50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Signe022
Õppematerjali autor
juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast, seda respekteerima ning järgima neid printsiipe.
PROPAGANDA Propaganda on mõne idee propageerimine. Avalikke suhteid eristab propagandast: · Eetikanormide olemasolu, mis keelavad valetamise · Hoolimine avalikkuse huvidest · Valmisolek dialoogiks,kompromissideks,läbirääkimisteks Propaganda on ühepoolne ja suletud, avalikes suhetes on suur tähtsus avatusel ja dialoogil. SISEMINE JA VÄLINE SUHTEKORRALDUS Väiksemas organisatsioonis tegeleb tegevjuht ise avalike suhete korraldamisega: organiseerib presentatsioone,peab lõunaid kohalike omavalitsuste juhtidega, korraldab sponsorlust.Suuremas organisatsioonis on selleks eraldi inimene. Ettevõtte sisese suhtekorralduse eeliseks on, et avalike suhete korraldajad organisatsiooni töötajana on kursis organisatsiooni ja selle kultuuriga
Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema Süsteemiteooria Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist Organisatsiooni põhjuslikud tegevused ja suhted ümbritseva keskkonnaga Organisatsiooni ja avalikkuse osad eksisteerivad suhtes üksteisega, ühe poole tegevus mõjutab teist Süsteemiteooria suhtekorralduses Süsteemiteooria aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid See rõhutab organisatsiooni ja selle sise- ja väliskeskkonna vastastikust sõltuvust Kinnised ja avatud süsteemid Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis
· inimressurssidest · eelarvest · kasutada olevast ajast. Nagu kõigil teistelgi elualadel on mõttekas alustada väiksemate sammudega ning võimalikult lihtsate eesmärkidega. Seega tuleb mõõdetavate eesmärkide püstitamisel arvestada järgmist: · valivus olulise ja ebaolulise eristamine, prioriteetide seadmine. Ei tohi alla anda kiusatusele teha kõike, mida idee tasandil genereerida suudetakse ja mis tundub fantastiline. Ka suhtekorralduses kehtib 80/20 reegel: tegevuse teravik tuleb suunata piiratud prioriteetgrupile, kel on organisatsiooni edu jaoks võtmeroll. · realistlikkus eesmärgid peavad piiratud aja, raha ja inimeste hulga juures olema saavutatavad · suunatus kvaliteedile siin saab lähtuda põhimõttest, et mõõta tuleb ennekõike sisu, mitte hulka. Üks positiivne artikkel päevalehe esikaanel on reeglina palju mõjusam kui mitmed kolmanda lehekülje uudisnupud kokku
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ...........................................................................................................................68
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid