osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteooria järgi põimuvad sotsiaalsed-, majanduslikud- ja kultuurilised protsessid paratamatuks evolutsiooniliseks arenguks barbaarsusest kõrgtsivilisatsiooni poole; majanduses on see areng järgitav sektorite muutumise järgi (põllumajandussektori arvelt tööstus- ja teenindussektorite
Euroopa XX sajandil: Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina, Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994
ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles. ○ Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas, et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada. Kohe pärast seda peatas ja otsis NSVL läbi kõik raud- ja maanteed Berliini. ○ Juunis teatasid Suurbritannia ja USA, et nad tahavad luua uue riigi: Lääne-Saksamaa
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure,
kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada · Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus · Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine · 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid
1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist
1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11
ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Sellist riigikorda diktatuuriks ei nimetata. Näited - Poola - Hitleri diktatuur - Leedu Saksamaal - Portugal - Stalini diktatuur NSV Liidus - Mussolini diktatuur Itaalias näidisriigid ajaloost. 2. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? 1933. aastal pääsesid natsid Saksamaal võimule, sest parlamentarism(demokraatia) ei leidnud sakslaste seas piisavalt toetust. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslaste raskustesse, usaldamatus rahvusvaheliste lepingute suhtes, majandusraskused ning hirm kommunismi ees nõrgestas demokraatiat
kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused -Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine -Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke -Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi -Euroopa tsivilisatsioon: -1) Isikuvabadused -2) Eraomand - 3) Demokraatia -Vene Impeerium XX sajandi algul -1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud -Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine -Poliitilise võimu kriis -Mahajäämus tööstuses I maailmasõda Põhjused, miks? 1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada 2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas ja Alsace-Lorraine'i kaotamist
tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu
omavahelised tülid ja arusaamatused rahulikul teel. Lepingule allakirjutajad leppisid eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis koosnes rassismist ja väikeste rahvusgruppide hävitamisest. Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon
Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur. Fasistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad. Ideed: demokraatia on oma aja ära elanud, tugev rahvas, tugev juht, distsipliin, ühtsus, juhile allumine. Itaalia Rooma-aegse suuruse taastamine, eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonveren
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks.
pension, riiklik toetus. PT 13 1. Autoritaarses: ei propageeri vägivalda(1), ei nimetata diktatuuriks(2); konservatiivne mõtlemine ja traditsioonilised väärtused (3). Totalitaarses: (1.agressiivsus, terror); totaalne kontroll, pisiasjadeni (2); revolutsioon(3) 2. Diktatuuri tekkele aitasid kaasa: kohe ei tekkinud majanduslikku heaoli ja poliitilist stabiilsust, mis tekitas rahvas ebausku demokraatias, demokraatia oli veel suhteliselt värske ja traditsioonid olid välja kujunemata.Kriisi ajal kõikides hädades süüdistas rahvas demokraatiat ja nõuti diktatuuri, mis viiks majanduse õitsengule. Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära. 3. Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947
Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks
Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tsehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel ning teiste
Kes oli ja mida tegi Johannes Vares Barbarus? - Rahvavalitsuse juht Eestis enne II MS, tegi koostööd kommunistidega 28. Milline oli II MS mõju eestlastele? - Rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra, sõja ja küüditamise tõttu. 29. Too näide demokraatlike vabaduste laienemisest I MS järel. - Naised said valimisõiguse 30. Millises riigis hakkas kahe maailmasõja vahel vohama maffia? USA 31. Millised riigid vahetasid võrreldes I MS-ga II MS pooli? - Itaalia ja Jaapan 32. Kuhu pani Hitler kirja oma eesmärgid? Raamatusse Mein Kampf, Minu võitlus 33. Mis juhtus Eestis 14.juuni 1941? Massiküüditamine 34. Millal sõlmiti Atlandi harta? - 14. august 1941 35. Nimeta 3 diktatuuri tunnust. Tsensuur, diktaator või ainuvalitsev grupp riigi eesotsas, rahvas ei saa mingit moodi osaleda riigi valitsemises. 36. II MS poliitilised tagajärjed? - Okupatsioonid ja hegemonid 37. Nimeta mittedemokraatlikuid ideoloogiaid - Kommunism, Fasism ja natsism 38
NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist.
Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5. Teaduse ja tehnika revolutsioon, olmes, transpordis, tehnikas, kvantmehaanikas.' 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine 7. Ideoloogiad ja ühiskondlikud liikumised, anarhism (korralagedus) Venemaa omapära: Venemaa ei olnud puhas kapitalistlik riik, seal säilisid tugevad pärisorjuslikku korra igandid. 1. Sisevalitsus-Võim on monarhi käes 2. Talupoegade pärisorjanduslik sõltuvus mõisnikust. 3. Rahval puudusid poliitilised õigused. Sõjalised blokid: 1.Kolmikliit (keskrinde blokk) 1882
Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis
* Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias
koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi), kui ka mõningaid Antanti liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada. Weimari Saksamaal toetasid saklased Hitleri võimuletulekut, kuna Hitler lubas Versailles'e rahulepinguga tehtud tehtud ebaõigluse sakslastele heastada. Usun, et kui kaotaja riikidega oleks sõlmitud õiglasemad rahulepingud, oleks osades riikides suudetud dikatuuri ära hoida. Õiglasem leping oleks vähendanud revansi meeleolusid. Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõjaaastatel harjunud karmikäelise võimuga. Vaatamata oma jäiksuele ning vägivaldsusele osutus selline võim
-konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega -sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused
Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. · Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse diktatuuriga riike. · Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised
9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda!
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
