KIRJANDUS MEIE ELUS Kui me mõtleme kirjandusele, tulevad meil ilmselt kohe silme ette raamatud, kuid kirjandus on tegelikult palju enam kui raamatud. Missugusena esineb kirjanduse roll meie elus? Iga päev saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Kogu aeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Kerrang saan ma teada infot enda lemmikbändide kohta. On olemas ka mõned teaduslikud ajakirjad, mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita
lihtsust ja odavust. Tänapäeval iga inimene puutub igapäevaselt kokku kirjandusega kas siis digitaalsel teel või siis paberkandjal. Paljudel inimestel käib kodus mingi ajakiri või ajaleht. Ajalehtedest saab teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest saad sa teada palju uut ja põnevat. Näiteks ajakirjast Imeline teadus leiab palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Iga päev puutume kokku kirjandusega. Kirjandusest saame informatsiooni ning teadmisi. Igapäev ilmub palju teoseid mis ei olegi paberkandjal vaid on hoopis elektroonilisel teel loetavad. Tänu kirjandusele on meil elu huvitavam.
.......................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30 Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta...........................32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja
............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13 2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18 2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad .....................................................................
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9
Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal ajal loen meelsasti raamatuid. Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist
meediakanalitest, näiteks Elu24-st. Elu24 on nii-öelda kollane veebiväljaanne, mis lahkab seltskonnaelu viimaseid sündmusi. Kuigi seal ilmuvate uudiste lugemine ei anna mulle palju juurde, vahest mõne jututeema seltskonnas, siis on seda ,,tõsiste" uudiste vahele hea ja kerge lugeda. Nagu kollaste väljaannete puhul tavaks, põhinevad ka Elu24 uudised kuulujuttudel, mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Reputatsioon omab veebiajalehtede puhul minusilmis väga suurt tähtsust. Kolmandaks põhjuseks, miks just Postimehe veebiajaleht minujaoks kõige tähtsam infoallikaks, on aastatepikkune kogemus. Ilmselt igal inimesel on elujooksul tekkinud eelistused nii mõnegi ajalehe suhtes ning seda ka minul. Olen püüdnud ennast mitmeid kordi ümber suunata ning rohkem keskenduda ka teistele lehtedele, kuid harjumusi lõhkuda on keeruline. Seega olen Postimehele truuks jäänud. Loomulikult loen võimaluse korral Postimeest ka paberkandjal, kuid igapäev poes ei käi ning ei leia, et oleks mõttekas seda koju tellida, kui internetivahendusel tegelikult kõik kättesaadav on. Teiseks saan ma väga palju infot oma eakaaslaste käes, eriti tähtsaks infoallikaks pean oma kursusekaaslaseid. Kui juba on nii, et kursusel on mitukümmend õpilast, siis on ilmselge, et nende seas on keegi, kes teab midagi rohkem kui teised ning pole seda kade jagama. Nii see info liigub
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
Igat tegevust mida koos lastega läbi viin saadab palju juttu ja selgitusi. Mida rohkem me lastega räägime seda kiiremini õpib laps ise rääkima. Täiesti vale on arusaamine, et ta niikuinii ei saa aru. Vastupidi, mida rohkem räägime seda kiiremini ta meid mõistma hakkab. Loomulikulti saab alati ühendada õpetliku meeldivaga. Kui lapsed jääva lõunaunne loen neil ette muinasjutte. Ettelugemine arendab kuulamist ja jutustamise oskust ning hilisemat lugema õppimist. Mäng lapse elus on kasvatus ja õpetus üks vormidest. Kõik mängud mida laps mängib on arendavad, olgu need siis rolli- fantaasia- või reaalseid olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine, kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine,
KUUKIRI Manly P. Hall Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele 1.MAI 1934 (Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused) Kallis Sõber: On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning loenguid pidama. Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on toonud üha suureneva nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks selle täielikult ära kasutada intelligentsema elukvaliteedi isikliku koodeksi alusena. Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et sügavamatest elu küsimust
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
