kehtestatud ka pärast
See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu 6. Rahvuslik koosseis. Vähemusrahvused. *Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. *Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil
Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918
Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000
aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada
riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor
tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada
terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918
kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus, kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a
haarata Soome, aga tulutult. Ainult mõeldud poliitilise ja diplomaatilise abi andmise võimalusele. Eesti ja Läti kinnitasid aga, et nad on Vilniuse suhtes erapooletud. Kolm Balti riiki ei jõudnud enne Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist üksmeelele küsimuses, missugune riik võiks olla vaenlane nr.1. Leedu pidas ohuks Saksamaad ja Poolat. Läti sõjaväelased kartsid eelkõige Saksamaad, aga poliitiline juhtkond kartis N.L. Eesti kartis kõige enam N.L. Sõjaline liit Eesti ja Läti vahel oli ainult paberil, ei mingeid praktilisi samme. 8 30.aastad algasid raske maj kriisiga, tähelepanu rohkem maj. probleemidele. 30.aastate alguses paranesid mõnevõrra Balti riikide suhted Nõuk. Liiduga. 1932 kirjutas NSVL alla mittekallaletungilepingus nii Läti kui Eestiga. Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed Ohu allikad
vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, lubamist nende riikide territooriumile. Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 17. juuni 1940 20. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21. juuni 1940 22. juuni 1940
CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi)
Sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel kujunes põhiliselt õhu- ja meresõjaks. Selles sõjas asusid Suurbritanniat järjest mõjukamalt toetama Ameerika Ühendriigid, loobudes senisest neutraliteedist ja kiirendades relvastumist. Esialgset kirjutamata liitu tugevdas märtsis 1941 USA-s vastu võetud laenu-rendiseadus ("Lend-Lease Act"), mis volitas presidenti tarnima liitlastele sõjavarustust. Veelgi olulisem samm astuti 14. augustil 1941, mil USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kohtusid Kanada rannikul sõjalaeva pardal ning allkirjastasid Atlandi harta. Selles deklareeriti, et allakirjutanud riigid austavad kõigi rahvaste õigust valida valitsemisvorm, mille all nad sooviksid elada, ega nõustu mitte mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike vabalt väljendatud tahtega. Hartas kajastunud
Rahvaarvu vähendasid epideemiad, looduskatastroofid; Suurim looduskatastroof oli Laki vulkaani purse 1783.aastal; Põhjamaade ajalugu 10 Põhjamaad Napoleoni ajastul Taani Jätkus vaimuhaige Christian VII valitsemine; Kuninga eest vastutas tema poeg Frederik; Viidi läbi reformid: Keelati orjapidamine; Kaotati pärsiorjus; Normeeriti talurahva kohustusi; Kaubandust soosiv maksusüsteem; Inglise laevastik hävitas 1805 Taani sõjalaevastiku; Taani sõlmis liidu Prantsusmaaga; Rootsi Pärast Gustav III surma sai kuningaks tema poeg Gustav IV Adolf. Taheti tema eest talle naine otsida, abiellus, kuigi sellest ei tulnud midagi välja kuna naine oli venelanna ja hiljem abiellus mingi printsessgia; Poisi eest valitses tema onu Karl; Gustav IV Adolf (17921809); 1796 sai kuningas täisealiseks; Viidi läbi rahanduse ümberkorraldamine;
Seda, et Berliini pommitatakse arvatavasti Saaremaalt, taipasid õige pea ka sakslased ja vastav märge tehti 18. augustil väegrupi ,,Nord" sõjapäevikusse (BA MA, RH 19 III/316). 6. septembril pommitas Luftwaffe Kogula lennuvälja puruks ( 1985, 143). Peagi oli oodata ka otseste lahingute kandumist saartele. Saksa maaväed olid Eesti piiri ületanud juba 7. juulil. Augusti lõpuks oli Mandri-Eesti sakslaste kontrolli all. Lääne-Eesti saarte jätkuvat kaitsmist pidas Punaarmee juhtkond väga tähtsaks. Soomes Hanko neemel ja Hiiumaal Tahkunas asuvad kaugelaskesuurtükid sulgesid Soome lahe Saksa laevastikule. Sõrve poolsaare suurtükipatareid takistasid endiselt liiklust Irbe väinas. Saarte kaitset oli juhtima jäetud Balti sõjalaevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ülem kindralleitnant Aleksei Jelissejev. Sõjalaevastikule allusid Saaremaal ja Muhus 3. üksik laskurbrigaad, merejalaväe pataljon, kaks ehituspataljoni, neli üksikut roodu ja mobiliseeritud
põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks
1917 aastal kreeka ja ameerika ühendriigid. Keskriikide poolel aga 1914 aastal türgi ja 1915 aastal bulgaaria. Kestis kurmalis sõda, milles ümberpiiratud keskriikidel oli palju vähem eduvõimalusi, kui sõja venimine tulenes pigem nende taktikalises üleolemises lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, kui nende liitlased: austerlased,ungarlased bulgaarlased ja türklased. Ometi üritas ka saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada. Talvesõja abil, mis võttis aina suurem ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide riikidega kauba ja reisilaevadele. Antant pidas survele vastu eelkõige tänu ameerika majanduslikule ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate maade majandusele. Sõda neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Tagalas ei jätkunud toiduaineid, riiet ja muid tarbekaupu. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigele eluks vajalikule. Eriti keskriikides ja venemaal. Võttis linnades maad tõeline nälg
Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
o "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine. o Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine. o sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). · Nende eesmärkide saavutamiseks: o alustati Saksamaa taasrelvastamist (algul salajane, hiljem avalik). o taasloodi armee (Wehrmacht). o taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a. mereväekokkuleppele) ja lennuvägi. o likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a.). o loodi liidusuhted Itaaliaga (1936.a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco. o 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Ansluss (1938.a.) ja Tsehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.). o 1939.a
(Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996) Eesti merepiiride kaitse osas pandi suuri lootusi Suurbritannia laevastikule, millele oli pärast Saksamaa kapituleerumist avatud tee Läänemerre. 20. Novembril lubatigi Londonist saata Eestile appi sõjalaevade eskaader. See koosnes 5 kergeristlejast, 9 hävitajast ja 1 transpordilaevast. Paraku sattus üks laevadest Hiiumaa lähedal meremiinile ja uppus, peale seda pöördus Inglise laevastik Kopenhaagenisse, kust suunduti mõni aeg hiljem Liibavi sadamasse. Kuna Venemaalt Soome kaudu Tallinna jõudnud polkovnik Johan Laidoner, mõistis asja tõsidust, tõttas ta läbirääkimisi pidama. 11. Detsembril alustas Inglise laevastik uuesti sõitu Tallinna poole, kus neid pikisilmi oodati. Abi otsiti ka Rootsist ja Soomest. Rootslased ütlesid ära: neil ei olevat võimalik Eestile mingit militaarset abi anda. Küll kiirustas appi äsja kodusõjas läbi teinud Soome Vabariik, kes oli
Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. 2. EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna
maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Mõistagi kujunes Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid Eesti üksuste tagasitõmbumist. Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga
*Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I *Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi *Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis *Kuningas peatus laiuse ordulinnuses *1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör) *Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus *Sõjategevus kandus Ingverimaale. *Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati
Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr okt 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis. Garnison keeldus demonstrante tulistamast. Ajutise Valitsuse moodustamine/peaministrid vürst Lvov, A. Kerenski Nikolai II troonist loobumise akt. Perekond koduarestis Kaksikvõim: Ajutine Valitsus (valitsusasutused) ja Petrogradi Nõukogu (tehased, Balti laevastik, Petrogradi garnison) Demokraatlikud uuendused: sõna-, trükivabaduse, parteide tegevusvabaduse kehtestamine, amnestia poliitvangidele. Lenini naasmine pagulusest. Venemaa kuulutamine vabariigiks. Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Ent: maa jäi mõisnikele, Venemaa jätkas sõda. Kaotused rindel jätkusid. Ajutise valitsuse kukutamise katsed 1917.a Massidemonstratsioonid Petrogradis (juuni, juuli). "Rahu, leiba, maad!"
kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid päriseks ostetud. 1853. aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. Inglise laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse Narva-Jõesuu [1] juures ning korraldati isegi mõningaid maadessante, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud.Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud. Eesti 19. sajandi teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg. Krimmi sõja järel algasid kogu Vene impeeriumis keiser Aleksander II reformid, mis pidid
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamen
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorireziim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5
veebruar-november saka okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu saksmaa pidi lahkuma okupeeritud maadelt. 28.11.1918 Nõukogude Venemaa kuulutab Eestile sõja algab Vabadussõda 1.etapp Nvm pealetung 1918 dets mobilisatsioon kukkus läbi: 1)sõjatüdimus 2)kartus Venemaa ees 3)usu puudumine 2.etapp EV vägede pealetung jaanuar-veebruar; saavutati endised piirid *vabatahtlikud(koolipoisid) organiseeriti sõjavägi Johann Laidoner ülemjuhataja *teiste riikide abi: 1)Ingl laevastik 2)Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 3)laenu relvastuseks 3.etapp Eesti vägede kevadpealetung koos vene loodearmeega 1919 kevad; Peipsi taguste alade hõivamine Pilet 19 Landeswehri sõda. Tartu rahu. 1.Landeswehri sõda 1919 juuni-juuli Landeswehr riigi- ja baltisaksalastest koosnev väeüksus Toimus Lätis Eesti vägi vs Landeswehr Eestlased võitsid Võnnu lahing 23.07.1919 tähistatakse kui võidupüha Miks? - Sest,
.. CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. ........................................................................................................................................... SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
