Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee: Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
planeedid, juhuslikud, juhuse, asjal, tekiks, olukordi, planeetidega, mingite, liikumistrajektoor, toimuks, kindlaid, jänesed, kihvad, kits, rohi, jagub, veepiisad, kriitilise, piirini, välk, hõõrdumine, loomaks, ajud, inimkond, selliseks, hõlbustamiseks, autodele, liikumissuund, liikluses, põrkuvad, kraavi, muret, venida, kaldumine, pidevadMe vaatame tulevikule selgemalt näkku kui iial varem. Kõigi kaebuste juures meie ühtseks võrguks ühendatud maailma riskide üle jääb meil siiski sageli kahe silma vahele, milliseid võimalusi see pakub. Näiteks võib mõni töötu sotsiaaltöötaja üleöö rikkaks saada, kuna on oma tütre tarvis õigel ajal õige loo üles kirjutanud (J.K. Rowling- Harry Potter). Kes tahab nii komplekses maailmas toime tulla ja end koduselt tunda, teeb targasti, kui tutvub lähemalt juhuse fenomeniga. Ka kõik ilmselgelt juhuslik allub teatud seaduspärasustele. Et neid läbi näha, tuleb meil juhust lähemalt tundma õppida. Millegi äraseletamine tähendab üldiselt võttes keerukatele seostele lihtsama väljenduse leidmist. Seepärast ei olegi meil meie väikese looga edu, et see sisaldab liiga palju ja liiga keerukaid seoseid. Me ei suuda toimunut loogiliselt ära seletada, kui tahes palju üksikasju me ka ei teaks.
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone
Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
· primaarsed omadused on kehadel ka siis, kui keegi neid ei taju - sekundaarsed aga vaid siis, kui neid tajutakse. · primaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga väheolulised. · primaarseid omadusi uurivad loodusteadused, sekundaarseid aga ei saagi nende ebamäärasuse tõttu teaduslikult uurida. Locke'i tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et · ilma kogemusteta on teadmised tühised. · ilma kogemuseta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke'i arvates moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteid, nagu näiteks · maja, inimese ja mõtlemise ideed. · põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. · Sokratese, Päikese ja Rooma ideed. Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
Rääkis seostest geno/fenotüüpide ja kohasuse vahel. 18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud. Põhisaavutused: lükati ümber lamarkism ja ortogenees. liigiteke (allo- ja parapatriline), süstemaatika (bioloogiline liigikontseptsioon). Uued mõisted (clade, cline, ethnic group). Vastamata kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena.
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü
hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid) ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused. Uurimismeetodid: vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune. 1 vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja
(liikumine ärritaja suhtes nurga all, taksis) b)lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda.
tegu on fragmentaarse tekstiga, millele on omane võimas ühtsus. Genette väidab et tekst on püsiv ja seda vaatamata metafoori ja metonüümia riskantsele ringkäigule. De Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon. Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi
Antsla Gümnaasium 12.b klass JOSTEIN GAARDER Referaat Juhendaja: õpetaja Antsla 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 Elulugu.................................................................................................................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 Antiikfilosoofia..............................
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulem
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia; ·
Loodusfilosoofia Hegel ei ole loodusest vaimustuses, ta peab seda osaks süsteemist ning leiab, et see on teisitiolemise valdkond ehk teatud vastand iseeneses olemisele. Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
2. Uurimises osaleja reaktiivsus (teab, et osaleb uuringus - närvis - tulemused halvemad). 3. Juhuslik viga (Mõõdame tulemusi valesti). Abinõud: 2. Operatsionaalsed definitsioonid. Miski on operatsionaalselt defineeritud, kui on selgelt määratletud selle saamise ja mõõtmise protseduurid e. operatsioonid. 3. Protokoll - määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et see toimuks ühteviisi kõigi katseisikute, kõigi sõltumatu muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas
1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