Eetiliselt Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus. Sellest ei ole Eesti Vabariigis ka lõpuni aru saadud, et omakeelne kirjandus on üks esimesi identiteedikandjaid ning mäluvahendeid. Raamatuid ja pähekulunud tekste, identiteedivormeleid on inimkultuuris raskem hävitada kui mis tahes muud mälukandjat. Seda vähest, mis me enestest ja soome-ugri sugu rahvastest teame, oleme teada saanud ikka kirjalikest allikatest, vanadest, varastest tekstidest ja ka uutest, kõige uuematest katsetest seda me olemasolu keele äärealadel, kus ta on kõige värskem ja teravam, mõtestada. Vahendades, kokku pannes, kogudes, tõlkides, uuesti luues peamiselt 20. sajandi smugride kirjandust, luulet, töötab Valton nende mälu, peagi nende mälestuse säilitamise nimel. Muidugi on see eetiliselt laetud ja ränkraske töö, võitlus tuuleveskitega, sest ega see Eestis eriti kedagi ei huvita. Me kõik teame, et luulet ostetakse üldse vähe, tõlkeluulet veel eriti vähe
Tahtsin näha võimalikult palju, sest laevas on palju erinevaid kööke ja tegevusi nendes köökides. Tahtsin näha suurtootmist ja samas huvitas mind ka A La Carte köök ja gurmee köök, kus oli vaja täpsust ja ilu. Samuti huvitusin erinevatest seadmetest, mida kasutati nii toiduvalmistamisel ja ettevalmistuste tegemisel. Laevale praktikale minek oli, siis minujaoks taaskord suur katsumus ja katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin. Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha. Heaks küljeks loen ma ka seda, et kui ma midagi ei tea siis ma alati küsin, kuigi võis tunduda juhendajatele tüütu. Olen ka hea kaasamõtleja ja vajadusel pakun ise ideid välja kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes
Põltsamaa lugemisseltsi organisatsioon Hupel pidas lugemisseltsi vajalikuks, sest tema arvates oli iga inimene kohustatud pidevaltoma vaimu arendama. Samuti ka seepärast, et Läänemere provintsides olid raamatud veel kallimad kui Saksamaal. Lugemisseltside kaudu toimus murrang inimeste teadvuses. Selle kaudu leviksid kasulikud teadmised, teadus, kirjandus. Selle kaudu toimuks inimeste valgustamine. Eraldi raamatukoguruumi Põltsamaa lugemisseltsil ei olnud, raamatud ja ajakirjad liikusid käest kätte. Iga liige pidi raamatute eest paar korda aastas maksma. Raamatud tellis Hupel Riias elavalt Hartknochilt. Kohale jõudes raamatud köideti. Lugemisseltsi käsutuses oli pidevalt 500-600 köidet. Ajakirjad ja ajalehed jõudsid aga Saksamaalt küllaltki hilja kohale. Seltsi lugemisvara Valdavalt telliti muidugi saksakeelset kirjandust, tihti ka prantsuskeelset. Harvemini telliti ladina-ja ingliskeelseid raamatuid
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii pikuti, laiuti kui sügavuti, paikade ja eluviiside mitmekesisuse poolest justkui
ka erinevalt lõpetada. Palju viiteid on ka James Joyice tekstidele, viitab postmodernistlikele tekstidele. Viib tagasi küsimusele: tõlgendamine, tähendus, lugeja ja autori roll. Iga kord, kui me otsustame kuidas mingit konteksti mõista, lisame me selle automaatselt tekstile. Saussure: tähistaja, tähistatav mis on omavahel konventsiooniga seotud. Jacques Derrida: ,,tähendus on lõputus libisemises" ...tekst ja kontekst jätkuvad koguaeg (1 loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata). Kuidas on võimalik üldse mingisugune tähendusest aru saamine? Meil on peas mingisugune tava-stsenaarium. Pange aken kinni 1. tahab, et panna aken kinni 2. näitelause, et inimesed mõtleksid lause üle, mitte ei sööstaks teda kinni panema. Lõputus kontekstis võib lausele anda ka täiesti metafoorseid tähendusi. Aken võib olla ka ,,aken euroopasse". Kooperatsiooni põhimõte harilikult
Sel sajandil on ette näidata mitu (vaba)surmast kõnelevat juttu. Katse vabasurma minna veetleb nii koolikiusamise all kannatanud gümnasisti kui pere lõhkimineku ning teadmatuse käes vaevlevat mudilast. (Surma ja haiguse teema lastekirjanduses) Sõprade roll on viimase aja lasteraamatutes kasvanud. Sõpra ihatakse, otsitakse ja sõbrast leitakse tuge. Raamatulaps ei saa loota oma vanematele, veel vähem mõistvale õpetajale või mõnele teisele täiskasvanule, kuna täiskasvanud ei tule sugugi oma eluga ladusasti toime! Kurjust ja väärkäitumist seletatakse raamatutes üha enam hooletusse jätmise, hoolimatuse ja armastuse puudumisega. Sellega, et ebaküps laps peab sageli ise, ihuüksi oma elu ja tekkivate probleemidega toime tulema. Varasemast taas rohkem on sel sajandil ilmuma hakanud loomajutte, põhiliselt koertest. Noorematele ja keskastme õpilastele napib raamatuid, milles laps saaks otseses lapstegelases iseennast ja oma argielu ära tunda.
