Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konnas, mikro, ettevõtetes, ettevõtja, tehnoloogia, ettevõtlus, ehitusettevõte, ressursida, sektor, mikrokeskkond, makrokeskkond, tööjõud, tooraine, ehitusettevõtte, karkass, müügikate, ettevõtjad, mikrokeskkonna, teguriteks, nõudlus, inflatsioon, planeerida, kapital, osakaalu, eksport, müüritööde, maakonnas, suuremaid, käivealusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või
vahetult või kaudselt huvi ettevõtte kokkulepe sõlmida. tegevuse vastu ja võivad seda ● Monopol - turuvorm, kus on üks müüja, märkimisväärselt mõjutada. Ühiskonna teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi kõige laialdasemaid kihte hõlmav asenduskaupu ning eksisteerivad turule mikrokeskkonna element sisenemise barjäärid. Tähistab samas ka ● Mikrokeskkond - jõud, mis mõjutavad turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad otseselt organisatsiooni toimingute konkurendid edukust: ettevõte, tema tarnijad, ● Täielik konkurents - turuvorm, kus turg vahendajad, tarbijad, konkurendid ja on killustunud paljude väikeste ettevõtete huvigrupid vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Puuduvad
abistavates funktsioonides. Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse seisundisse. Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond. Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest. 10. Turunduse mikrokeskkond. Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad,
Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiksid hakata. Turundust mõjutavad trendid: Muutuv tehnoloogia: Lubab selgepiirilisemat tootmist, konkreetsele segmendile suunatud kommunikatsiooni ning hinnakujundust. Globaliseerumine: transpordivõimalused, kommunikatsioonikanalid. Lihtsam jõuda välisriigi tarbijateni. Tarbijate mõju suurenemine: Tarbijad eeldavad üha paremat toodete ning teenuste kvaliteeti ning vähemalt mõningast toodete kohandamist tarbija vajadustele. Tarbijatel üha vähem aega ja oodatakse suuremat mugavust.
· Turundusosakodade üleehitus võib olla väga erinevate põhimõtete alusel: Funktsionaalne Kontserni turundusjuhile alluvad eri riikide turundusjuhid Tootest või brändist tulenev turundusosakond Turundusosakondade kujundamine vastavalt tarbija eripärale Tur.osak. kujundamine globaalseid perspektiive silmas pidades Turunduse mõjutavad trendid · Muutuv tehnoloogia · Globaliseerumine · Tarbijate võimu suurenemine · Kohandamine · Teravnev konkurents · Tööstusharude koondumine/konvergents · Jaemüügi transformatsioon · Vahendusvajaduse kadumine Turunduskontseptsioonid ¤ Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. ¤ Turunduskontseptsioone saab klassifitseerida passiivseteks ja aktiivseteks. · Tootmiskontseptsioon kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav.
Aastal 2010 alustas tööd esindus Järvamaal, Paide vallas, Mäos. 1. MAKROKESKKOND 1.1 Ärikeskkond Keskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis meie tegevust igapäevaselt mõjutab. Nii nagu inimestel peavad neid ümbritsevas keskkonnas hakkama saama, nii tuleb ka ettevõtetel arvestada neid ümbritseva keskkonna tingimustega. Seega võiks ka ärikeskkond iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks: 1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa (vt Tabel 1 Makrokeskkond). 2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid,
ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused Lähenemisviis Tunnused
Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on:
Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on:
Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on:
Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel · Mõned tööülesanded saab kodus täita. · Ühine eesmärk · Kiire otsustamine Miinused: · Et kui ettevõttes midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki. Ettevõte oleneb pere eelarvest. · Nt. Lahutuse korral probleem ettevõtte jagamisel. · Ettevõte ei pruugi olla jätkusuutlik. Probleem tulevasele põlvkonnale. · Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht.
väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord. Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne. Looduslik keskkond: loodusvarade olemasolu ja ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine. Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas ja üldisemalt. Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, eelistused, arusaamad ja käitumine. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Neiks on: hankijad, vahendajad: kaubandusettevõtted, logistiliste ja turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad, tarbijad,
Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega. Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon. 10. Mikrokeskkond turunduses Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline – ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne.
