LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.............
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis.......
2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87). Nii tõlkimine kui naine on selle käsitluse järgi opositsioonide süsteemis negatiivne pool. Selline ,,teisesuse" konstrueerimine mees-naine hierarhia kaudu on nähtav eriti tõlkimisele omistatavates seksistlikes metafoorides, millel on lääne traditsioonides tugevad juured.
.................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad............................................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7
Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun
vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism" oli ohtlik kogu naisliikumisele. Prantsusmaal marssisid "politique et psychanalyse" rühma liikmed naistepäeval koguni tänaval kandes loosungit "Maha feminism
Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil Sõna “feminism” ja selle tähenduse ümber on tihti väärarusaam ja selle kohta on palju valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest.
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega.
Tõlgendamine on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul jne) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. • kitsas tähenduses: teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. • laias tähenduses: kirjandusteaduse iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri struktuuri, teema ja mõju küsimustele. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat (ilukirjanduse olemust, ülesandeid, väärtushinnanguid) uuriv teadusharu. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. • Päripäeva lugemine (reading with the grain): tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub.
Kirjanduskriitika- hinnangu andmine, kritiseerimine, kirjandusteose seletamine, konkreetse sõnakunstiteose uurimine ja analüüs ● Mis on tõlgendamine ? Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele. ● Mis on kirjandusteooria ? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ? Ajalooliselt on olnud žanri puhul oluline žanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, žnrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem žanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine),
Inimese olemus on igal juhul ajalooline. Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli
Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu Et anda kriitikat Eristatavad uurimissuunad: Kirjandusajalugu – vaatlemine ajalooprotsessi osana, kronoloogilises järjestuses Kirjanduskriitika – konkreetsete teoste uurimine ja ajalüüs Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest o Kirjanduskeele iseloomust, joontest Keelteoskus Võime tajuda o Intertekstuaalseid seoseid o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr
tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende
1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks.
peetakse) Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu
nagu "mees" ei ole sellepoolest vähem naine. Tuglase novellis toimub ilmselge slutshaming ehk libuhäbistamine, milles tehakse maha naist, kes teiste meestega magab. Selline sõimlemine naiste vastu toimus siis ja kahjuks toimub see ka tänapäeval. Inimeste jaoks ongi normaalne teisi maha teha nende valikute tõttu elus ja see novell annab selleks ka alust, sest kui Tuglas nii ütles, siis miks mitte ka teised. Selline käitumine vaigistab aga kõik selle edumaa, mida feministid on aastate jooksul saavutanud, et neid ei tehtaks maha nende eluvalikute tõttu. See, mitme inimesega keegi magab ei tohiks olla mitte kellegi teise asi, kuid Tuglase jutu järgi tundub see olevat õige teisi maha teha. Kogu antud essee on sisuliselt üks suur kriitika Tuglase ja Linnankoski teoste vastu, sest tihtipeale räägitakse teoste erilisusest ning positiivsetest külgedest, harva peegeldatakse nende tumedamat poolt
4.Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja (kontekst nende ümber). Ilma ühe komponendita ei ole teist. Autor kui kirjandussituatsiooni tuum: Otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel. Nähakse kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsitakse teosest autori sõnumit. Oluline on autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, nt millises keskkonnas on üleskasvanud või elanud (elutingimused), nt feministlik kirjanduskriitika. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Otsesed seosed on otsene seos autori eluga. Kaudsed seosed tähendab, et kujundlikult, kaudselt on süzees autori elu, kogemus, sündmused. Teks kui kirjandussituatsiooni tuum: Tekstikeskseid lähenemisi nimetatakse tekstoloogiaks. Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos
tekstides väikeste detailide kaudu paljastada kogu ühiskonda reguleerivaid käitumuslikke koode, loogikat ja liikumapanevaid jõude. Postkolonialistlik kriitika. On otsitud võimalusi esile tõsta neid sotsiaalseid ja ideoloogilisi püüdeid, mida kolonialistlikud võimud rakendavad oma ülemvõimu alalhoidmiseks ja indiviidide vaimu ning keha üle kontrolli saavutamiseks. Postkolonialism tegeleb hoiakuliste suhestumisviisidega kaasaegse tegelikkuse suhtes. Feministlik kriitika uurib traditsioonilisi žanre sotsiaalse soo aspektist ja avastab uusi naisautoreid, keda kirjanduskaanonile lisada. Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja vaatepunkt on piiramatu, kes võib anda eri tegelastele õiguse näha teose maailma oma silmadega. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste:
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate naise ja mehe erinevustest suhtes olles. Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinna
Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history of literature (literary history) Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kost�
NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest
väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui arvamusavaldust, ei suuda näha selle kirjanduslikkust, irooniat. 4) Kirjandus on erilaadne kommunikatsioon, kus on kolm elementi: AUTOR, TEOS, LUGEJA. 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus KIRJANDUSTEADUS on teadusharu, mille ülesanne on ilukirjanduse(belletristika) eripära ja arengu uurimine ning tema kunstiväärtuse hindamine. Kirjandusteadus jaguneb : 1KIRJANDUSTEOORIA 2KIRJANDUSE AJALUGU 3KIRJANDUSKRIITIKA. 1] Kirjandusteooria : uurib üldisi seaduspärasusi, kuidas kirjandustekst on üles ehitatud, millised on põhimõtted, kuidas tekst töötab. Kirjandusteadus töötab välja meetodid, kuidas ja mille kaudu teksti mõtestada. Kirjandusteooria hulka kuulub POEETIKA. Poeetika uurib, mis on kirjanduslikkus e. aitab analüüsida, mis on iseloomulik antud autoritele. Poeetika pakub kirjandusteoreetilise aluse üldse. Poeetika uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, nende ehitust ja toimet e. ilukirjanduslikkust.
olemasolevaid fotosid. Nii pakiti sisse suur lõik (92903 rm) Austraalia rannikust. Tööd tegid 100 töölist ja 11 vabatahtlikku. Kanga alla jäi kahe ja poole km pikkune ja 25m kõrgune kaljune rannik. 1970. a. lõpus teostati järgmine pöörane idee ja tõmmati oranz kardin üle California maastiku. Sellele järgnesid Pariisi kaunima silla Pont Nauf sissepakkimine 1985.a., projekt "The Umbrellas" 1984-91 ja Berliini riigipäevahoone sissepakkimine 1995.a. 9. feministlik kunst Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Enne hiliseid 60ndaid oli enamikel naiskunstnikel raske läbi lüüa meestekeskes kunstimaailmas, neil oli tohutu püüe panna feministlik tähendus enda töösse või taodelda nö soo-vaba kunsti. Tihtipeale polnud esmapilgul vaadates aru saada, et teos oli naise tehtud. Feminism sai alguse 19
!Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. Postkolonialistlik teooria: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri.
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel NAINE, ESI-
Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Kirjandusteoses peegelduvad nii kirjaniku päritolu, tõekspidamised, käsitletavad sotsiaalsed teemad ja tõekspidamised ning lisaks veel lugeja ja teiste kirjandusruumis osalejate päritolu, tõekspidamised ning sotsiaalsed suhted, sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid, peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku)