TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde
avastusliku uurimistöö jaoks on sobilikumad kvalitatiivsed meetodid, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk. 2. Kidron, A. 2008. Uurija käsiraamat. Kirjastus erko trükk. 3. Ghauri, P., Gronhaug, K. 2004. Äriuuringute meetodid. Külim. 4. Quantitative Research [WWW] URL http://www.essay911.com/samples/quantitative-research.htm (14.11.2010)
· Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid ja vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid. Kvantitatiivses uurimuses on kesksed tunnused: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määratlemine · katsekorralduse või andmete kogumise kavandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistiline testimine. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimine on lähenemisviisid, mida on praktikas raske selgepiiriliselt teineteisest eristada. Neid nähakse sageli teineteist täiendavatena, mitte
Objektiivne portreteerimine Uurija kui õpilane ja instrument Kontrollija * Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile. ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava subjekti poolt antavale tähendussüsteemile. Terminid pärinevad lingvistikast: phonetic – foneetika; phonemic – foneem. Kvantitatiivne uurimus Hüpoteesi testimine Numbrilise andmestiku kasutamine Protseduuriline objektiivsus Üldistatavus 4 Süstemaatiline mudelite identifitseerimine – statistilised tehnikad on kasutusel selleks, et kirjeldada andmestikus leitavaid mudeleid põhjus-tagajärg seostes, mitte juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või
Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase.
• Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine)
(protsent, osakaal, suhteline sagedus) Kui vastajaid on alla saja, kasuta tulemuste esitamisel ka sagedusi. Kui vastajaid on üle saja, siis kasuta protsente. Diagrammide ülesanne on esitada infot visuaalselt. Graafiliselt esitatud statistika on inimesele mõjuvam ja meeldejäävam kui tekst või tabel. Enamkasutatavad diagrammid: · tulpdiagramm · histogramm · lintdiagramm · sektordiagramm · joondiagramm Diagrammi ei ole mõtet kasutada, kui andmestik on väga hajutatud, andmed ei peegelda mingeid muutusi või kui andmeid on liiga vähe või liiga palju. ANDMEANALÜÜS: KIRJELDAV STATISTIKA Mood on variatsioonreas kõige sagedamini esinev liige. Mediaan on jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Kvantiilid on asendikeskmised, mis jaotavad korrastatud statistilise rea võrdseteks osadeks. Aritmeetiline keskmine on elementide keskväärtus.
Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest.
* tagasiside saamiseks andmete arutamine osalejate / koostööpartneritega. (lk 123-124) 5 Kaardi tõlgendamine: hindamis- ja analüüsimeetodid 5.1 Hindamine, analüüs ja tõlgendamine Kasutatavat metodoloogiat ja meetodeid tuleks hinnata, kas nad on efektiivsed uurimuse struktureerimisel ning hea kvaliteediga andmete loomisel / kogumisel. See on uurimuse ranguse demonstreerimise oluline osa. Teaduslike metodoloogiate puhul on objektiivsus, kehtivus, usaldusväärsus ja jäljendatavus uurimuse kvaliteedi nurgakivid. Terminite ,,kehtivus" ja ,,usaldusväärsus" teadusliku tähenduse asemel soovitatakse naturalistlikus uurimuses kasutada väljendit ,,trustworthiness". Kehtivus tunneb huvi selle vastu, kas uuringuleiud on loogilised ning uurimise konteksti suhtes usaldatavad."Trustworthiness" hõlmab samuti üldistatavust ulatust, milleni uurimuse leiud on üldisemalt rakendatavad teistes kontekstides
kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult. Formaliseeritum valimi koostamine kvalitatiivses uurimuses on vajalik näiteks siis, kui uurime inimeste eneseteadvust vaba enesekirjelduse meetodil. Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka
Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt, säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa vältida intervjueerija mõju intervjueeritavale, sest intervjuu eeldab tähelepanu pööramist tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning see võib mõjutada oluliselt ka uurimuse reflektiivset tasandit. (Poulsen 2013) Intervjuus on tähtis ka intervjueerija-intervjueeritava suhe, kuna intervjueeritav peab saama olla kindel, et tema isiklikud mõtted ja tõlgendused satuvad usaldusväärse inimese valdusesse. (Virkus, 2016) Andmete analüüsiks kasutatav sisuanalüüs loob uurijale võimaluse valikulise
Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method)
Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati.
• Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. Kallutatud
1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA
Nt. päringute arv vms. Hästi ettevalmistatud vorm näeb ette ka ootamatute tegevuste registreerimise. Olulisim siin vaatluskategooriate valik selle kindlaksmääramine, mida hakatakse mõõtma, määratledes vaatluse kestuse ja toimumisaja, tehes oletusi vaadeldavate sündmuste toimumise kohta. Vaatluse eeliseks asjaolu, et tegevust saab vahetult jälgida erinevalt näiteks küsitlusest, mis toetub uuritavate endi väidetele. Selle vaatluse puhul on kesksel kohal vaatlustabel või kodeerimisskeem. Selles täpsustatakse käitumise kategooriad, mida kavatsetakse vaadelda ning kuidas käitumissituatsioonid tuleks kategooriatesse paigutada. Vaadeldavate isikute valimi moodustamisel võib kasutada tõenäosuslikku meetodit, kui see ei ole võimalik, siis mittetõenäosuslikke valimeid. Meetodit kritiseeritud selle
KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika Eetika kujutab endast teatud printsiipide süsteemi, mis kindlustavad moraalse käitumise. Käituda eetiliselt tähendaks seega toimida õieti. Psühholoogilises uurimistöös on eetikaküsimused seotud 3 aspektiga: 1) käituda lugupidavalt uuritavate inimestega ja mitte rikkuda nende õigusi 2) Hoolitseda eksperimentides osalevate loomade heaolu eest 3) Olla aus andmete kogumisel ja töötlemisel. Teiseks küsimuseks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha, kuidas inimesed mingis olukorras käituvad, siis tehakse provokatiivseid katseid. Selleks kasutatakse müstifitseerimist sellisel juhul ei tehta katsealustele teatavaks eksperimendi läbiviimise tegelikke eesmärke või viiakse neid eksiteele
analüüsidega).Veebilehtedel igapäevased küsitlused. 2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse. Näiteks huvitab turundajat reklaamikampaania mõju uurimine müügitulemustele. Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus
tööhüpoteese. Vaatlusega saab jälgida inimese tegevusi ja koguda käitumise kohta andmeid. Vaatluse teaduslikkuse tagamiseks tuleb silmas pidada mitmeid olulisi nõudeid : 1. eesmärgikindlus, mille formuleerimisega antakse kindel raamistik kogu järgnevale uurimistööle mida kitsamalt ja täpsemalt on vaatluse eesmärgid 16 piiritletud, seda lihtsam on kavandada nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe; 2. uuritavate tunnuste minimaalsus, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist tuleb vältida; 3. uuritavate tunnuste täpne määratletus ehk diferentseeritus, mis on eriti oluline mitmesuguste ankeetvaatluste ja küsitluste korraldamise puhul kõik küsitletavad peavad küsimusest ühtmoodi aru saama; 4. vaatluseks sobiva aja, nn. kriitilise momendi valik, millal uuritav nähtus esineb kõige iseloomulikumal kujul; 5
kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja Jørgensen,2002, Volt, 1997) sünteesi põhjal koostatud loetelu tänapäevase diskursusanalüüsi peamistest tüüpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud lähenemisviise tähistavad levinud lühendid ja/või põhiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse nimekirja mõne koolkonnaga lähemaks tutvumiseks). Vestlus- ehk konversatsioonianalüüs (CA) Ajalooline ehk foucault'lik diskursusanalüüs (FDA) Retoorika analüüs (Michael Billig)
Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine
vastab kõik teised ära Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. LOENG UURIMISSTRATEEGIAD Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegia kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine Uurimisparadigmad
Samas võib tekkida probleem kui uuritava elus oluline isik (nt arst või õpetaja) palub infot osaleja kohta, väites, et see on osaleja abistamiseks vajalik. Samuti kui andmeid nõutakse välja kohtumäärusega. Seega on delikaatsete teemadega tegelevatel uurijatel väga oluline uuritavaga põhjalikult läbi arutada seaduslikud nõuded ning olla kindel, et kogutud andmed on moodusel, kus konkreetsete isikute äratundmine on võimatu. Lisaks on võimalik uuritavate anonüümsuse reeglit rikkuda ka seoses uurimuse avaldamisega. Kuna käitumuslikes teadustes on üldjuhul andmed esitatud keskmiste kujul ei ole anonüümsuse reegli rikkumist karta. Samas kui tegemist on tuntud isiku üksikandmete või ka mõne väikese väga täpselt valitud grupi andmete keskmiste esitamisega, on see ohuks uuritavate anonüümsusele. Kuigi üldjuhul ei ole see oht eriti suur, on kahjud olulised inimese kohta võib teada saada küllaltki isiklikke ja piinlikke fakte
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
kirjeldus (näiteks õendusalased teadusartikleid, meditsiiniteemalised artiklid, õpikud, õendustööd reguleerivad õigusaktid vmt), andmete kogumise protsessi kirjeldus (kirjanduse valiku kriteeriumid, andmebaasid, otsingusõnad, uurimistööks välja valitud kirjandusallikate lühikirjeldus) ja kirjanduse analüüsi protsessi kirjeldus ning uurimistöö usaldusväärsuse tagamine; empiirilise uurimuse korral uuritavate kirjeldus (populatsioon ja valim), andmete kogumise ja analüüsi metoodika kirjeldus, uurimistöö usaldusväärsuse tagamine, kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus. 3.6.2. Uurimistulemused Empiirilise uurimuse korral teoreetilise ja empiirilise materjali analüüsi vahekorraks on 1:1. Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal
Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. · kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset). · uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil. · uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 8 5. UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID Igasugune kirjutamine koosneb mitmest etapist. Ka uurimistöö kirjutamine on protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. 1
Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed). Välist valiidsust mõjutavad sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine, katsejänese staatus hakkab psühholoogiliselt mõjutama käitumist, ebaadekvaatne operatsionaliseeritavus (eksperimendi käigus mõõdetavad näitajad peavad paika
suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond 20. Saj II kümnendini
4. Vastutava uurija vahetu töökorraldaja ning teiste uurimistööga seotud asutuste juhtide nimed, aadressid ja allkirjad.5. Uurimistöö finantsallikas, üldmaksumus, s.h. töötasude jaotus (kellele ja kui palju), uuritavatele isikutele kompensatsiooni maksmise ja nende kindlustamise tingimused. 6. Ülevaade sama teema varasematest uuringutest (1-2 lehekülge). 7. Planeeritava uurimistöö põhjendus (1-2 lehekülge). 8. Uurimistöö tähtaeg (algus ja lõpp). 9. Uuritavate kirjeldus: kelle hulgast toimub uuritavate valik, kuidas valik sooritatakse, mitu uuritavat valitakse. 10. Uurimismetoodika kirjeldus: milliseid invasiivseid protseduure sooritatakse ja mitu korda ühele uuritavale, mida uuritavatele manustatakse ja mida uuritakse; küsitlusuuringu korral lisada küsimustik. 11. Vastutava uurija või koordineeriva uurija kokkuvõtlik kirjeldus uuringu eetilistest aspektidest, s.h. uuritava informeerimise leht ja teadliku nõusoleku leht. 12
kasutama ka kasvatusteadustes. 9 Empiirilise uurimuse loogika võib üldjoontes toetuda järgmistele väidetele: · empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks; · probleem on lahendust nõudev küsimus; · probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil; · et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur; · empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes; · analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi; · analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid. 3.1.3. Arendusuurimus Arendusuurimused on laias maailmas sotsiaalteaduste erinevates valdkondades tänapäevaks saavutanud üha kasvava tunnustuse. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et
määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana- Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