..........................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20
tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või
jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
Tippjuhi osalus on suur Tippjuht jätab strateegia väljatöötamise teistele Tippjuht osaleb koos lähialluvatega koostöö Strateegia väljatöötamiseks pöördutakse konsultandi poole Strateegia lastakse välja töötada ja rakendada lähialluvatel Strateegia eripära väikeettevõtetes. Erinevused suurettevõtetest eesmärkide seadmisel: Omanikud ja juhid sageli ühed ja samad Üksikisikute ja ettevõtte eesmärgid ühtivad Eesmärkide valikut mõjutab ettevõtja elustiil, vanus, tervis, perekond Soov säilitada ettevõtte sõltumatust Erinevus toodete ja turgude osas: Võimalused omandada teadmisi ja infot on piiratud Oskused juhtidel sageli tootmise kesksed, mitte turu tundmisel baseeruvad Ressursside nappus Äriidee läbikukkumine katastroofiliste tagajärgedega Inimressursside piiratus millises ulatuses on võimalik juhtimist ja tegevusi spetsialistidele üle anda. Organisatsiooni ülesehitus:
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20%
(Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaürituste organisaatoreid, ehitusprojektide juhte. Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi. 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete
d. Ressursside otsimine e. Riski aktsepteerimine ettevõtjate ühised jooned (avalduvad ettevõtjate puhul tugevamalt kui teistel inimestel) Võimekus midagi teha Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida Uuenduslikkus Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini) Riskivõtja Täielik pühendumine ettevõtte määratlus äriseadustikus ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. ettevõtte klassifikatsioonid ETTEVÕTTED liigitatakse: õigusliku vormi omandivormi tegevusala järgi jne Suuruse järgi on defineeritud ettevõtted dokumendis: Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) (SME) Mikroettevõte 1-9 töötajaga Väikeettevõte 10-49 töötajaga
· sihtgrupp; · idee uudsus ja erilisus; · teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); · teie idee koht turul; · tegevuse alustamine: kus, kuidas; · mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. Visioon, missioon, eesmärgid Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4%
sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne. · Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid.
ärivaldkond; toode/teenus (lühidalt); sihtgrupp; idee uudsus ja erilisus; teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); teie idee koht turul; tegevuse alustamine: kus, kuidas; mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1 Visioon Visioon kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidele - Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada
1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida o Innovatiivsus o Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini) o Riskivõtja o Täielik pühendumine Ettevõtja edutegurid:
turu staatusest turu edasise arengu võimalustest ja teabest toote kohta: seoses ettevõttega seoses konkurentidega seoses võimalike tarbijatega. turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond: a) makrokeskkond - tingimuste kompleks, kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada. b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada. 2. Sihtturgude valik nõudluse hindamine turu segmentimine sihtturgude valimine toodete positsioonimine turul 3. Turunduskompleksi väljatöötamine Turunduskompleks ehk turundusmeetmestik, mis sisaldab 4P (Product, Price, Place,
e. Kultuurikeskkond. Kultuur on kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, väärtusi, hoiakuid, kunsti, eetikat, oskusi ja kombeid, mida inimene ühiskonna liikmena omandab. Kindlasti peab pöörama tähelepanu järgmistesse küsimustesse: suhtumine iseendasse, suhtumine teistesse, suhtumine organisatsioonidesse, suhtumine ühiskonda, suhtumine loodusesse, suhtumine universumi. f. Tehnoloogiline keskkond. Tehnoloogia on ilmselt kõige võimsam väliskeskkonna jõud, mis mõjutab inimeste elu. Turundajad peaksid jälgima: tehnoloogiliste muutuste kiirenemine (enam ei kesta asjad põlvkonna, vaid pidev arendamine) , suured arendus ja teadustöö eelarved , väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon (enne turule jõudmist, kontrollid). 3. Mikrokeskkond a
annaabi.ee 
