Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hotel, hotell, klient, konverents, osakond, vastuvõtu, hotellis, töötaja, radisson, majutus, administraator, super, varad, hommikusöök, airlines, vest, restoran, toitlustus, baar, portjee, buffet, pakett, express, omakapital, kliendirahulolu, teenindaja, omandivorm, visioon, missioon, hotels, hooldus, supervisor, köök, lobby, toitlustamine, pluusTALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST......................................................................................................
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva töö ülesandeks on planeerida firma ,,Koolituskuningas" poolt korraldatav Eesti erinevate personalijuhtide koolitus- ja puhkeväljasõit. Väljasõidul osaleb 15 personalijuhti ja koolitaja. Ülesandeks on koostada neile hinnapakkumine majutuse, toitlustuse, konverentsiteenuse ning lisateenuste osas. Ürituse kohaks valisin Meriton Grand Conference & SPA Hotelli, mis asub Tallinna südames ja vanalinna läheduses. Uudne ja moodne hotell pakub oma külastajatele kõrgtasemel teenindust ja meeldivat viibimist. Hinnapakkumise koostamisel lähtusin kliendi soovidest, milleks olid majutus-, toitlustus-, konverentsiteenindus- ja vabaaja veetmis võimalus. Koolitaja sooviks oli piisavalt suur ruum, et koolitust mugavalt läbi viia, aga piisavalt väike, et tagada hea koostöö grupi liikmete vahel. Et kõik osavõtjad üksteist selgesti näeksid ning
net Fidelio Financial Materials Control Bartech 2.2.1 Fidelio Front Office Fidelio Front Office (FO) on maailma enimkasutatud majutusasutuste juhtimissüteem, mis on suunatud keskmistele ja suurtele hotellidele. FO on kujunenud paljude suurte hotellikettide standartsüsteemiks, millega töötavad 107 riigi enam kui 4500 hotelli ja kuurorti. Tuntumad neist on Hilton International, Intercontinental, Forte, Marriott, Six Continent, Radisson SAS Hotels, Scandic Hotels jpt. FO on eelkõige majutusasutuse juhtkonnale suunatud juhtimissüsteem, mis annab laialdase statistika ja aruandluse põhjal võimaluse paremini juhtida hotelli ja vastu võtta tulevikku suunatud strateegilisi otsuseid. Lisaks eelnimetatule on FO teiseks oluliseks ülesandeks vastuvõtu töö automatiseerimine ning seeläbi klienditeeninduse kõrge kvaliteedi tagamine. Fidelio Front office annab ettevõttele: 1
sokos Hotel viru Sokos Hotel Viru asub Tallinna südames, otse keskaegse vanalinna väravas. Ühel Eesti pikaaegsemate traditsioonidega hotellil on pikk ja värvikas ajalugu, mis ulatub aastasse 1972. Hotellihoone oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning sellest on kujunenud üks linna sümboleid ja lahutamatu komponent Tallinna legendaarses siluetis. Sokos Hotel Viru pakub palju erinevaid võimalusi nii tööreisil kui puhkusel viibijale. Hotellis on mugavad numbritoad, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm ning ilukeskus ja tunnisaunad. Traadita interneti leviala katab kõik hotelli üldruumid ja numbritoad. Hotell paikneb sama katuse all Viru Keskusega , mis on Tallinna trendikaim ostu- ja meelelahutuskeskus. Hotelli naabruses asuvad mitmed teatrid, kontserdipaigad ja meelelahutuskohad. Autosõit hotellist Tallinna Reisisadamasse kestab 5 minutit ning lennujaama 10 minutit. Hotellitoad
o. toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalus pakkuv majutusettevõte. · Külalismaja ( quest house)- s.o. toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. · Motell( motel)- s.o. eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. · Hotell ( hotel)- s.o. toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. 6. Millised on majutusettevõtted omandisuhtest lähtuvalt? · Iseseisev majutusettevõte · Konsortsium · Hotellikett · Frantsiis 7. Majutusettevõtte asukoht ja kättesaadavus Asukoht määrab klientidele kättesaatavuse: · Maapiirkonnas asuvad ettevõtted · Linnas asuvad ettevõtted
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
turismiettevõtetelt. Turismipaketi ja turismitoote vahele võib tõmmata võrdusmärgi, kui ettevõte turustabki vaid ühte turismipaketti. Kuid sageli koosneb turismitoode mitmest (külastuselamuse mõttes sarnase ühise nimetajaga ja ühise turundussõnumiga) turismipaketist. - Turismiteenus (edaspidi ka teenus) on üksik teenus, mis teeb võimalikuks ja toetab külastuselamise kogemist. Teenused on näiteks transport, majutus ja toitlustus, massaaz, saunateenus jms. Erineva olemuse, turismitoodete ja klientidega organisatsioonidel võivad olla, ja edukaks konkureerimiseks peaksidki olema, teistest ettevõtetest eristuvad tegutsemisviisid. Seetõttu ei saa olla kahte identset turundusstrateegiat ja -programmi. Selles juhendmaterjalis kasutatakse planeerimisprotsessi ja võimalike valikute illustreerimiseks mitut turismitoodet pakkuva turismiettevõtte näidet.
