Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine.
spetsiifiline turundussituatsioon, s.t. alus turundusotsuste tegemiseks. Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, s.t. tulemused on
publikatsioonidega tutvumises. Sellise tegevuse eesmärk on mõista probleemi sisu uurides turu-käitureid. 2 2. Kirjeldav uuring tegeleb prooviga kirjeldada turu-käitureid. See uuring eeldab põhjaliku andmebaasi olemasolu, mis sisaldaks turu suurust, toote osa turul, tarbija profiili, samuti reklaamiagentuuride nimekirja, müügitoetust ja eelnevaid uuringuid. Kirjeldavad uuringud on rohkem struktureeritud ja ettevalmistatud kui teised uuringud. Kirjeldav uuring toetub paljuski teisesele infole ja küsitlusele. Kirjeldava uuringuga leitakse vastused küsimustele, kes, mis, millal, kus ja kuidas. Uurijad mõõdavad suurust, kogust, sagedust ja erinevuste ulatust. 3. Põhjuslik uuring püüab seletada seoseid erinevate mõjurite vahel. Põhjusliku uuringu
· Turunduskonseptsioon tähendab seda, et firma rahuldab teatud tarbijate rühma vajadusi ja soove paremini kui konkurendid. Kõigepealt peab tootja segmentima turu sarnaste vajaduste ja soovide järgi, seejärel analüüsima potensiaalsete ostjate vajadusi ning rakendama spetsiaalset turundustegevust. Tootmine ja turustamine kohandatakse võimalikult tõhusalt ostja vajaduste ja hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma
STRATEEGIA ELLUVIIMINE: inim-, finants- ja organisatsiooniliste ressursside planeerimine ning süsteemide ülesehitamine 82. Turunduse strateegiline planeerimine 83. ... on tulevikule orienteeritud järjepidev ja loogiline protsess, mille käigus püstitatakse turundus-eesmärgid ja nende saavutamise meetodid. 84. ... hõlmab järgmisi valdkondi (3C-d): 85. KLIENDID (customers) kes nad on, kus, millal ja kuidas nad ostavad, mis neid motiveerib, kuidas turg on segmenteeritud jne 86. KONKURENDID (competitors) kes nad on, milliseid strateegiaid nad kasutavad, mis on nende tugevused ja nõrkused, jne 87. VÕIMED (capabilities) mis on ettevõtte tugevused ja nõrkused turusegmentides, kus ta tegutseb, millised investeeringud on vajalikud, kuidas oleks kõige otstarbekam kasutada olemasolevaid ressursse jne 88. Kõige olulisem väljund turunduse strateegilisel planeerimisel on
Ostuprotsessi mõjurid: Keskkond – nõudlus, tulevikuväljavaated, tehnoloogiliste muutuste määr, poliitiline areng, konkurents Organisatsioon – eesmärgid, tegutsemisviis, protseduurid, organisatsiooni struktuur, kasutatav tehnoloogia Suhted – huvid, võim, staatus, empaatia, veenvus Isik – vanus, haridus, sissetulek, hoiakud, amet, haridus, kultuur, riskivalmidus 4. Turunduse infosüsteem ja turundusuuringud Turunduse infosüsteem on järjepidev ja interaktiivne inimeste, tehnikate ja meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Kogub allüksustest informatsiooni, mis kajastub sisemistes aruannetes. Näiteks kogutakse infot müügitellimuste, müügitulu, müügikulude,
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida'', inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm- sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid":
2)Logistikaettevõtted (ettevõtted, kes transpordivad ja ladustavad ettevõtte toodangut) 3)Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad ettevõtted) 4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht 3)Asendustoodete turuletuleku oht 4)Tarbijate turujõud 5)Tarnijate tingimisvõim 1.Iseloomustage turul tegutsevaid huvigruppe. Sõltuvalt vastastikmõjust ettevõttega eristatakse kolme huvigruppide rühma:
turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
tehingud järgnevad sellele) Suhtlusturunduse kontseptsioon peegeldab kliendikeskset Põhikontseptsioon turunduses: 1. vajadused tekitavad nõudluse, lähenemist vajaduste tundmine. Tarbija on asendunud kui soovile lisandu ostujõud. 2.toode on midagi, mida saab kliendiga rõhutatakse individuaalset lähenemist. pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. 3. turg toote tegelike ja Väärtuspõhine kontseptsioon põhirõhk firmaomanikel potentsiaalsete ostjate kogum. väärtuste loomine. Toimub diferentseerimine. Turundus ei ole müümine! 4. Planeerimine Ettevõtted peavad turunduse abil otsustama, kas tootel on
esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
Ostuosalus- näitab aktiivsust, mida inimene panustab ostmisega seotud tegevustesse. Taju- tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Hoiak- suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlalt soosival või mittesoosival viisil. Arvamusliider- inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni, tema arvamusega arvestatakse. 4. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD Turunduse infosüsteem- informatsiooni kogumise süsteem, mille eesmärgiks on organiseerida infot nii, et seda saaks kasutada otsuste vastuvõtmisel. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid:
Valikuuringu puhul palutakse uuringule vastata juhuvaliku teel välja valitud töötajate valimil, kelle arvamus peaks peegeldama kogu organisatsiooni arvamusi ja hoiakuid. Samal ajal räägib palju enam argumente kõikse uuringuvalimi poolt, kus uuringus osalemise võimalus on kõikidel töötajatel. Valikuuringust kõrvale jäetud võivad tunda, et nende arvamust ei peeta oluliseks ja kergesti võivad tekkida kahtlused vastajate valikprintsiipide suhtes. Lisaks võimaldab kõikne valim analüüsida tulemusi väiksemates üksustes ja anda konkreetset tagasisidet ka väiksemate üksuste juhtidele. Kvantitatiivsed meetodid – hüpoteesi kontrollimine Eesmärgiks saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objekti kohta. Võimaldab arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Tulemused on laiendatavad organisatsioonile tervikuna ja ajas võrreldavad. Näiteks: kui paljud töötajad on teadlikud ettevõtte eesmärkidest?
