Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etnoloogia ja kultuurantropoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, antropoloogia, põlisrahva, üleloomulik, mead, mesi, kultuurilis, etnoloogia, intervjuu, hõim, hüpotees, band, meadi, tylor, välitöö, kogukond, malinowski, informant, kolonialism, välitööd, soorollid, uurimist, pealik, pruudi, loogilised, tsivilisatsioon, süvaintervjuu, salk, esivanem, kogukonda, läänemaailm, maagiaSissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi
Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur
Religioonietnoloogia Religioon +uskumused, praktikad, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel
Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused
Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2
kui naine kasvatab last tegeleb ta ka muude kodutöödega, mees käib jahil siis tegeleb ta ka muude jahindusega seotud asjadega 25. Ohuteooria – mehed teevad ohtlikumaid tegevusi, sest nende suremus on ühiskonnale vähem riskantne, naised saavad sugu jätkata 26. Jõuteooria – mehed teevad intensiivsemaid töid, naised saavad teha pikemalt kergemaid töid 27. Edward tylori religiooni definitsioon – usk vaimsetesse olenditesse 28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop.- Inglismaal uurisid ,,tsiviliseerimata" rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest. Volkskunde saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde saksalane uurib mittesakslasi. Etnograafia mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina.
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid.
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
Ei ole olemas ühte sotsiloogilist teooriat, vaatepunkti, mis kõike selgitaks. On mitmeid omavahel konkureerivaid käsitlusi, mis ühte ja sama nähtust võivad väga erinevalt selgitada. Kõik need teooriad täienevad ja arenevad ajas. See on ka loomulik, sest ühiskond ise on pidevas muutumises. Sotsioloogia on seotud paljude teiste sotsiaalteadustega (psühholoogia, politoloogia, majandus, meedia ja kommunikatsioon, antropoloogia jne.) Uurimisvaldkonnad on paljuski kattuvad, jagatakse palju ühiseid klassikuid, kuid igal teadusel on siiski oma fookus. Sotsioloogia jaguneb ka sisemiselt valdkonniti, teemade kaupa kultuurisotsioloogia, soosotsioloogia, perekonnasotsioloogia, noorsoosotsioloogia, linnasotsioloogia, majandussotsioloogia jne. Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus.
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
.................... 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4
kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine/mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus. · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
(Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 24. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon, haridus. 25. Mis on kultuur? Inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumis protsesside käigus. 26. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) Siin pead oskama näiteid tuua ka kui annan foto või kirjelduse situatsioonist, siis pead olema võimeline neid komponente märkama ja välja tooma. Kultuuri 3 komponenti:
5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19
(1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 6 and Psychological Research. Americal Anthropologist. Kultuuriks võib pidada kogukonna või hõimu poolt järgitavat eluviisi... kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib. The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture...the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe" (2) kultuur kui inimese kõrgemate võimete realiseerimine, mille puhul on olulised eeskätt väärtused, mitte nende manifestatsioonid e käitumispraktikad ise Ameerika sotsioloog William Isaac Thomas 1937. Primitive Behavior. Kultuur moodustub teatava inimgrupi sotsiaalsetest väärtustest, olgu nad siis
Küllaltki universaalne on negatiivne suhtumine homoseksualismi. Samas seda, mida homoseksualismiks peetakse, võib olla küllaltki erinev. Indoneesias kastreerimata pulli keha sööjat peetakse homoseksualistiks. Eriti ranged ollakse nendes ühiskondades, kus on keelatud abort ja lapsetapmine; kus on vajadus rahvaarvu tõsta. Kohtades, kus on tõsine toidunappus, on homoseksualism sallitud. Iga käitumine on kultuurilises fääris konstrueeritud. Antropoloogia seisukohalt ei astuta kummalegi poole. Naturistid - mehed ja naised on looduse poolt nii erinevad ning kultuur järgib seda, mis looduses on ette nähtud. Konservatiivne lähenemine. Nurturistid - inimesed sünnivad tühja lehena; soolised erinevused on marginaalsed. Soorollid on õpitud; kogu ühiskond suunab ja ootab, et inimesed käituks vastavalt enda soole ja õpiks kuidagi kõik peaks toimima. Universaalsed või väljakujunenud
3. Normatiivsed definitsioonid: neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological and Psychological Research. Americal Anthropologist. Kultuuriks võib pidada kogukonna või hõimu poolt järgitavat eluviisi... kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib. The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture...the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe" 5 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest (2) kultuur kui inimese kõrgemate võimete realiseerimine, mille puhul
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid
annaabi.ee 
