1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia
Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sama haiguse korral ravida identselt, kuna nende tervislik seisund on samasugune. Kui haigust ei tuvastata, on inimene terve; 2) holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik): inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond;
taustsüsteemist esiletungivana kui teine, kes on objektiga vaid kaudselt kokku puutunud. Seega pole asi mitte Cezanne'i eripärases nägemises, vaid selles, millised objektid talle gestaltidena paistavad. Nii esinevad tajud asjade spontaanse korrana, tajukogemus on sõltuv paljudest teguritest, lühidalt oleneb sellest, kuidas maailm end meile parajasti esitab ja millised isiklikud faktorid meie kogemusele lisanduvad. Merleau-Ponty on fenomenoloog. Fenomenoloogia käsitlebki subjekti ja objekti suhet vastastikuselt toimivana, kogemus ei ole mitte ühepoolne vaid mõlemast olenev. Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub loodusega, kujutades mitte looduse olemist, nagu foto, vaid olemust. Nii nagu taju ei ole ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale
Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse küsimusele, mille juurde Heidegger kaua tahtis jõuda: ,, Mis on olemine?". Olemine pole miski, mis end maailmas olevana eest leiab, vaid see, mille toimel olev üleüldse on.See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt
Kodutöö fenomenoloogias A: Gagnon, R. Understanding Depression. http://www.phenomenologyonline.com/sources/textorium/gagnon-rochelle-understanding- depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on
1. Palun lugege hinduismi loengumaterjalist (pdf-fail) viimane peatükk „Hinduism ja õendus”. Millega sealt tuleks Teie arvates arvestada ämmaemandal (mis sealt haakub ämmaemanda elukutsega)? Põhiline asi,millega tuleb ämmaemandal arvestada on abordid. Tuleb tolerantselt suhtuda sellesse, kui naine hinduislikust perest soovib katkestada rasedust, sest teatakse, et sünnib tüdruk.Aga põhiliselt hinduistid on abordide vastu, isegi kui sünnib haige laps. Samuti toitumise nõustamisel tuleb arvestada sellega, et hinduistid ei söö veiseliha ,seetõttu mitte kunagi ei tohi nendele seda soovitada. Lisaks paljud neist on taimetoitlased, seetõttu tuleb alati küsida nende käest kas tõesti on nii, et määrata täiendavaid vitamiine, et lootel ei olnud mingi aine vaegust. OLULINE on see et hinduistid keelduvad ka ravimitest kus võib olla midagi loomast. Kuna hinduistid suhtuvad väga tõsiselt oma ehtedesse, usuvad, et nendel on oma tähendus, siis tuleb arvestada sell
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