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et lapse vägivald vallandub probleemist, kui ta on tõrjutud, häbistatud, alandatud, kiusatud ning keegi seda probleemi ei märka. Sarnaselt Viljandis aset leidnud juhtumile, kus õpilane tulistas õpetajat. Lapse probleeme õpetajaga ei märgatud ning viimases hädas otsustas ta iseseisvalt ülekohtule reageerida. Ta võinuks teha seda mistahes muul moel kui relvast, tal oli selleks oma põhjus. Ja seda ei vallandanud interneti olemasolu. Tahan lisada, et täna mängivad enamus lapsed arvutimänge, mis kõrvaltvaatajale tunduvad ohtlikud, vaimsele või suisa füüsilisele vägivallale suunavad
selle mõttetust. Päikese käes see ju näitab kellaaega. Nende seltsis, kes inimese mõtteid hindavad, pääsevad tema keelepaelad taas valla. Sõpruse jaoks on vaja seda harvaesinevat keskteed sarnasuse ja erinevuse vahel, mis tänu jõulisuse ja nõusoleku tajumisele teises äratab mõlema osalise uudishimu. Olgu ma parem üksi kuni maailma lõpuni, kui et mu sõber kas sõna või pilguga taganeks sellest, mille vastu ta tegelikult poolehoidu tunneb. Vaenulikkust ei karda ma sugugi rohkem kui soostuvust. Ärgu lakaku ta hetkekski olemast ta ise. Tema minu-oma olemises teeb mulle rõõmu ainult see, et 8 Loodusega suhtlemisel kehtis Emersoni meelest sama reegel: "Loodus ütleb inimesele: "Silmast silma, mu armas." Päevikust. mitte-minu on minu. Mind ajab vihale, kui leian seal, kus ootasin mehist edasiarendust või vähemalt mehist vastuseisu, eest soostuva käsna. Parem olla kõrvenõges oma sõbra põues kui tema kaja
kirjanduse tundide vhendamise eelnu tttu.Aga pris loodusnhtust ta vist siiski pole,teda tuleb ikka kaitsta ja toita ka,et ta tugev oleks.Toita uute teadmistega. Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuvte:Tegelikult on see pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle isiklikult ei meeldi tkk-tkk aega tegelda ainult he raamatuga. Minu jaoks on raamatuid palju - ja nad kik hakkavad tle korraga. Pidin rkima hes loengus sellest, kuidas ma luuletusi loen. See on hbivrne kitumine, ma arvan, et iga normaalne luuletaja ei tahaks endale sellist lugejat. Korraga on lahti kolm erineva autori luulekogu-luuletegu ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi hendab. Vahel see on ka nii lisaks eesti keelele vib hendada kuskil minu nrvivtides asuv mte, mis saab endale kuju alles siis, kui ma tsiselt pan teksti sisuni juda. Ja siis toimub kirgastumine. Lasteaja ka lbumaja vahel
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus: · Algdokumendid: publitseeritud · teaduslikud raamatud · ajakirjad · leiutiste kirjeldused · standardid · infolehed publitseerimata · trükis avaldamata teadustööd · artiklite käsikirjad · teaduslike tööde aruanded · Vahendusdokumendid: bibliograafilised nimestikud referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister
- kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud - suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama - sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas k�
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Loovtöö õppevahendid: valged A3 paberid, markerid, plakatid rühmades (3-5 markerid, värvipliiatsid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad inimest) liim, käärid, toidupildid jne) Kodu ülesanne oli ka tuua vanad ajakirjad (ajakirjad jne) seotud toiduga. Mõistekaardi pea sõna on ,,Tervislik toitumine" (Lisa 2) 7 min Esitlus Pärast suure mõistekaardi tegemist, õpilased Esitavad oma plakati esitavad need klassile. klassile, selgitavad seda.
Enne 19. s. > eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didakiline kirjavara, eestikeelne juhuluule XVI s. vahetus > esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s. > eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX s. I pool > esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud XIX saj. II pool > eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus- (aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu
väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengu pidurdumist võib pidada kohanemise perioodil tavapäraseks. Kommentaarid: Kuna iga laps on erinev arvan, et aeg on kõige parem vahend, et laps lasteaiaga harjuks. Seda on näidanud mulle minu enda laste harjumine lasteaiaga ja ka õpetajana töötades teiste laste vastu võtmine. Kõige raskem on esimesed kaks nädalat, kus laps ei ole veel uue olukorraga harjunud ja ka vanemal on raske oma lapsest, kellega enne olid koguaeg koos, järsku loobuda. Olen ise emana ja on teisedki emad läinud lasteaiast minema silmad märjad ja süda raske. Kuid inimene harjub kõigega ja kui muud väljapääsu ei ole siis peab selle raske perioodi oma elus üle elama. Hetkel on mul endal jälle ühe lapse lasteaia elu algus ja oleme sunnitud igal hommikul seda üle elama ja seda suurem on kohtumisrõõm õhtul, kui naudime oma tibu igat tegu ja toimetust. http://www.teatoimeta.ee/Soovitusi_kohanemisprotsessi_rahul_212.htm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
