Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eutanaasia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eutanaasia, patsient, olukordades, patsiendiga, aksioloogia, ebamäärane, laseb, esiteks, kolmandaks, kusjuures, praeguseks, arstlik, pühadus, ühelt, diagnoos, ekslik, lähedane, kummitama, lubamine, teiselt, inimeselt, tapmine, hullem, ütlus, keelud, vastuolus, väärikas, lõppude, angloameerika, ülim, küsimusi, volituse, patsienti, asjus, eespool...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EUTANAASIA POOLT JA VASTU Essee Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. )
Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga.
on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on
Eutanaasia peab/ei pea olema seadusega lubatud Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt
Filosoofia kodutöö EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud
Eutanaasia tuleks legaliseerida Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna see on inimese vaba otsus oma elu üle. Eutanaasia all pean ma silmas teise inimese elu tahtlikku lõpetamist selle inimese enda heaks. See tähendab kerget ja valuta suremist sellele isikule. See tegu ei tekita maailmas kannatusi juurde, pigem aitab konkreetset inimest piinadest vabastada ja kui arvestada utilitarismi, siis on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea,
kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet
Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud
Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgaleinimestele!Kategooriline imperatiiv- kui minu teod peavad saama üldiseks seaduseks, siis ei tohi ma ju teha midagi vägivaldset, kuna ma enda suhtes vägivalda ei soovi. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse! Moraalne on vaid teadlik kategoorilise imperatiivi järgimine. 24. Aktiivne ja passiivne eutanaasia: kas lõpetame lootusetult haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti. Tahtlik ja tahtmatu eutanaasia: kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Viimasel juhul kaasatakse sugulasi. tahtlik passiivne eutanaasia pole midagi muud kui patsiendi soovi täitmine -- inimese õigusest elule lähtudes ei tohi kedagi vastu tema tahtmist ravida. Tahtliku aktiivse eutanaasia puhul tuleb mängu teine aspekt -- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo Karistuse
On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed. Positiivseid soovime (nt rahu), negatiivseid väldime (nt sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3
) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda
Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus. Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist
SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald)
6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi
elule. · Iga põlvkonna õiguste realiseerumiseks on vajalik erinev riiklik või rahvusvaheline panus. · Kohtulik kaitse efektiivsus varieerub. Lepingud · Konkreetselt määratletud õigused on kirja pandud siseriiklikes ja rahvusvahelistes õigusaktides, mis peaksid tagama nende subjektiivsete õiguste kaitse. · Inimõiguste kataloog täieneb vastavalt vajadustele, kusjuures uus subjektiivne õigus on reaktsioon mingile ohule. · Ohtude tuvastamisel ja uute subjektiivsete õiguste formuleerimisel peab olema ettevaatlik, et inimõigused ei kaotaks oma autoriteeti. Ei saa hakata kergekäeliselt õigusi looma. Inimõiguste lepinguid tuleb liiga palju ja paljud ei tunnusta neid lepinguid. Seepärast jäävad uued õigused kuskile toppama. Seetõttu ÜRO Peaassamblee võttis juhised uute inimõiguste loomiseks, millele peavad
psühogeensete vaid ka orgaaniliste haiguste sümptoome. Platsseebo effekti suurendavad usalduslik shuhe ahige ja arsti vahel. Pos. Reageerimise tõenäosus on seda suurem, mida suurem on mure ja halvem enesetunne. Platseebo on seega mõjus, kõige levinum ja kõige odavam ravivahend. Teraapia ajalugu ongi põhiliselt platseebo ajalugu, kus on kasutatud mitmesugusedi antud haigust objektiivselt mitteravivaid ainedi ( näit: krokodilli sõnnik, kihvad jms.) 11.SUHE PATSIENDIGA Psühholog ja ka arst peab täitma patsiendi intellektuaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Ei aita kui vuristatakse ette selgitusi ja diagnoose. Rahustavalt mõjuv psühholoog peab olema tugev, tark, sihikindel, sõltumatu ja teda ei tohi häirida patsiendi käitumine. Enesekindel kindel oma ravimeetodis. Juba esimesel kohtumisel psühholoogia tekib patsiendil kujutlus psühholoogist. Haigega tuleb rääkida ehedalt ja spontaasnselt. Kui
kuhu inimene kuulub. Tänapäeva moodsa moraaliarutluse eelduseks on liberaalne individualism. St on võetud omaks et üldjuhul on inimese elu tema enda omand. Lex talionis õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Silm, silma, hammas hamba vastu. Surmanuhtluse vastased elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta. Surmanuhtluse pooldajad elu pühaduse austamise vahendiks on hukata need, kes on pühadust rikkunud kedagi tappes. Aktiivne eutanaasia keegi kasutab aktiivseid võtteid nt mürgisüst Passiivne eutansaasia keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma Eutanaasia vastased: · Õigus elule, iga elu on väärtuslik · Eriline oht ühiskonna alavääristatud gruppide jaoks vanurid, vähemused, puudega inimesed. · Patsiendi ärakasutamine, manipuleerimine · Haigete patsientide elud on justkui vähem väärt kui teised
kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne. · Normatiivne · Analüütiline e kriitiline e metaeetiline Deskriptiivsed laused Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, esitab fakti. Ei anna hinnangut. Deskriptiivsed laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb.