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust
Sihtrühmaks on noored, rändajad ja inimesed, kes soovivad odavat ööbimist läbisõidul. On oodata suuremat külastust suve- ja talvekuudel ning väiksemat külastust sügis- ja kevadkuudel. 2 Hostel Mulk Kuna ettevõte on väike ning hostelis ei pakuta pidevat teenindamist siis on palgatud lisaks ainult üks töötaja koristaja. Raamatupidamise ja külaliste vastuvõtu ning registeerimisega tegelen mina ise. Kõige suuremaks konkurentsiks on Mulgi Kõrts, mille teisel korrusel on majutus. Minu eeliseks on suuremate gruppide korral rohkemate voodikohtade arv ja odavam hind. Konkurentidena võin ka arvestada Abja Gümnaasiumi õpilaskodu, Käbi Puhkemaja, Luuka Puhkemaja ja Mellini Puhkekeskust. 1.2 Asukoht Rajan hosteli Abja-Paluojale,Veskimäe külla, Peetri taluüksusele. Asukoht on kesklinnast
(s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, 4 o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? Ärimudeli kavandamine: • Loovus ja ratsionaalsus • Loovus: KELLELE? MIDA? • Ratsionaalsus: KUIDAS? • KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood?
infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;
Kogemuskurvi efekti olemasolu Toodete diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Suurusest olenematu mahajäämus kuludes Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuse piirangud Oluliste ressursside nappus 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel M. Porteri käsitlus hankijate mõjukusest Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav.
Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Kui ei mäleta, kas kohtuti on mõistlik lähtuda põhimõttest: parem rohkem kui üldse mitte. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti. Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku.
Esialgu on plaanis, et juhataja säilitab kontrollpaki, isegi kui peaks osutuma võimalikuks osakapitali suurendada. Pärnus, Aia tn 1, büroohoone (Lääne- Eesti Regiooni Politsei prefektuuri kõrval). Koht on soodne, kuna Pikk tänav kõrval on väga elava liiklusega ja oskuslik välireklaam võib ligi tõmmata ka juhuslikke möödujaid. 3 3. JUHTKOND JA PERSONAL Tabel 1. Ettevõtte funktsionaalne struktuur Töötaja Funktsioonid Tegevused Juhataja Juhtimine Firma tegevuse planeerimine Korralduste andmine töötajatel Ettevõtte-sisene kontroll Varustustegevus
tulumaksuvaba tuse brutopal- maks kokku miinimum) maks galt 0,5 % 1% Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent.
