-siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus
· Kaugside Inimeste käitumise mõjutamine on arvatust keerukam (ka televisiooni puhul). · Meelelahutus Kampaanias huumori kasutamine võib anda negatiivse efekti, sest konkreetne sõnum võib jääda naljade varju. · Kuldse kesktee printsiip Äärmuslikud vahendid on tavaliselt ebatõhusamad keskpärastest vahenditest. · Olukord Igas situatsioonis on vaja arvestada auditooriumi informeeritust. EETIKA JA SEADUSED Eetika Mitmete suhtekorraldusorganisatsioonide liikmetele kehtestatud eetilised tingimused on järgmised: · Käituda ausalt ja õiglaselt · Arvestada avalikkuse huve · Hoida ametisaladusi · Olla kindel, et ettevõtte töötajad käituvad nõuete kohaselt · Ärge garanteerige tulemusi, mille toimumine on kahtluse all või mis ei sõltu teist. · Kontrollida täielikult informatsiooni enne selle kasutamist
Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele Partnerlus, teadlikkus Põhilised probleemid - Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni - Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel - Pudrutamine (ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid
Sarnaselt sõnumite saatmisega organisatsioonist väljapoole tuleb jälgida nende vastuvõttu ja mõju, st koguda tagasisidet. Organisatsiooni imago ning sellest lähtuvalt tema tegevuse edukus või läbikukkumine sõltub konkreet- setest inimestest. Peale eelnimetatud sisemiste sihtgruppide, kelle puhul on persooniti määratlemine suhteliselt lihtne, mõjutab organisatsiooni käekäiku suur hulk nn väliseid sihtgruppe, kelle täpne piiritlemine on tihti keeruline. Ometi on suhtekorraldaja ülesanne võimalikult täpselt väliskeskkonnas/turul paiknevad võtmerühmad identifitseerida ning kirjeldada. Massimeedia paigutamine sihtgruppide nimistusse lihtsustab suhtekorraldaja tegevust. Samas ei saa massimeedia olla n-ö siht omaette, sest meedia (nagu nimigi ütleb) on vahend teiste sihtgruppideni jõudmiseks. Sihtgruppide määratlemisel on oluline identifitseerida organisatsiooni jaoks olulised eksperdid,
mänguteooria ja teisedki sotsiaalteaduste valdkonnad. ,,Meisterlikkus" suhtekorralduses Organisatsioonid saavad olla efektiivsed, kui na dmääratlevad oma eesmärgid, mi son sobilikud strateegilistele sihtrühmadele ja organisatsioonis kommunikatsiooni eest vastutav juht kuulub juhtkonda. Meisterlik PR töötaja- või osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt sihtrühmade sõnumeid otsustamisprotsessi. ( J.E.Grunig 1992). USA ja lääne euroopa praktikas eeldatakse, et kui suhtekorraldaja suhtleb organisatsiooni publikutega ja täidab teabeedastaja ehk kommunikaatori rolli otsuste tegemise protsessis, siis osaleb ta kindlasti juhtimisprotsessis. J. E. Grunig kirjutab oma raamatus Meisterlikkus suhtekorralduses ja kommunikatsioonijuhtimine, et suhtekorraldajate roll on otsustusprotsessis olla teabe edastajad ja nad suhtlevad publikutega, et anda publikute vaateid
.........................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ...........................................................................................................................68 SUHTEKORRALDUSFIRMA võib olla spetsialiseerunud mõnele valdkonnale: (turundusagentuur, meediaagentuur, finants-kommunikatsiooni agentuur jne.) või siis pakkuda täisteenust. Eestis enamasti täisteenust pakkuvad firmad
käitumine vms) • - Uurija ei saa tingimusi kontrollida, väga varieeruv (võib käitumist mõjutada) • - Loodetav käitumine võib ilmneda harva • - Käitumise tegelikku põhjust ei saa välja selgitada • - Uuritavad käituvad mitte tavapäraselt kui vaadeldakse • - Püüavad käituda nii nagu arvavad, et uurija ootab • - Objektiivsust raske tagada, erinevad uurijad võivad teha erinevaid järeldusi INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007
.......................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded........................................................................................8 2.1. Metoodika....................................................................................................................9 2.2 Intervjuu.....................................................................................................................10 2.3 Intervjuu baaridamiga ja kokkaga..............................................................................12 2.4. Tulemuste analüüs ja järeldused................................................................................14 Kokkuvõtte.......................................................................................................................
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
kolmandad allikad. Tänapäeval on kolmandaks allikaks sageli ajakirjandus (Stiil 2001). Imago on kujutluspilt inimese teadvuses ehk subjektiivne tõde, mida inimene peab tõeks mingi objekti suhtes. Imago loojad ei ole mitte spin doktorid, vaid imago loovad inimesed ise oma kujutluses. (Aunepast 2009) Imago tekke protsess on interaktiivne. Oluline on ka imago objekti (persooni, organisatsiooni) kommunikatsioon ja käitumine. Suhtekorraldaja peab lähtuma organisatsiooni tegelikkusest, mõistma avalikkuse ootusi, võrdlema, kas organisatsioon vastab avalikkuse ootustele ja muutma organisatsiooni käitumist, mitte sõnumit. Sõnum ilma tegelikkuseta on pettus ja võltsimago loomine. (Aunepast 2009) Imago teket saab inimene mõjutada. Inimesed saadavad sõnumeid koguaeg, kas teadlikult või mitte. Teised isikud saavad meie silmavaatest, kella margist või 11 keelekasutusest sõnumi
Reklaam- keskendunud välistele auditooriumitele, peam toodetele ja tarbijale. Tellijal valik kus ja kuidas PRQ- 1955- Public Relations Quartly reklaam ilmub. Ül- müüa tooteid ja teenuseid. SK ül- luua organisats arendamist soodustav keskkond. Globaalne sk: al 1965. Kõrgtehnoloogia, ülemaailmne konkurents, maailmamaj kujunemine ja kasv, Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk. sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on 1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem veenmine, kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu.
tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure)
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t
sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline
tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner
kus ideed realiseeruvad. Praktika on taust teooriale nii et teooria saab tulevikus areneda. Praktika ilma eelnevate teadmisteta on ohtlik, sest on võimalik mittemõistmine. Tõhusat sotsiaalpedagoogilist praktikat iseloomustab: multidistsiplinaarsed teadmised sotsiaalpedagoogikast; meetodid (ei ole niivõrd piiritletud) kasutab vastavalt sellele, millised on kliendi vajadused; toetub väärtustele ja eetikale (ei ole ainult formaalne, ka mitteformaalsed eetilised printsiibid). Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem. Teooria kasutamine selleks, et saada põhjendatud alus sekkumiseks. Sotsiaalpedagoogika praktikat juhivad väärtused ja need on juurtega teoorias.
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
13. Sulle meeldib rohkem... a) anekdoote rääkida. b) anekdoote kuulata. 14. Kas mõtled külla minnes, kui kauaks kavatsed sinna jääda? a) Ei. b) Mõnikord. c) Alati. 15. Ajakirjanik palub Sinult intervjuud. Kuidas sellesse suhtud? a) Nõustun. On ju tore, kui see lehes ilmub. b) Tahaksin, et jutuajamine oleks juba möödas. c) Võimalusel keeldun intervjuust. 16. Kas suudad sundimatult suhelda inimesega, keda Sa eriti ei salli? a) Kindlasti. b) Ainult äärmisel vajadusel. c) Ma ei suhtle inimestega, keda ma ei salli. 17. Kas nõustuksid teise inimese arvamusega, kui see on küll õige, ent Sulle ebasoodne? a) Mitte alati. b) Jah, kui ta suudab mind oma arvamuse õigsuses veenda. c) Ei, milleks! 18. Millal lõpetad vaidlemise? a) Nii ruttu kui võimalik. b) Siis, kui vaidlemisel ei ole minu arust mingit tähtsust. c) Siis, kui olen vaidluses peale jäänud. 19. Kas loed mõnikord sõprade ringis oma lemmikluuletusi ette? a) Jaa, hea meelega. b) Jah, kui seda palutakse.
· Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus
kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks. Esiteks, peavad olema üldteadmised maailma asjade kohta – elukogemused. Teiseks, reporter töötab kindlas
KOSE GÜMNAASIUM 11A klass Kati Stimmer PORTREEFOTOGRAAFIA Uurimistöö Juhendaja: Riina Suur Kose 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................2 2. Portreefotograafia ajalugu .........................................................................................3 3. Minu kaamerad ..........................................................................................................4 4. Portreefotograafia tehnika .........................................................................................5 4.1. Valgustus portreefotograafias ............................................................................5 4.2. Peamised stiilid ...................................................................................................6 5. Kuidas teha head portreepilti ........
75. Mis võib takistada teisest kultuurist arusaamist? *Verbaalsed sõnumid*Mitteverbaalsed sõnumid*Normid ja rollid*Uskumused ja väärtushinnangud 76. Kas võõrkeele õppimisel piisab sõnavarast ja grammatikareeglite tundmisest? 77. Mis on etnotsentrism? on uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige 78. Mis on stereotüübid? 22. küsimus 79. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? *Mõju üksikisikutele*Sotsiaalne ja poliitiline mõju*Kultuuriline mõju 80. Mis on intervjuu? ... eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis... eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne 81. Millised on erinevad intervjuu liigid? *Standardsed intervjuud... ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda *Vabas vormis intervjuud ... küsijal ja vastajal on suurem vabadus 82. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
...............................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.......................................................................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus............................................................
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
1. Ärikommunikatsioon Mis on ärikommunikatsioon? Mille poolest erineb ta teistest kommu- nikatsioonidest? Miks peetakse suhtlemisoskust äritegevuses esmatähtsaks? Võib-olla aitab nendele küsimustele paremini vastust leida, kui vaadelda eraldi äri (business) and kommunikatsiooni (communication). Äri - kaupade ja teenuste ostmine ja müümine kasu saamise eesmärgil. Selge on aga see, et firma ei saa teenida kasumit, kui ta ei suhtle oma töötajate ega klientidega efektiivselt. 4 Kommunikatsioon on pärit Ladina keele sõnast communicare, mis tähendab jagama, omama ühist. Ka tähendavad communicare`ga sarnased sõnad communio, commune, communion ja communicant jagamist, sõprust, vahetust, millegi ühise omamist. Seega, ärikommunikatsioon on sõnumite vahetamine, mis toetaks kaupade ja teenuste ostmist ning müümist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
