oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis. · Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.Romaani
7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks. 6) Kujurid pidasid oma töödes kõige olulisemaks tegelase äratuntavaks tegemist mõne tingmärgi abil. 7) Selle ajastu kõige tuntuim tekstiilikunsti teos on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. 8) Kullassepad valmistasid kõige enam relikviaare (pühakirja köited).
sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. 10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine
risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel).
Orgaaniline arhr moodsa arhitekruuri suund, mille juures eelistatakse looduslikke materjale ja mis taotleb ehitise vormi sobivust maastikku. NSVL Arhitekr(19171940 Venemaa) 19201925: ASNOVA(assotsiatsija novqh arhrov: vorm ja ruum) ja OSA(objedinenije sovremen. arhrov:lihtsus, lahenduse selgus ja standardiseerimine). Ehitusnäited:Rahvaste ühenduse tempel, Lenini nimi Raamatukogu. Arhitektuur pärast II maailmasõda: brutalismi(50ndail aastail) iseloomustavad: 1)kontrastsed ühendused fassaadidel 2)massiivsed ilma krohvita talad, tellisseinad 3)betoonpindade jäme faktuur, puitraketis 4)armotsement(itaalia). Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj
Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna.
Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega
kurdavad tihti halli argipäeva üle, kuna hall tõmbab enda poole üksluisust ja mustas võib tunda üksindust ja hirmu surma ees. Pruun tähendavat ka raha, ning raha puudusel korvatakse seda alateadlikult pruuni värvi kasutamisega. Kuna agulites elab palju neid, kelle jaoks raha on probleem, siis on ju rusuv, kui sulle iga päev seda meelde tuletatakse. Linnaosavalitsused võiksid lausa keelata masendusttekitavate värvide massilise kasutamise majade fassaadidel ja plankudel ning töötada välja soovitav värvikaart positiivsete, stimuleerivate toonidega. Sarnase sisuga inimkatse tõi üllatavalt häid tulemusi mõni aasta tagasi USAs. Üks värvientusiast kunstnik võttis oma eesmärgiks muuta koolimajad lastele meeldivamaks. Too aktiivne naisterahvas valis välja hulga rõõmsaid värve ning pani lapsed koolimaja seinu pintseldama. Pärast värviaktsiooni leidsid lapsed, et nad tulevad kooli palju
Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik
sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal tornilääneküljel kolmkaar nissides asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse kohtupäevastseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusdetailidel
Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev. Vezelay kloostrikiriku portaalil. Süzee ähvardav, imede kujutamine (nt Viimne kohtupäev). Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus
2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. 3) Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks? 14
Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste
7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Kiriku fassaadidel võis näha lugusid jutustavaid reljeefe(paljudes Prantsusmaa kirikutes). 10. Mis on vaestepiibel? Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale läbi piltide(kirikute reljeefide). 11. Mis levis tekstiilikunstis, miks? Göbelään ehk piltvaip. Hoiavad sooja, on pehmed ja lihtsalt tore vaadata. 12. Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloosterkirik 13. Nimeta gooti stiilis ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust.
Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb
12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva,
kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi. Hooneid hakati paigutama tänava äärde laiema küljega. Hakati ehitama Palazzo tüüpi ehitisi. Rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadidel. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Frienze toomkirik 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga. Kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Võrreldes gootikaga kaunistati kirikuid rikkalijult kujude ja reljeefidega.
o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp. Neist kõige kuulsamad on Dimitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte 1240-1480 Mangoli tatari ike Peale mongolite vallutusi ja Kiievi rüüstamist tõusis ehituskunsti keskuseks Moskva [14
kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Muusika Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Olulisemaid tõukeid on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofoonline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi.Muusika muudeti aktiivsemaks oma rütmiga.
Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi. Hooneid hakati paigutama tänava äärde laiema küljega. Hakati ehitama Palazzo tüüpi ehitisi. Rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadidel. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Firenze toomkirik Leidlaste Kodu 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga. Kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata
pulmapeoks ning perekonna tulevaseks suvemajaks Peterburi arhitektid asuvad tle ning kiirelt valmib juugendstiilis ehitise projekt, mis kinnitatakse Prnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904 aastal. Alustatakse krundi ettevalmistust ja ehitustegevust. 1905 Hoone kerkib tohutu kiirusega augustiks on ta phijoones valmis, puudub veel vaid mbritsev haljastus ning piirdeaed. Lplik teostus saab algsest projektist mrksa rikkalikum rahututel fassaadidel on kasutatud kiki uudseid vtteid ja materjale, mida ajastule omaselt eri vrvitoonidega rhutatud: mitmevrvilised keraamilised plaadid, must sepis- ja sinakashall valtsraud, oliivroheline puit, helesinised krohv- ja raidkividetailid. Hoolimata sellest kllusest saavutatakse stiilitundlikult vljapeetud tulemus.?Sama mitmekesine on ka interjri kujundus. Luksusetaotlus kajastub juba esindusruumide loetelus: kahte korrust lbiv rdudega hall, saal, eri vrvides salongid,
Soomele on moju avaldanud pohja saksammaaa. Turu toomkirik on ainukene gooti stiilis seda on mitmeid kordi ymber ehitatud. Põikihooned puuduvad. LATLASED. RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj. Kiiver parit barokkist. Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit. Ornament muutub looduslahedasemAks, pole enam abstraktne, kolmik, nelik ja kuuik siir. Kasutati akende raamidel jA fassaadidel. 14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale. Figuuridele antakse isikupara. Zatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga. MÕISTED. madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus. Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga.
Parimad näiteid Eestis on Kadrioru loss, Laupa ja Palmse mõisate peahooned. 3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse taotlemine, mida püütakse saavutada fassaadidel risaliitide, nisside, petikakende, skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [3] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega
Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid ja imelikke sopiliste viiludega portaale. Tuli käibele basiilika, kuid ümberkujundatult. Eestisse jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli Rootsiaegne barokk 17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk 1710-18. sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.-1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi.
Lombardia ja Lääne- Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige? Kirikute fassaadidel, portaalidel, kapiteelidel Vaeste piibel, Domineeris reljeef, Pronks, kivi, puu Kujutati: Ähvardavaid süzeesid (põrgu)Imesid (Viimne kohtupäev), Tinglikuid, sümboolseid kujutisi, Inimfiguure moonutati, Ristiusu tegelasi koos sümbolga, Abstraktset ornamentikat 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel)
..............................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 Kaubamärgid mõjutavad meie tarbimist läbi elu- mida sööme, kuidas riietume, mis autoga sõidame. Kaubamärkide läbilöögile on tublisti kaasa aidanud massimeedi areng- suurematiraazilised ajalehed, televisioon. Tunnusmärke näeme kõikjal meie ümber- hoonete fassaadidel, autodel, reklaamitahvlitel, kirjapaberitel.................................................................3 Kuna kaubamärki võib omada meist igaüks siis on neid juba registreeritud tohutud hulgal, see aga tekitab palju vaidlusi ning segadust. Iga uus kaubamärgi muudab järgneva tekke raskemaks....................................................................................................................................3 2. KAUBAMÄRK..................................................
Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla
kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. sinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides
Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Skulptuur:Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi
inimesi tardunud poosides ja ebaloomulikult pikaks venitatud figuuridega.Kirikute ikoonidega pildiseinu nimetatakse mosaiikideks.Ravenna linnas leidub palju bütsantsi mosaiike. 16. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Millise kuulsa kiriku lasi ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas oli ta seotud Eestiga? 9.-10. Sajandil hakkas kujunema Kiievi-Vene riik.Jaroslav Targa tellimusel valminud Kiievi Sofia katedraal. 17. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.Uspenski kirik Vladimiris oli viielöökviline ja kolme apsiidiga. 18. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast. 19. Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane Andrei Rubljov Theophanese maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad.Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui
kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m.
- Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja. - 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel.
5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur.
Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud (juugendi pärl Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on
13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14. sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida- Euroopas ning seda üllatavam on sellise teose leidumine Tartus. 14. sajandi puuskultuuri silmapaistvam teos on elusuurune Kolgata- grupp, mis paiknes Harju- Risti kirikus. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilikud, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga. Kõrgelt olid keskaja Tallinnas, eriti 15. sajandil, arenenud kullasepakunst.
Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad, mis näivad seal eriliselt silma paistvat. Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski
Kuidas ta oli seitud Eestiga? Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Sellise arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Milline linn sai 14.saj. Venemaa keskuseks?
saj algus) Ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lähiümbruse kirikud lõpp) Pihkva ehituskunst Pihkva arhitektuur sarnanes Novgorodi omaga, kuid Pihkva-pärases stiilis kirikud asuvad Petseri kloostris ja kirikud olid sageli väga väikesed Irboskas Vladimir-Suzdalimaa Õitseng kestis 12.sajandi Kirikute fassaadidel Levis väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe arhitektuur lõpust mongolite sisse- kasutati erandlikult keskse ümarkupliga kiriku tüüp, ntx Dmitri katedraal tungini 13.sajandi alguses reljeefseid kaunistusi. Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Uspenski kirik Vladimiris Nerli jõe ääres
lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega
Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926 Teist, "graafilist", perioodi (1905 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin laenatakse elemente gootikast ja itaalia renessansist (rustika). Paremad näited on Kaupmeeste Ühingu ärikeskus Moskvas (arh. F. Sehtel).
