Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt. Samas Fausti hing ei ole rahul. See väljendub kõige selgemalt tuntud Sokratese tõdemuses ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Nimelt mõistab Faust, et mida targemaks ta saab, seda rumalam ta on, kuna maailmas leidub nii palju teadmisi, et üks inimene ei ole võimeline neid kõiki omandama. Jõudes sellele tõdemusele, on Fausti meel lausa nii must, et ta üritab end peaaegu tappa, juues mürki
,,Kuningas Oidipus" on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus
maeti pea ees, püsti, et saaks teises elus kohe alustada "tulekahju kustutamine" üleolev, vähetähtsaks pidav valimas ei käi pool rahvast e. suhtumine vôimusse pannakse hüüdnimesid Hiiglaste maa Hiiglaste maal tunneb Gulliver omaenda väiksust elukôiksuse ees. Liliputiks osutub nüüd Gulliver ise. Hiiglaste maa kehastab valgustajate ideaali môistus ja tarkus peab valitsema riigis. Valitsejaks on valgustatud monarh, hiiglased on kôrge moraaliga ja nende teadmised ajaloos, matemaatikas ja luules on head. Nad pooldavad lihtsat, mitte liigselt ilustatud kunsti ja kirjandust. Inimlik väiklus on nendele tundmatu. Kui Gulliver kaebleb kodumaa poliitilise elu julmuse, kadeduse, kurjuse üle, ei suuda kuningas teda môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub
-tema tähtsust mõisteti alles pärast tema surma -loominu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu -dragöödiates kohustusliku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas -ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj -rändteatrite külaskäigud ei olnud süstemaatilised -esimene teater loodi Riias - 1870 loodi teater Eestis laulu ja mänguseltsi Vanemuine, loojaks oli Liitja Koidulaa -kutseline teater sündis 1906 -1913 avati Estonia teater ,,Kuningas Oidipus" Laios ei tohi sigitada lapsi sest muidu sünnib tal poeg kes tapab oma isa ja abiellub emaga. Llaios rikub keeldu ja sünnib poeg. Lapsel puuritakse jalad läbi ja viiakse mägedesse aga
endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. ,,Kuningas Oidipus" on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis,
Euroopa keeltes kesmiselt on ühine termin ,,natura"- mis tähendab nii loodust kui ka loomulikkust. See termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Looduskomplekse ka säilitatakse (tänapäeval palju looduskaitsealasid, kus inimene ei tohi tegutseda). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu. Neid hakatakse mõistma hoopis teistmoodi. Kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Keskendudes loomulikule tuumale. Kuna aga ühiskonnad on tsiviliseeritud, siis loomulik ei ole täna enam võimalik. Ega vanasti ka päris polnud
Romantiline grotesk Saksa romantismi sünd on seotud väikese Jena linnaga 18. Sajandi viimasel kümnendil, mis sinna koondus kohaluki ülikooli õppejõudude filoloogidest vendade Schlegel'ite ümber rühm noori literaate, filosoofe ja õpetlasi. Kasutades groteski saavutati efekt tegelikkust vaadeldi otsekui ülevalt alla see mis näib tähtsana igapäevaelus muutub nüüd naljakas pisiasjaks. E.T.A. Hoffmann ,,Väike Zaches, Kinaveriks kutsutu" Romantiline iroonia irooniat kasutati et näidata kuidas kõrvaldada ebatäiuslikkus ja läheneda sel teel ideaalile. Heinrich Heine ,,Laulude raamat" Baironism romantiline kangelane, pessimistlik üksikmässaja, armastuse ja vabaduse eest võitleja, orjanduslikkust väljendavas ühiskonnas. George Byron ( 1788- 1824) lõpetamata poeem ,,Don Juan" Muinasjutt Jakob & Wilhelm Grimm ,,Punamütsike" H.C. Andersen ,,Lumekuninganna" Romantiline historism Walter Scott > (1771-1832) ,, Ivanhoe"
seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Tema arvates oli lapsepõlv kordumatu õnneaeg, mil lapsele on antud parimad inimlikud omadused. ,,Poisieas"
Lisaks tekkis vaba looduse kontseptsioon pargid linnas jne. Loodusega seoses tekkis palju mõisteid, üks neist ,,natura", mis ühtlasi seisab nii looduslikkuse kui loomulikkuse eest. Termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Loomulik loodus on ka tänapäeval teema (RMK jne). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu ja tähenduse. Nad kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. LOOMULIK INIMENE mõiste tekib Russeau poolt. See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Siit tekkis üks alus, mille pinnale rajanes romantism, lootuse meeleolud asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem hakatud nimetama universaalseks pessimismiks, kosmiliseks pessimismiks jne - Weltschmerz. Romantikud vastupidiselt valgustuslikele autoritele nägid sotsiaalseid konflikte igavestena, et need on üldinimlikud. Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18.
mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda zanri ei
Nii shelling, schiller kui ka schlegel lõid lõpmatuse koolkonna. Geeniuse talent seisnes selles et ta oskas tabada uut, ebatavalist, kummastavat ja seda edasi anda. See kõik oli romantilise poeesia allikaks. Friedrich shlegel hakkas kasutama romantilist irooniat, mis on hilisem nimetus. Veelgi hilisemad uurijad on leidnud et see on äärmiselt ebasobiv sõnapaar sest seda on raske defineerida (ja alates 19. sajandist on vaja teaduses asju lahti seletada). Romantilise iroonia näiteid on väga mitmekesiseid. On mitmeid autoreid kelle puhul võib seda ära tunda: Hoffman, Byron ja A. De Musset. Postromantiline iroonia puudub vastandumine, riooniline ollakse kõige suhtes. ei ole romantiline iroonia. Ironiseeritakse autori suhte üle võimalikkusega. Räägitakse millestki mis on püha, kuid siis võetakse selle suhtes kergelt muigav seisukoht. Valikud jäetakse tegemata. Iroonia positsioon on kahe vahepeal. Byroni iroonia on tihti 19
Kõik arengud on teeninud halba eesmärki. Moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus. Demokraatliku ühiskonna aluseks peab olema rahval iseotsutamise õigus, nii täitev kui seadusandlik võim. Riigi moodustavad inimesed, mitte jumal. Inimesed sõlmivad omavahel ühiskondliku lepingu. Demokratism iseloomustab ka tema eetilisi vaateid. Autorid sõdivad vaadetega, mis enam ei kehti. Ta on sellise kunsti vastu, mis tegeleb nautlemisega. Ta on kunsti vastu, mis ignoreerib kõlbelist ideaali. Kirjatükk : ,,Kiri D'Alenbertile"(?). Teater rikub ühiskonda kõlbeliselt, teatri idee ise pole kõlblik. Näitlejad ei räägi oma sõnadega, vaid edastavad päheõpitud teksti. Nägi kunsti jõuna, mis aitab kaasa allakäigule. Kunst kui silmakirjalik nähtus. Kunst on silmakirjalik. Erandi teeb muusikas ja tantsus, need talle meeldivad. Muusika kõige puhtam ja täiuslikum. Palju mõtteid kasvatusest. Romaan ,,Emile"(1762), nim romaantraktaadiks.
Kõrgkirjanduses kasutatakse ka gootielemente. Hirmu- ja õudusjutud, rahvalikud legendid, linnalegendid tänapäeval. 7. loeng 19.10.15 – üldistav sissejuhatus romantismi Romantismi all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi teise poole suundumust euroopa ja ameerika kunstides. Tegelikult keegi muidugi täpselt ei tea romantismi algus- ja lõpudaatumit (sellist asja on väga keeruline- lausa võimatu- määratleda). Tegemist on sujuva üleminekuga. Jena romantikud – grupp üliõpilasi, kes õppisid Jena ülikoolis ja moodustasid rühmituse 1797. aastal. Seda loetakse ka romantismi alguseks. Tinglikult loetakse 1830. aastat ka romantismi lõpuks, sest siis on avaldatud rida realistlikke romaane. 19. sajandil hakkab pihta ka ismitamine. Termin ise on vana ja pärineb hispaania kultuuriruumist – „romance“ e romanss (lüürilis-heroiline laul). Romantismi ajal on tähelepanu rohkem keskaja- ja renessansi autoritel
Õnnelik lõpp. Jällegi tegemist auküsimusega aukompleksi kandjaks terve küla. Kuningas liidus rahvaga, kaitseb rahvast aadlike omavoli eest. Kuningas on võrdsete seas. Lope dramaturgia on väga optimistlik, rõõmsad ja elujaatavad teosed. See on vastuolus tema enda eluga. Cervantes oli oma loomingus üli pessimistlik. Igatses vanu aegu taga. Juba 17.saj algul hakkab kaduma elu külluse ja kirevuse, rikkuse tunne. Reaalsus muutub üha painavamaks. Lope üritab oma näidendites jäädvustada elu ennast. Tema järeltulija on de Molina maailm hakkab kaotama oma reaalsust. Faabula tormiline areng, arvukad ümberriietumised, altvedamised jne. Selles maailmas näeme kuidas reaalsus jääb ilma oma konstantsuse. Kõige oleva illusoorsuse rõhutamine, kaob usk vankumatutesse tõdedesse. Barokilik maailma tunnetus hakkab maad võtma. 2) Cervantese teatrivaated. ,,Don Quijote" autor
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada. Ka Mefistoteles ise on Fausti vastand. Koos Mefistotelesega võtab Faust suuna elu praktikasse, et kõike tunnetada ja läbi elada. Faust veendub, et elu mõte ei seisne enesekesksete kirgede rahuldamises. PILET NR.5 1.EDUARD VILDE LOOMINGU ÜLEVAADE. NÄIDEND ,,PISUHÄND" Vilde oli esimene Eesti kirjanik, kes tundis Lääne-Euroopa elu ja kultuuri isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole.
Mitte mõistus vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Kõlbluselt on lihtsad ja vähese haridusega inimesed sageli üle õpetatud tarkadest. Rõhutab looduslähedust, inimese arenemise (haridusega) on kaasnenud ka pahed- ahnus, rikkusejanu, kadedus. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus jne) Võimas romantiline vaimuliikumine 18saj lõpus ja 19 esimesel poolel.Idanes valgustuskultuuris endas.romantismi on raske määratleda. Romantikud on toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Esmatähtis on üksikisiku sisetunne. Romantism viitab keskaja imetlusele. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega, loodusesse) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda
vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse kui kurjuse alge, suurim ülesanne on võita endas kurjuse pool, iga heategu on võit kurjuse üle. Kurja poole väljalöömist provotseerivad veri ja võim. Kirjaniku ja inimesena nägi ta oma missiooni ligimestes headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi
maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma. Zukovski sai mõjutusi inglise ja saksa romantismist. Ta on ballaadi kanoniseerija romantismis. Romantiline kangelane on erakordne isiksus. Ta peab iseennast erakordseks. Ta on massist üle, ta on parem, targem, ilusam, andekam. Samas on lüüriline kangelane alati pettunud. Kangelase eelnev elu jääb teadmata. Pettunutele vastandatakse inglitaolised olevused (Deemonil Tamara). Romantikud armastasid kontraste. Ühiskond on tavaelu, see on igav. Sellele ei maksa tähelepanu pöörata, kuna kunstnik elab oma elu, ta loob. Osad romantismikirjanikud eitavad ka loodust, kuna see on mateeria mateeria on kaduv, aga vaim on igavene. Romantikute armastatumad zanrid romantikud kirjutasid põhiliselt luulet, kuna luules võis mõtiskleda ennast peategelaseks. Kõike kijutati peategelase vaatepunktist oli ainult üks vaatepunkt, kuid realismil on mitu vaatepunkti
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist t�
linnade kasv; aeg on raha; inimene peab tegema midagi kasulikku ja see ei ole kunst) ja positivistlik (usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne, põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi. Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p
käigupealt pea segi," meenutab kirjaniku tütar Katrin. Tolle elujanu nahka läks ka kirjaniku esimene abielu. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40aastaselt (Aave oli 33). "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb kirjaniku tütar ühes intervjuus. "Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani
üle ideedeks ja muljeteks."Inimene on valge leht". 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, ?Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides
ideedeks ja muljeteks.”Inimene on valge leht”. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides
iseloomujooni. Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet. Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (17591805), Johann Wolfgang Goethe (17491832), Heinrich Heine (17971856); inglane Robert Burns (17591796); venelased Aleksandr Puskin (17991837), Mihhail Lermontov (18141841); eestlased Jakob Tamm (18611907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (18561916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (18911958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 1980) valimik "Kolmteist ballaadi". bardid vanade keltide rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. barokk 16. sajandi teisel poolel Itaaliast alguse saanud kultuurisuund.
Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades,
Ometi need tulevad naise kujul tagasi. "Solarise" suur teema on võõras. Aga mida on mõeldud? Kas võõras on see planeet ja ookean? Või on inimene võõras iseendale? Miquel de Cervantes Saavedra "Don Quijote" "Don Quijote" kandev teema on rännak. Peategelase rännak algab raamatutest, mis viivad ta füüsilisele rännakule. Don Quijote tahab elada raamatutegelase elu, kuid pärismaailm erineb fantaasiamaailmast. Lugu kirjeldab ühe mehe soovunelmalist teekonda, kus reaalsus muutub fantaasiaks. Veidral kombel jõuab ta kohale, kuid kohale jõudes saab aru, et see on hullus ja enne surma naaseb ta pärismaailma. Üheks põhiideeks sarnaselt "Hamletile" on ka "Don Quijotes" hullus. Rüütli hullus on nõnda intensiivne, et isegi teised hakkavad juba uskuma. Kõige eneseiroonilisem on see, et lõpuks peategelane ise enam ei usu ja tahab teisigi selle hulluse eest hoiatada. Samas Quijote
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oo
on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.)
Realistlik jutustus ,,Siil". Kogu ,,Hunt", novell ,,Hingemaa", poeem ,,Meri". Uusromantilised teosed: Novellikogu ,,Kahekesi", tähtsad novellid ,,Suveöö armastus", ,,Toome helbed". Novellivalmik ,,Õhtu taevas", parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd: romaan ,,Felix Ormusson". Novellides palju detailirohkeid kirjeldusi. Kasutab oma kirjeldustes värve: Läbi tuhkse pilve tungis punane kuma, laiudes vee pinnal verise mõõgana. Tähtis on lugejale sisendada mingit tunnet ja meeleolu. Selles kasutab kummalist sõnastust, mis lugeja tähelepanu püüab: Näljane koer näris tee ääres hobuse kapja. Novellides peamine meeleolu, mis pidevalt süveneb kuni äärmuseni, et võiks saabuda püänt või lahendus. Laused lihtsad ja rütmilised. 3 tähtsat novellikogu · ,,Saatus" kujutab inimese sisemaailma. See on müütilisust taotlev kogumik, kus eluliste karakterite asemel on sümboltegelased, kes peavad mõnd inimloomuse põhiomadus
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
