Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fenomenoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fenomenoloogia, filosoof, narratiiv, merleau, ponty, eksistents, holistlik, lähenemine, vaate, plaane, kogeme, hinnangut, leder, vaimuhaigus, väitega, reaalsus, eksistentsialism, olevast, failist, maailmaga, enamat, tervenemine, hingeline, olend, fenomenoloogiline, küsimusi, lein, kusjuures, uuringus, hinnangud, kohalolu, tervishoid, nõustute1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond 20. Saj II kümnendini
Jakarta Deklaratsioon (1997) toob 21. Sajandi terviseedenduses esile viis prioriteeti: sotsiaaln vastutus tervise nimel suurendada tervist toetavaid investeeringuid Laiendada koostööd tervisedenduses Tõsta ühiskonna suutlikkust ja anda volitusi üksikisikutele Terviseedenduse põhimõtted: Võimestamine Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma tervise nimel ka vaeva näeks, suudaksid oma plaane ellu viia) Holistilsus -Täiskasvanu puhul: Kõike hõlmav, et vaimne tervis, füüsiline tervis, emotsionaalne tervis- tundeid reguleerida, suhteid sõlmida, sotsiaalne tervis- sotsiaalse toetuse mõõdikud, sotsiaalsesse tegevusse kaasatuse indikaatorid, kuivõrd isik suudab ise moraalsete printsiipidena tõhusana näidata.) Ei saa rääkida sama täiskasvanu ja lapse puhul sama.
Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed
Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul. · Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" · Isiksus teatud kogus sotsiaalseid rolle? EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!!
sõnade tagant.Siin on juttu inimlikust otsingust, igatsust millegi järgi, mida füüsikalises mõttes olemas pole meri ju tegelikult ei lausu midagi. Kui ta lausuks, ei tea me, kas ta ütleks ainult ühe lause. Luuletus toob välja luuletaja soovi midagi tunda, kogeda. Kokkuvõte: keel toob alati midagi välja. See, mida ta välja toob, on midagi rohkemat, kui need sõnad, mis me välja ütleme.(Doris kareva näide) Igasugune narratiiv ütleb midagi rohkemat, kui ta tegelikult ütleb. N: muinasjutud ja romaanid sündmused, tunded kui oleme raamatu lõpuni lugenud, leiame sellest ka midagi muud, kui vaid sündmuste jada. Ka keelega on nii see, mida keele vahendusel on võimalik mõista ja see, mida keel tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma.
Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist. Võib rääkida nende kahe asja koosesinemisest. Metafüüsika
Cogito ergo sum. Oletas, et vaime ja keha on omavahel lahutatud. Kuigi nad on lahutatud, siis mingi koostöö nende kahe üksuse vahel on võimalik. Hing lahkub kui keha sureb ja tänu sellele hakkas kirik lubama lahkamist. Descartes arvas, et loomadel hinge ei ole. Kuidas võib mõte, mis ei ole materiaalne, põhjkustada muutusi materiaalses? Sestap ongi lahus. 18.saj. Hakati rohkem pöörama tähelepanu keskkonnale (mustus jne). Tekkis biomeditsiiniline lähenemine e igal haigusel peab organismis olema mingi põhjus. St,et defineeritakse tervist neg kaudu, tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Jätab kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed mõjutused. On konkreetne, vähe võimalust subjektiivsuseks. Faktikeskne lähenemine. Reduktsionistlik e baasidee on selles, et vaim, keha ning täitumine võib olla taandatav ja seletatav rakutasandul: biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil.Reduktsionism
Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis. Meil pole olla võimalik maailmas muudmoodi, kui asjade pärast muretsedes, teiste eest hoolitsedes.. Sartre- Inimene on projekt või visand. Teadvus- olemine, mille loovus on olla teadlik oma olemise olematusest. Maailma suhtes on teadvus maailma eitus. Mõte olemasolevatest asjadest ei ole sama, mis need asjad ise on. Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole. Eksistents eelneb olemisele. · Klassikaline. Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi. Substants- olev asi. Liitsubstants on asi, mis on moodustatud mitmest algsest osast. Inimene on liitsubstants, mis koosneb... ... kehast ja hingest. ... kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Kehast, vegitatiivsest (või loomsest hingest) ja siis ühest hingeaspektist veel. Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga.
me arvame, et on objektiivne. Sellele objektiivsusele saab samastuda, sest me kogeme teatud asju fenomenaalsest seisukohast. Me ei saa üldiselt mõista, kuidas loomus saab olla füüsiline kui me ei mõista rohkem fundamentaalsemat ideed, et sellel on objektiivne loomus kas siis mõnel kujul või vormil. Mõned objektiivsed protsessid omavad subjektiivset loomust. Nagel teeb ettepaneku, et me peaks võtma subjektiivsed kogemused ja üritada arendada objektiivne fenomenoloogia, mis ei sõltuks kujutlusvõimest. Selle eesmärgiks oleks kirjeldada osaliselt kogemuste subjektiivset karakterit arusaadaval vormil neile, kes ei saa aru. Probleem seisneb aga subjektiivsuse eemaldamises – kõik kirjeldaksid asju erinevalt, kuigi objektiivselt. On olemas kogemusi, mis on väljaspool inimeste arusaamisi. Me võime eeldada seda, mis oleks olla nahkhiir. On võimalik kujutada ette, et me sööme putukaid ja ripume nagu
2. Igal mõjul on oma põhjus esimese iseennast mittepõhjustanud põhjus on jumal 3. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Esimene asi peab olema hädavajalik ja paratamatu (Jumal) 4. kõigis asjades on rohkem või vähem peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkust (jumalat) 5. mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab. Francis Bacon.Francis Bacon oli Inglise filosoof ja riigimees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed". *Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks..
jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade
paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega". Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Pärast surma läheb inimene jumala ja heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele, siis oleks filosoof suremise korral võimeline hinge kehast eraldama. Kuna aga keha segab hinge tõde nägemast ning petab teda, siis on keha eraldades hingel võimalik puhast tõde näha. Ka arukus saab inimesele osaks ainult siis, kui ta on surnud. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. Kebes küsib Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga
Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism
midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel.
Surra tuleks selle pärast , et elad, mitte haiguse tõttu. Nõustun, sest arvan, et haige peaks mõtlema sellele, kuidas elada, viimane asi, millest mõelda, on surm. Ära kaeba oma haiguste ning kannatuste üle, see ei tee asja paremaks. Positiivsus ning optimistlik arvamus endast ja tulevikust on see, mis aitavad kaasa paranemisele. Näe anda ümber häid asju. 38. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Sartre kirjutas: ,,See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast." Inimene eksisteerib ning hakkab järjest looma ning defineerima oma olemust. Ateistide arvamus on see, et inimene on see, kelleks ta end teeb, religioosne pool väidab aga seda, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Enne on vaja eksisteerida, sest muidu pole midagi, millele loomust omastada
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad teraapiavõimalused inimese aitamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kannatavad järjest enam inimesi kõikvõimalike vaevuste all. Tihtipeale otsitakse nende leevendamiseks abi erinevatest keemilistest ravimitest. Selle peale, et nendele on ka alternatiivid näiteks teraapiate näol, ei mõelda. Teraapiaid on väga erinevaid ning ka nende mõjud on varieeruvad. Oma töö käigus proovingi välja tuua erinevad teraapiavõimalused ning nende kasutamise otstarbe. Kinesioloogia Sõna kinesioloogia tuleneb kreeka keelsest silbist " kin-", mis tähendab liikumist.
ebameeldivuse meenutamisest. Mina nõustun nende kõigiga. Igas soovituses on tõetera sees ning mida rohkem ma neile mõtlen, seda õigemad antud soovitused tunduvad. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene
sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud hoovusi, fantaasiaid jne, esialgne küsimusasetus. Shelley ,,Frankestein" noor tütarlaps kirjutab raamatu monstrumi loomise loo, tundus nii jabur toona. 1818 ilmus. ,,Nüüd kus ma olen tööga lõpuni jõudnud on hinge mattev tülgastus mu hinges". Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber
Probleem ongi selles, et inimesed küsisid, et mis sellega peale hakata, et peaks olema võimalik vastu seista, või mingit muud teed pidi minna, kuid A.-l loogikas ei ole siukest võimalust. Arvati, et selline loogika ei vii kuhugi, sest sellest ei saa midagi jätkata, ta ei vii kuhugi. Gramsci - Ainilt praktiline poliitiline programm maailmaparandamise eesmärgil. Hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida ideede võitlust ühiskonnas/maailma vaate regileerimine. (Hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud.) Valitsevad klassid töötavad veenmise kaudu. Võitlus hegemoonia pärast tähendab, et mingisuguse piirini otsitakse kokkulepet ühiskonnas (konsensust). Tasakaalu saavutamine. Konsensuse saavutamise aluseks on see, et valistev grupp üritab oma huvisid esitleda kõigi teise huvidega.
mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest, mida tavaliselt olukordadele andma kiputakse
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
· Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal oma elus on nt paljudes aasia riikides tähendab naiseks sündimine automaatselt võimust ilmajäämist, ohtu olla näljas või saada varakult tapetud kui ebasoovitav pereliige · Hiina ja ühe-lapse-poliitika 14. seksuaalsuse funktsionalistlik, konfliktiteoreetiline ja sümbolistlik perspektiiv? Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Sotsiaalse kontrolli agentideks võivad olla riik, kohalikud omavalitsused, religioossed
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e
Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ..............................................
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes:
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
Inimestel on olemas vajadused, mida tuleb oma mina arengukskoordineerida · Mina kujuneb sensoorse kogemuse & maailmaga suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise tendents on pärilik, ent kulgeb sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab. · Keskkonnas tegutsedes kujuneb vajadus positiivse vaate (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma potentsiaali realiseerimiseks vajame positiivset vaadet oma minale · Rogers: Positiivse enesevaatega võib tekkida probleeme, kui püüame oma käitumist kohandada teistele meeldimise alusel, kaotades silmist selle, mis on vajalik oma mina arengu seisukohalt igaüks peab õppima hindama, mis on väärtuslik tema mina jaoks.
EETILINE EGOISM õige või vale sõltuvad sellest, kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge indiviidile, üksikisikule. Ei saa olla nt perekonnas. Hedonism mis suurendab naudingut, see on hea. Õige või vale sõltiuvad sellest kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge isikule. Võetakse seda tihti läbi hedonismi elul pole sügavat mõtet. nautida lhtsalt elu. intellektuaalsete naudingute eelistamine. mis suurendab minu naudingut on hea..läbi sellise vaate. Nartsissism eneseimetlus. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Eneseteostus on oluline. Pean ennast tõestama, peab olema enda edulugu. PSÜHHOLOOGILINE EGOISM lähtub mina keskusest, enese keskusest. Teoreetiline teooria. Eesmärk teoorias mina piire maksimaliseerida. Laiendatuna väidab, et peamine motiiv, millest inimesed on tegevuses lähtuvad, on enesekesksus. Tähendab seda, et kuna inimesed seavad end kõige tähtsamaks, siis tulekski
annaabi.ee 