tänapäeva turumajanduses on peaaegu võimatu müüa kaupa ilma korraliku turu uuringuta ega turundusplaanita. 3 1.TURUNDUS 1.1.Turunduse sisu Turundus on kollektiivi sihikindel töö toote ja ettevõtte konkurentsivõimelisena hoidmiseks. Selleks tuleb rakendada järgmist tegevuste kompleksi: a) keskkonna ja ettevõtte seisundi analüüs b) turundusuuringud ja info otsimine c) tarbija analüüs d) nõudluse prognoosimine e) turunduse juhtimine f) toote planeerimine ja arendus g) toetuse planeerimine h) turustuse planeerimine i) hinna planeerimine Loetud tegevused on turunduse põhifunktsioonideks. Turunduse konseptsioon lähtub kahest seisukohast; inimeste soovid ja vajaduste rahuldamine. Turundus ja turustus on erinevad mõisted. Turundus on terviklik õpetus, turustus aga selle osa, mis
1 rida Turundus - teadmiste kogumit, mis tegeleb ettevõtja ja turu suhetega. Koosneb klientidest, konkurentidest, tarnijatest, jaotuskanalitest, sidevahenditest ja valitsuse normatiivaktidest. On tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine. 4p+usp toode, hind, turg, turunduskommunikatsioon. Unique selling point. Turusegmenteerimine - Eesmärgiks on sellise jaotuse leidmine, kus iga sihtgrupp mingis teatud segmendis reageerib sarnaselt turustusmeetmele. Turu segmenteerimine võimaldab:Turupotentsiaali ja konkurentsipildi määratlemise, Kliendi vajaduste ja tarbimisstiili sügavama mõistmise, Kliendi vajadustele vastavate lahenduste väljaarendamise, Strateegilise suunitluse valiku, Ressursside suunamise
andmete kogumise moodustest ning tulemuste kasutamisest. Põhjaliku uuringu tegemiseks on peamiselt kaks põhjust: · saada kasumit kavandatud ja kontrollitud turundusvõimalustest. · vältida vigu Kui turu uuring õigesti läbi viia, võib saadud tulemustest suurt kasu lõigata. Uurimus on teataval määral ka muutuse esilekutsumise vahendiks selle tulemuseks võib olla taktika läbivaatamine, või fundamentaalsemal tasemel firma strateegia muutmine. Ilma turu uuringut tegemata läheb firma turule pimedana, mille puhul on kahjumi tekkimise tõenäosus üsna suur. Samas ei ole igal firmal võimalik teha suurenäolist turu-uuringut just seepärast, et puuduvad rahalised ressursid. See aga ei tähenda, et väheste ressurssidega ei oleks võimalik ees ootavat turgu uurida. Turu-uuring on väga suure tähtsusega osa firma juhtimisest. Turu-uuringuga saab lahendada ning ennetada firmas tekkinud probleeme. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
mõjutavad tegurid. Juhtumianalüüsid ja grupitööd, näiteks: 3 inimest grupis. Toodetele/teenustele mõeldakse välja või täpsustakse USPd 3. Brändi strateegiad, funktsioonid ja juhtimine. Brändi alustalad, assotsiatsioonid. Brändi väärtuste juhtimine. Brändi finantsväärtus. Brändi tarbijaväärtus. Grupitööd, arutelud, näiteks: Brändi kogemus ja firma lubadused kliendile konkreetse ettevõtte näitel. 4.Turg ja selle prognoosimine. Turu prognoosimine. Turu-uuringud. Turundusuuring, turundusuuringu etapid. Uuringute jagunemine ja tüübid. Uuringu läbiviimise etapid. Andmete kogumise meetodid. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd: 5.Sihtgrupp, sihtgrupi valik. Segmenteerimine. Tarbijate sihtrühma jagamine vastavalt vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Erinevate näidete analüüs. Positsioneerimine. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd. Näit grupitöö (3 inimest
D poliitilis-õiguslik keskkond î rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele pakub kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on reklaamipiirangud, kas reklaamil on mahulised ja ajalised piirangud. D majanduslik keskkond - majandusliku keskkonna uuringud peavad andma vastuse, millised on: î turu potentsiaal ja maht î kasutatavad protektsionistlikud meetmed: toetused, riiklik hankepoliitika, sisseveo
müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 3. SIHTTURUNDUS Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), 5 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg
ideeks oli, et kaitseingel ei jõua alati igale poole. Odavam oleks auto kindlustada ERGO-s, kuna siis saab õnnetuse korral ka tasuta puksiirabi. 9 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 4. KASUTATUD KIRJANDUS Vihalem, A., 1997. Marketing. Turg, toode ja tarbija. Tallinn: Külim Miljan, M., 1998. Turunduse juhtimine I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Mauring, T., 2001. Turunduse alused I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Teder, J., Puulinn, V., 1999. Turunduse alused. Tallinn: Teabetrükk Pajula, M., 2009. Majanduslangus nõuab... Internet: Turundusguru.ee Mägi, J., Turundus. Õppematerjal. Internet: www.agri.ee/public/turundus.doc Kivihall, T., 2009. Turundusuuringud ja planeerimine. Internet: Turundusliit.ee Raave, H., 2008
...........................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2
Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta. Turunõudlus- palju tarbijad tahavad seda osta. Turuosa arengupuu (peab joonistama! Vt. Raamatust või maili pealt!) 3. Turu atraktiivsuse hindamine ja kasvuvõimaluste analüüs. Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma: