Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettekanne psühholoogias: MÄLU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lühimälu, meenutamine, töömälu, hommikul�lusüsteemid, meelespidamine, kuulmis, salvestamine, eristus, tunti, psühholoog, jätma, protseduuriline�luprotsessid, reprodutseerimine, kohasem, salvestada, etappidel, viisidel, homme, koonuse, sentimeetrit, darwin, fotol, lennart, erki, nool, kasulikke, teadlaste, puududa, terved, küllap, kuulnudSee tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omakorda seotud aju eri osadega. Mälusüsteemide rohkus tagab selle, et kui inimese mingisugune ajupiirkond kahjustada saab, siis eiole ta täielikult mälust ilma, vaid tema üks mälusüsteemidest on kas ajutiselt või pöördumatult rivist väljas. Kõige vanem mäluliikide eristus pärineb 19. sajandist, selle alusel jaotatakse mälu lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Tänapäeval on viimase 30 aasta uuringute põhjal veel avastatud, et eristatada võiks ka semantilist, episoodilist, protseduurilist ning eksplitsiitset mälu ja implitsiitset mälu. Lühimälus püsib materjal väga lühikest aega, mõnest sekundist, kuni poole minutini, ja selle maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks
Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid. Kuna ta oli pärit Eestust, siis Tallinn sai korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. ,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi,
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi
meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E.Kandel (Nobeli preemia 2000.a.),- närvirakkude ühenduskohtade e sünapsi tasemel on STM ja LTM eristus (aplüüsia e. merijänese uuringud 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel). Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes. ( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim "long-term potentiation". Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel
taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust: · Aeg Kui on liiga vähe aeg ja teda mõttes ei korrata, ta kaob e hääbub või üaigutub ümber uue pealetuleva materjali tõttu. Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine
Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägemismälu kunstnikule. Vanim mäluliike eristav teooria, loodi 19. sajandi lõpul ning see jagab mälu kaheks: lühimälu ja pikaajaline mälu. Lühimälu(uuem nimetus: töömälu) on nagu nimigi ütleb, talletab tajutud materjali lühikest aega. Selle maht on piiratud ja materjalide meeldejäävus sõltub tähelepanelikkusest ja sellest, kui hästi on informatsioon organiseeritud. Lühimalusse salvestamisel annab juba päris hea tulemuse ka mõttestamata ehk mehhaaniline kordamine. Lühimäluga kehtiv üldreegel on see, et lühimälus suudab inimene talletada korraga 7(+-2) järjestikkust elementi
lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu
teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest
andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska [3]. Sensoorset mälu jagatakse veel vastavalt modaalsusele ikooniliseks ja kõlamäluks. Informatsiooni kadu ikoonilises mälus toimub sekundi murdosa jooksul, kõlamälus aga paari sekundi jooksul [2]. 5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu Seal toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses [3]. See info mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud [1]. Et organism töötleb informatsiooni pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund (vt joonis 1). Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvesta, vaid saadetakse sealt kohe pikaajalisse mällu [3]. Joonis 1. Lihtne test esmase mälu uurimiseks. Iga kujund on kokku pandud kahest pikemast ja ühest lühemast sirglõigust. Vaadake seda pilti 6-7 sekundit., katke see seejärel
tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks (miksike.ee 2015). 4 1.2. Mäluprotsessid Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval: Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine. Reprodutseerimine – meeldejäetud materjali meenutamine - tahteline – on vaja meenutada. - tahtmatu – miski meenub iseenesest. Need omavahel tihedalt seotud protsessid kattuvad osaliselt ning loovad ühise mälutegevuse komponente. 1.3. Meeldejätmine Nähtu, kuuldu, tunnetatu meelde jätmine on erineva teabe omandamine. Selleks on kolm erinevat allikat: Tahtmatu ja tahtlik meeldejätmine- on olukordi, kus meile jääb materjal meelde iseenesest, ilma otsese soovita
.... 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3. Mälutegevuse treenimine ja selle soodustamine ........ 15 2.4 Aju mälutegevust on võimalik soodustada toitumisega & hoidumisega sellest, mis on kahjulik. ......... 17 3. KOKKUVÕTE ...............................................................18 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD................. 20 LISA 1.................................
Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. ( Jänes 1986 ) Mälu protsessid Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 ) 7 Salvestamisel liigub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine materjalile. Tähenduslike seoste tegemine juba mälus olemasolevate seostega.
......................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu......................................................................................... Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:.....................................................
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte
Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). (9) Mudelite jäljendamine tundub lihtne ja iseeneslik, ometi on see seotud mitme psüühilise protsessiga. Nendest lähtudes eristab Kanada psühholoog Albert Bandura (1925) sotsiaalses õppimises nelja etappi: 1) Märkamine. Antud mudeli oluliste külgede tähelepanu, kergemini märgatakse neid mudeleid, millest ollakse ise huvitatud. 2) Meeldejätmine. Ka meeldejätmine on sarnaselt märkamisele kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult 7 õppida
parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahteline mälu mittetahteline mälu Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut
· uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. · Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse
Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle
saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse,
Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame.
Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega Mälu osa õppimisel Mälu on igasuguse vaimse tegevuse alus. Ameerika psühholoog Donal A. Norman on väitnud, et mäletamine tähendab edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Mitte mäletada tähendab, me ei tule toime mõnega neist ülesannetest. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Väga oluline omandamise on esmase mälu tegevus, kus otsustatakse, milline info on oluline. See mis esmase infoga tehakse, mõjutab
Salvestamine automaatne. Kättesaadavus: nii kiire kui võimalik. Unustamine: Kustumine Lühimälu ehk lühiajaline mälu ehk primaarne mälu mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas)suunata püsimällu. Nö taktikaline mälu: tajutud materjal püsib lühikest aega (kuni 30 sek); lühimälu maht on piiratud (kuni 10 meeldejäetavat ühikut). Kui kaua ja kui palju sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Salvestamine: läbi sõnastamise, kodeerimise. Kättesaadavus: väga kiire Unustamine: Uus info asendab vana Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu strateegilise tähendusega materjali talletamiseks (isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused). Iseloomustab pikk ajaline kestus ja väga suur maht (väidetavalt piiramatu)
sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine. Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt
Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni).
neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne kontroll, eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine Tähelepanu (TP): kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud piirangud (maht, ressurss) ning hõlmab iseloomulikke närvivõrgustikke, (väga raskesti tajust eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast
annaabi.ee 