4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. INTERJÖÖR Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on
lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti
olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid mõjuvad siiski peenemalt kui kolmanda korruse peen ja puhas ladu. 15. sajandi keskpaigaks muutus palatsode stiil peenemaks ja kergemaks. Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks, fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile. 5. Mis on palladionism? Mis seda iseloomustab? Too näiteid. Palladionism Itaalia arhitekti A.Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Eriti tuntav 17. sajandil Inglismaa ja Prantsusmaa arhitektuuris ning 18. sajandi II poolel varaklassitsismis. Seda iseloomustas välisilme kujundamine sammastega (poolsambad, sambad mis ulatuvad üle mitme korruse), laiad trepid ja palju sambakaunstusi. Näiteks Vicenzias asuv Villa Rotonda
Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega
Vastavate normide ja tehnilise andmete kõrval tuleb jälgida aktuaalset ekspertiisi-infot. Mineraalsed krohvid Mineraalsed krohvid liigituvad aluskrohviks ja dekoratiivkrohviks. Aluskrohvi ülesanne on aluspinna sileduse tagamine. On olemas ka palju spetsiifiliste funktsioonidega mineraalkrohve (näiteks akustiline krohv jm). Mineraalsed krohvisegud on alati kuivseguna. Dekoratiivseid mineraalkrohve kasutatakse kõrget aurujuhtivust ja/või kõrgeimat tulekindlust nõudvatel fassaadidel. Krohvis sisalduvatest polümeersetest lisanditest sõltub tema ilmastikukindlus. Toonitav ainult tehases heledates pastelltoonides. Toonitud krohv on väga tundlik kliima- ja töötlemistingimuste suhtes. Ilmnenud laigulisus ei ole krohvidefekt. Väiksema polümeerlisandiga mineraalkrohvid on soovitav üle värvida. Lisalugemist vt mineraalsed fassaadikrohvid . Grundputz Leicht G85 Kergkrohv Grundputz Leicht G 85 on mineraalne vett-tõrjuv kuivmört vastavalt DIN 18 550 nõuetele
Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj. keskel hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuure. Enamasti olid need reljeefid kiriku fassaadidel. Eriti ilmekad ja rikkalikud olid need Prantsusmaa kirikutel. Tihti oli reljeefe ka siseruumides, eriti sammaste kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Reljeefid ei ole realistlikud vaid täis tinglikke ja sümboolseid kujusid. Tähelepanu ei pööratud kehavormide edasiandmisele, piisas vaid kui kuju oli näo või mõne tingmärgi järgi ära tuntav. Pühakuid kujutati alati koos mõne esemega(nt. Peetrust võtmega).
tolerantne. Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad, mis näivad seal eriliselt sima paistvat. Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski
asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid. Kirikufassaadi peal on igast kuradid. Varastel kirikutel vihjeid kreeka-rooma stiilielementidest. Uksekohal viiluväljal asub kristus mandorlas, kõrval tal 4 evangelisti oma märkidena, nad üleni riietatud. (joonis) Põhiplaan.(joonis) Tuntumad ehitised.*Itaalia, Veneetsia San Marco * Pisa katedraal * Saksamaa Maria Laach, Wormsi * Prantsusmaa Arles, Poitiers Cluny( Pole enam)* Eesti Valjala. Bayeux`vaip.- on nime saanud oma asukoha järgi
Siidtrükitud klaaside tüüpilisteks kasutuskohtadeks on klaasist vaheseinad ja uksed, välisfassaadid ja katused. [2] 20. Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. [2] KASUTATUD KIRJANDUS: [1] www.montonissa.ee, Montonissa OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.montonissa.ee/tooted/kirgas-float-klaas/200/211. [Kasutatud 5 .april, 2014]. [2] www.klaasmerk.ee, AS Klaasmerk, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasmerk.ee/tooted. [Kasutatud 5 .april, 2014]. [3] www.baltiklaas.ee, Glassolutions, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.glassolutions.ee/knowledge-centre/how-to-guides
Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid
annaabi.ee 
