Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demokr, režiim, hitler, religioon, iseseisvus, stalinokratiseerumiseokraatias, põhiseadus, revolutsioon, 80ndate, mussolini, kommunism, prmaa, holland, totalitarism, hisp, jõukus, haridus, natsid, kodusõda, nsvl, šveits, majanduskriis, 80ndatel, hispaania, parlament, oldi, üro, nato, okupatsioon, autokraatia, esindusdemokraatia, monarhiaDemograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel kompromissile jõuda; Riigivanem oli suuresti esinduslik figuur, valitsuse juht, samas valitsus oli
kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria- Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918. aasta novembris hakkas Saksamaal revolutsioon sõjalise lüüasaamise mõjul ning Wilhelm II kaotas trooni ja Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik). 11. novembril 1918 kirjutasid sakslased alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõda – Keskriigid kaotasid sõja ja selle kohaselt pidi Saksamaa oma väed okupeeritud aladelt välja viima. 7. Versailles' rahuleping. 18. jaanuaril 1919. aastal algas Pariisis rahukonverents. Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i
Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98
Oma haritlaskonna kujunemine Rahvuslikud suurüritused Aktiivne seltsitegevus 21. Majanduslikud Talude päriseksostmine Tööstusliku pöörde lõpule viimine Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine 22. Poliitilised 1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule Hakati looma erakondi, kerkisid esile oma poliitikud Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linna omavalitsustes Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud Sõtta mobiliseeriti üle 100 000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16
2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik.
7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike
kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada · Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus · Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine · 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925
Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi 1920-1934 - parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fasistid edukad. 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce. Saksamaa Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler. Tema arvates tuli tühistada Versailles' rahu ning laiendada sakslaste eluruumi. Rõhutati "aaria rassi" tähtsust. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natside ja kommunistide vahel konflikt, mis tõi natsidele rahva hulgas populaarsuse. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Peagi sai Hitler kogu võimu enda kätte, lavastades kommuniste
Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: · lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; · vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; · saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). · Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas
Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud. Peetakse tähtsaks konservtiivseid väärtusi tavaliselt seda diktatuuriks ei nimetatagi. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur. Juhil on kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle. Tegu on hirmuvalitsusega. Kõige elavamad näited : Hitler Sm-l, Stalini diktatuur NSVLs Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele.
Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne. Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole survet allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõikidele suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas kumbki suurriik sõda veel ei soovinud: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. 1906 toimus konverents Maroko küsimustes kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Teine Maroko kriis 1911. Marokos puhkes ülestõus millele Prantsusmaa regeeris Maroko pealinna okupeerimisega . Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule suurtükipaadi avaldamaks prantslastele survet. Toimus Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot.
1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11
Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast
· Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon. · 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema
Tööerakond, ESTP, Venemaale ja rahu 1920, tunnustus illegaalne EKP suurtööstusele Antandi riikidelt, · Koalitsioonivalitsused ja kukub läbi vastuvõtt sagedased valitsuskriisid · Uus kurss(1924)- Rahvasteliitu 1921, · Parlamentaarne vabariik orientatsioon USA tunnustus 1922 (I põhiseadus 1920) Läände; Eesti kui Suhted: · Laialdased põllumajandusmaa, #Saksamaaga- kodanikuõigused, üldine väiketootmine rahumeelsed valimisõigus alates 20. · 1928 rahareform: #Venemaaga- mäss, Eluaastas kõigil kroon ja sent seejärel paranemine
Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks
9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda!
· Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika Itaalia oli I MS kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus, mille alla kannatasid eriti sõjast tagasi pöördunud noored mehed. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse
Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: - lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; - vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; - saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). 2.2.3. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev
Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". 21* Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 22* 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 2.1.3
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse.
Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel.
oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem),
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt)
reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile
Riigi osatähtsuse kasv majanduselu korraldamises Töölisklassi osatähtsuse kasv Naiste tööjõu kasutamine Inimeste elujärje halvenemine Kadunud põlvkond Sõda oli katalüsaatoriks revolutsioonile. Sõjalisest lüüasaamisest ja laosest alguse saanud kolme impeeriumi kokkuvarisemine muutis Euroopa riikide süsteemi põhjalikult teiseks 2. Maailmasõja järgsete kriiside aluseks on demokraatia ja diktatuuri vastandlikkus Vene revolutsioon ja enamlik diktatuur lasevad näha tühisena ohtudel, mis tulevad fasistlikest riikidest. 1919.a. moodustati Moskvas Komintern, milles eesmärk oli maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida
Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg
vabaduste piiramine, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. 8. Riigipööre Venemaal ja kommunistide võimuletulek, kommunistlik Venemaa/NSV Liit ○ Venemaa kodusõja võitsid bolševikud ning kuna ka Ukrainas, Valgevenes ja Taga-Kaukaasias olid kodusõja käigus võimule tulnud bolševikud siis tundis keskvõim ennast kindamalt ning otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule. ○ Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide
Desarmeerumine V. Koloniaalnõudmiste kohandamine. 4. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel üks tähtsamaid probleeme oli Saksamaa reparatsioonide küsimus. Pariisi rahukonverentsil nendesuhtes üksmeelt ei saavutatud. Otsustati nende suurus hiljem kindlaks määrata, aga Saksamaa pidi maksmisega peale hakkama. Reparatsioonide tulemusena kujunes Saksamaal raske majanduslik ja poliitiline olukord. See ei meeldinud teistele suurriikidele, kuna kartsid, et seal võib puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks USA kätte, kes koostas kava, kus kergendati makset ja tähtaegu pikendati, ent kindlat summat kindlaks ei määratud, kuid anti mõista, et maksmine kestab pikka aega. Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduslike nõudmiste pehmendamine oli eelduseks poliitiliste suhete parandamisele. Euroopa riigid sõlmisid omavahel erinevaid pakte (GB, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia)
annaabi.ee 