probleemi, kuna buss sõidab iga tunni aja tagant. Asukoha puudusteks on toidupoe kaugus. Lähim toidupood asub umbes 6 km kaugusel. Illustratsioon 1 http://www.city24.ee Puhkemaja 1.3. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja kasutada omanike tööjõudu ettevõtte käivitamisel. Esimestel kuudel tuleb klientide vastuvõtt ja majutus organiseerida ettevõtjate endi poolt, jälgida nõudmisi ja vajadusi, mida muuta ning mida pakkuda või ümber teha. Kõige selle juures on ka töökoht, ilma kelleta majutusfirma hakkama ei saa. · Koristaja Koristajalt kõrget haridust ei nõuta. Vajalik on kindlasti kohusetundlikkus, ausus, täpsus ja korrektsus. Vältida tuleks pahedega pahuksis kodanikke, kes halvustaksid firma mainet. Samuti peab koristaja olema vähemalt 18-aastane ning ametialased lisateadmised ja
teenindus on samalaadne, sageli on iseteenindus; informatsioon toodete ja hindade kohta on hästi nähtav; hinnad ei ole kõrged; interjöör on lihtne; teenindusliin on lihtne. Tavaliselt saab toitu valida ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Mõnes kohas pakendab tellitud toidu teenindaja ja paneb selle kandikule. Klient võtab ise toidu kaasa või viib lauda kandikuga. Kasutatud nõud viib ka klient ise ära kärusse või selleks mõeldud lauale. Iga ettevõttekett arvestab kindlat kliendirühma. 6 Klientideks on tavaliselt lapsed ja noored, pikamaa-autojuhid, bussijuhid, autodega reisijad, turistid. Tooted arvestavad klientide soove ja vajadusi. Üle maailma levinud toitlustusettevõtete kettides on toitude valik ja teenindus lihtne
tulumaksuvaba tuse 33% e makse miinimum) makse brutop 2,8 % 1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed:
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
kategooriad: · ravispaahotell (medical spa hotel); · spaa- või heaoluspaahotell (spa/wellness spa hotel); · ravi- ja heaoluspaahotell (medical and wellness spa hotel). (Eesti... 2007) Sama allika kategooriate selgituses toodud informatsiooni põhjal kuuluvad tänapäeva Eesti spaad pigem viimase kategooria alla. Ravi- ja heaoluspaahotell on kõrgema järgu hotell, kus pakutakse ravi- ja heaoluspaa teenuseid. Erinevate spaahotellide kategooriate kombinatsioon on mõeldav juhul, kui hotell soovib ennast arendada nii kõrgema järgu ravi- kui ka heaoluspaana. (Ibid.) Üle maailma on võetud suund tervislikele eluviisidele ning terviseedendusele, seetõttu on ka kuurordi- ja spaatrendid liikumas samasse suunda. Mujal maailmas on need enamasti kallid kohad, eriti kui neil pole lisafinantseerimisallikat (näiteks meditsiiniliste ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna
olemasolu. soodne. Transporditingimused Liiklustihedus, juurdepääs Kaugus toodangu turust ja hoonele. toorainest. Tegurid sõltuvad Energia, vee, oskustööliste jt teenindusprotsessist – nt kas ressursside kättesaadavus ja klient külastab ettevõtet või maksumus. vastupidi. Finantseerimisvõimalused Märkus: sageli on olulised samad tegurid, mis jaekaubanduses. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus Parklad, parkimise tasulisus;
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
Lähtudes ülaltoodust tuleb piima kui tooraine soetusmaksumuse kujunemisel eristada: a) piima ostuhinda, b) varumisteenuse kulu. Materjalikuludes ja varudes vajalik eristada järgmisi materjalide ja tooraine gruppe: - põhimaterjalid, kuhu kuuluksid ettevõtte jaoks strateegilise iseloomuga tooraine liigid (nt piim, lõss, või jt); - lisandmaterjalid (nt keedised, rosinad jt); - pakendmaterjalid. Tootmislike kulude puhul tuleb eristada: piima vastuvõtu kulusid; töötlusprotsessi kulusid, mis omakorda koosnevad tehnoloogilistest ja üldtootmislikest kuludest. 20 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Töötlusprotsessi seisukohalt tuleb eristada: tehnoloogilisi kulusid ja tootmise üldkulusid. Arvestusobjektist lähtuv kululiikide arvestus ASis Piimatööstus Lähtudes arvestusobjektist jaotatakse kulusid: otsesteks kuludeks (otsekulud),
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
Seadusandlus Regulatsioon Järelvalve Sanktsioonid RIIK Hea PANKADE Riik tagab pangandustava RISKIDE pankadevahelise JUHTIMISE konkurentsi SÜSTEEM KLIENDID Vajavad Haritud klient Risk finantsteenuseid on tundlikum Tolerance pangainfo suhtes 20 PANGATEENUSED Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded klientidele tehingud PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE
rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu 52. Nimetage erinevaid riske panganduses ja defineerige neist kaks. Levinumateks riskideks on krediidirisk, likviidsusrisk ja intressimäärarisk. Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit;
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
annaabi.ee 
