Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, paavst, maaisand, ketser, parlament, kirikulõhe, ristisõjad, inkvisitsioon, esinduskogude, generaalstaadid, 1337, püssirohi, gildi, tsunftid, katoliiklus, ikoonid, kultus, ristisõda, rüütliordud, haridus, sordiaretus, kolmeväljasüsteem, autoriteedi, ketserid, 12saj, tulirelvad, humanismi, itaaliast, muistne, ostes, linnaõigus, müürigaTÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj
Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeska 11.- Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks eg 13.saj kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). Algas kuningavõimu tugevnemine. Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine. Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja
lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskae 11.-13.saj · Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida g ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). · Algas kuningavõimu tugevnemine. · Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). · Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). · Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. · Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
saj. II poolel ohustasid Bütsantsi seldžukid. 10. saj. vallutasid ja rüüstasid nad Kesk-Aasiat ja Iraani. Vastu võeti islami usk. 11. saj. I poolel vallutasid seldžukud Mesopotaamia. 1071 purustasid seldžukid Bütsantsi Manzikerti lahingus. Selle tagajärjel vallutasid seldžukid suure osa Väike-Aasiast. Alguse sai Väike-Aasia türgistumine. Seldžukkide rünnakutega sai alguse Bütsantsi pöördumatu langus. Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskopitest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6
Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament eriliselt pargitud lamba/vasika nahk on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda leitud antiikteoseid
*Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena
Talupoeg haris maad ning sai sealt oma perele toidu. Maa kasutamise eest pidi maahärrale tasuma raharenti. Tihti maksti ka teotööd tehes või põllusaadustega. Talupoegadel oli kõige raskem töö keskajal, sest nad pidi toitma tervet ühiskonda ning koormised olid suured. Pidid maksma kirikumaksu ning maahärrale renti, mis ei olnud väiksed maksud. Nälg oli normaalne nähtus. 11. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. Gregorius VII, Innocentius III Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Peetrus Rooma esimene piiskop ning esimene Rooma paavst. Pealinnas asumine tegi temast küll metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Alles keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Gregorius Suur Esimene paavst, kes üritas oma ametikohta poliitiliselt ära kasutada.
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas. AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma.
Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.
Õigus - ja sotsiaalsüsteem - Vefassung õiguslike reeglite kogum, mis orgunnib inimeste elu - Pere kui keskne ühendus, milles elati (perekond inimesed lähisuguluses, pere majandusüksus) - Kirikliku abielu kujunemine: Munt naine teise suguvõsa võimu alla koos kaasavaraga Friedel abielu suhe meeldivuse alusel, varanduslikku kaasavara kaasa ei too - Abileu polnud kiriku järgi lahutatav. Siiski aadel vahel seda tegi. Erandjuhutudel lubas ka kirik lahutusi (1 pool läks kloostrisse, pidalitõbi jne) - 12. Sajandiks kujunes välja laulatus - Vahepala: kirjalik töö peab olema ideaalis essee. Ebaõnnestunud on tööd, kus on raamatust palju maha kopitud, ideaalis püsi teemas. Viiteid tuleb kasutada (võib lisada kasutatud kirjanduse töö lõppu) - Germaani rahvad olid stuktureeritud hõimude kaupa - Õigus ja seadus ei ole päris sama. Õigus = rahu
vahel ära(tüüp. Barbari teema). Riik lahunes väikesteks riikidekd. Võimu ei omanud kunn vaid majordoomused ehk kojaülemad. 8. saj. Kerkib esile Karl Martell 732 anti tagasilöök araablastele. Hoiti ära edasine rünnak läeurp Viis läbi sõjaväereformi ning pani aluse feodalismile. Tema poeg Pippin lühike sai 751 Frangi kuniks. Merovingide dünastia asendus karolingide dünastiaga. Langobardidest aitas paavstil lahti saada. tänutäheks kroonis paavst ta. Endine kuningas saadeti kloostrisse. Osa neilt saadud maast andis paavstile, seal sai alguse kirikuriik 756. paavstile ilmalik ja vaimult võim 4. Karl Suur ja Frangi riik Tema poeg Karl Suur valitses 768814, pidas umbes 50 sõjaretke, juhtis pmts kõike ise. Üks osa oli kirdesse sakside vastu. 2 taktikat: 1) põletatud maa taktika ja 2)astustas umbes 10'000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele.
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
· ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid N: Cluni kloostri kirik · läänefassaadil 1-2 torni · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui
araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast. Paavst kroonis vastutasuks Pippini kuningaks. Frangi riigi õitseng saabus Pippini poja, Karl Suure ajal. Ta valitses Frangi riiki 768-814. Kogu oma valitsusaja vältel ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND Vallutas enda alla sakside ala. Toodi ettekääne, et saksid on paganad, kuid
linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest.
see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid
germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates
ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide
kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis
annaabi.ee 