19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia. Antiikajal võib füsioloogilist lähenemist ära tunda arutlustes kehasoojusest ja vereringest. Nt Aristotelese arvates asunuks südames hing, sealt lähtunuks kehasoojus ning seal tekiks elujõud. Veri tekkinuks südames, kusjuures südame pannuks tööle seal segunevad soe arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas (peamises seedeorganis), sealt liikunuks ta südamesse, kus läbinuks nähtamatud poorid parema ja vasaku südame poole vahel, viimases segunenuks veri ,,pneumaga", milline sattunuks organismi hingamise teel. Sellisel moel ,,elustatud" veri liikunuks organismi arterite ja veenide kaudu
vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Bentham eristas muidugi ka naudinguid intensiivsuse, kestvuse, ulatuse jne järgi. Mill täiendas seda intellektuallsete 12 naudingute eelisasendi rõhutamisega. Ühiskonna tasandil valida selline tegevus, mis annaks võimalikult suure hulga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. 25. Mõista erinevust aktiivse ja passiivse, tahtliku ja tahtest sõltumatu eutanaasia vahel. Teada karistuse erinevaid võimalikke funktsioone: retributiivne, ennetav ja rehabiliteeriv. Eutanaasia: aktiivne ja passiivne - kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; tahtlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. tahtlik passiivne - patsiendi soovi täitmine. tahtlik aktiivne - keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. tahtmatu - patsient ei saa oma soovi avaldada.
.........................55 XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism ........................................................................59 Kronoloogia (20. sajand)......................................................................................................................... 65 Eksamihinne moodustub: 1. Osalemine seminarides (aktiivsus + 2 tunnikontrolli tulemused) 25% 2. Kirjalik eksam (konspekti põhjal, kusjuures konspekt ega arvuti ei tohi eksami ajal laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised:
Integratsiooniks, mis vanaduse arengu tähtsust üldistab. Inimene püüab seostada varasemad kogemused käesoleva hetkega VANANEMISE SOTSIAALSED TEOORIAD 1. IRDUMISTEOORIA loodi 1960 a. USA-s. Kasvas välja sotsioloogilistest põlvnemisest. On välja toodud, et vananemine kuulub indiviidide juurde, kui eakas irdub ühiskonnast. Irdumise tagajärjed integratsioon väheneb. Eakas inimene tahab loobuda rollist ja ühiskonnast. Toovad välja, et ühiskond laseb eakad lahti, kuigi inimene ei taha lahkuda. Säilitada toimetulek ja jõuvarud. 2. AKTIIVSUSTEOORIA põhineb sellele, kuidas inimesed suhtlevad eakasse ja mida temast arvavad. Et vanaduses aktiivne olla, peab säilitama rolle või kaotatud rollid asendama uutega. Mida suurem on rollijaotus seda positiivsem minapilt. 3. JÄTKUVUSTEOORIA 1. kohal on elustiil. Eakas ei pea olema hüperaktiivne, ega
Peame ka kõiki õigusi võrdväärselt kaitsma, hoidma, austama. Inimõigused annavad aluse konkreetsele õigustele: naised võrdväärsed meestega olla inimisiksus. Inimõigused on erinevad arusaamad kultuurilisest relativismist (kultuuriti hea ja halb erinev). Tänapäeval olulisemaks valdkonnaks on elu küsimus kellel ja mis tingimustel on õigus elule? Mis on väärtuslik elu? Läänedemokraatias põhiküsimus. Puudutab kahte suurt teemat: eutanaasia ja abort. Mis hetkest on inimene inimisiksus? Kas pärast sündimist v varem v hiljem? Kas eutanaasia lahendab seda, mida inimene tahab, et see lahendaks? SEKSUAAL JA ABIELUEETIKA PROSTITUTSIOON PORNOGRAAFIA HOMOSEKSUAALSUS PEDOFIILIA .. päevakajased teemad. Lisaks küsimused abielust, abordist, mis ka tegelikult seostuvad sellega. Minu seksuaalne vabadus on seotud teise inimese seksuaalse vabadusega. Ei saa sundida teist endaga
haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2. Teda ei tuleks jätta üksi, kui ta ei ole seda just nimelt soovinud. 3. Ta peab soovi korral teada saama oma olukorra kohta käivad meditsiinilised seigad. 4. Tal peab olema võimalik mõjustada end puudutavaid raviotsuseid. 5. Kui patsient soovib, tuleb anda talle võimalus surmast rääkida. 6. Kui patsient oma otsuse tähendst mõistes keeldub alustatud ravist, tuleb tema otsust arvestada. 7. Ravipersonal peab tegema koostööd haige omastega. 8. Valuvaigistamine olgu tõhus. 9. Loobuda sellisest diagnostikast ja ravist, mis ei paranda ega leevenda patsiendi olukorda. 10. Patsiendi ja tema omaste soovil korraldada võimalus koduseks raviks ja hoolitseda
stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei. St moraalne õigsus ja väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid sõltumatutest kaalutlustest nagu nt see, kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab kannatust. Objektivism erineb absolutismist, kuna lubab, et kõik või paljud meie põhimõtted võidakse konkreetsetes olukordades millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi kohaselt on moraaliprintsiipidel universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid eitab, et moraalinormid on eranditeta; iga moraalipõhimõtet tuleb vaagida teiste moraalipõhimtete taustal. 31. Mis on prima facie printsiibid ? Need on mõõduka objektivismi arusaamad moraaliprintsiipidest. Need on kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti
kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel. Haige, kas nõustub, või mitte. Suchman'i mudel- 1. Kuidas läbi aja kujuneb suhe arstiga. Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist. Normaalsed funktsioonid taastuvad. Haiguskäitumist mõjutavad tegurid I Eelnev kogemus/haiguskogemus
4. Mis on praktiline eetika? Praktiline eetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane. Toimingud muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega etniliste vähemuste kohtlemine, naiste võrdsuse küsimus, küsimused abordi ja eutanaasia teemadel ja muud. Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
Samas on EIÕK leidnud, et õigust teha aborti ei tohi kitsalt tõlgendada üksnes kui naise õigust eraelule ja sellest tulenevale kehalisele enesemääratlusõigusele ning seetõttu ei tohi artiklilt 8 tõlgendada sellises tähenduses, et rasedus ja selle katkestamine on ainult ema eraeluline asi. Abordiga seotud küsimuste lahendamisel tuleb kaaluda erinevaid, sageli vastuolulisi õigusi, mis puudutavad naist, lapse isa ja sündimata last. Kehalise ensemääratluse alla võib liigitada ka eutanaasia haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Surm ja suremine on delikaatsed teemad ja kindlasti on surm osa isiku eraelust. Kitsalt eraeluline on õigus sooritada vabatahtlik enesetapp. Eutanaasia on inimelu vabatahtlik lõpetamine isiku soovil teise isiku kaasabil ja väljub isiku eraelu kitsastest raamidest. Eutanaasia läbiviimine vajab lisaks surra soovivale isikuke ka isikut, kes teda selles abistaks.
annaabi.ee 