eesmärk, vaid on ainult vahend jumala teenimisel. Kuna see maailm ei ole meie oma, me vaid elame seal ja peame selle eest hoolitsema ehk me oleme kui majapidajad või majordoomused. See armastus, mis kasutab seda maailma jumala armastamiseks on caritas, kuid kui inimene kasutab jumalat selleks, et armadtada seda maailma, siis on tegemist cupiditasega. Augustinus uskuski, et peaks olema teatud armastuse kord ja väärtuste skaala, kus igal asjal on oma koht, sõltuvalt sellest, kui kaugel või lähedal ta jumalast kui absoluutsest väärtusest asub. *) Augustinus tuli välja väga julge ütlemisega: ,,Armasta ja tee mida sa tahad.", kuid ta mõtles seda, et kui sa armastad midagi täielikult, siis sa teedki vaid seda, mida sa tahad ja seal juures sa ei tee ka midagi halba. *) Augustinus uskus ka, et tõeline enesearmastus tähendab armastada jumalat ja ennast
Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Ka kommunism on ideaal, mis on inimloomuse jaoks liiga hea. Kompromissvariandina näeb ta seda, kui võrdsele arvule kodanikele anda võrdses koguses maad, nii tekiks võrdne maaomand. Muu isikliku vara kogus võiks küündida kuni 4-kordse maa väärtuseni. Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam. Religiooni peab Platon samuti oluliseks selliste inimeste seadusekuulekuse tagamisel, kes ei suuda mõistuse teel mõista "enesestmõistetavat", ehk asjade tõelist olemust. Teoloogia oli Platonile osa
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria". Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria". Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla
Riik on ülimuslik. Ka laste kasvatamine toimub riigi poolt. Aristoteles -Platoni õpilane Õppis Platoni akadeemias. Algul õppur, hiljem kõnekunsti õpetajana. Hiljem avas ta oma õppeasutuse Lyceioni. Teadusliku metologia rajaja. Tema õppeasutuses tegeleti juba uurimusliku tööga. Tõeline universaal teadlane. Mitme teaduse rajaja (loogika jne). Aristotelese enda kõige kuulsamaks õpilaseks oli Aleksander Suur (Makedoonia kuningas). vormiõpetus: aristoteles leidis et igal asjal on olemas sisu ja vorm. Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem sisu passiivsem. põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline nt pintsak 2) materjal millest thehtud, aine 3)vormiline erinevad varjandid pintsakul 4) mõjutav põhjus .- nt tööstuslik robot, kes on valmis teinud. 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) pintsakul peab olema otstarve Aristotelese ühiskonna filisoofia: tema analüüsis ka erinevaid riigivorme (nagu õpetaja Platon).
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla
4. tunnustusvajadus- enesekindluse saamiseks on vaja, et kiidetaks. 5. Eneseteostusvajadus- "Mida ma oma eluga teha tahan?" 1. sisemine motiveeritus- tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks nt. Ülikooli sisseastumine. 2. Väline motiveeritus- käitumine, mis lähtub minist väljaspoolt tulevast tasust. . 14. Hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne suhtumine kellessegi või millesegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud on: 1. püsivad- 2. õpitud 3. mõjutavad info töötlemist 4. mõjutavad käitumist
seda, et maapind koos Newtoniga sai ülespidi kiirenduse. põhja (d). Näib, et see kiirenduse ja gravitatsiooni ekvivalentsus ei jää kehtima ümmarguse Maa korral, sest inimesed Maa vastaskülgedel peaksid kiirenema vastassuundades, kuid säilitama üksteisest püsiva vahekauguse. 1912. aastal taipas Einstein, et ekvivalentsus kehtiks, kui aegruum oleks kõver, mitte tasane nagu seni arvati. Ta aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama. Esemed, nagu õunad ja planeedid, püüavad küll liikuda aegruumis mööda sirgjoont, kuid gravitatsiooniväli koolutab nende teed, sest aegruum on kõver (joon. 1.5). Joon. 1. 5 Aegruumi kõverdumine Kiirendus ja gravitatsioon saavad olla ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad 5 kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed.
tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat. Edukamalt lahendatakse unenägudes neid probleeme, millel on emotsionaalne tähtsus. 3. illuminatsioon "ilmutuse" etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa-elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa avastuseni vannis keha ruumala ja kaalu vaheline seos, saab määrata, kui keha asub vedelikus. 4. lahenduse kontrollimine e verifikatsioon hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida. N: matemaatikas sooritame tehte vastupidises järjekorras. Halvastidefineeritud probleemi korral on lahendus valitud paljude variantide seast, siis tuleb
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
viitadel, piltidel loomi kujutatud, mis inimesi selle juures huvitab (nt lapsi ja vanemaid erinevad asjad), kuidas need tegelike loomadega seostuvad. Loomadel oluline suutmatus mõtestada omailmas mingeid keskkonna tunnuseid, eriti olukorras, kus muutuvad keskkonnatingimused. Küsimuses loomade kognitiivne võimekus, võime õppida nt kiirteede juures liikuma – nt kuidas teha nii, et loomad ületaksid maismaasilda e terradukti (et ei tekiks populatsioonisaart), et ta tõlgendaks seda kui piisavalt ohutut ja looduslikku objekti. Millised tajud on selle looma jaoks olulised ja kuidas ta neid tõlgendab – zoosemiootiline küsimuseasetus. Kõik küsimused hallis, hübriidses tsoonis, kus on inimese ja looduse sfääride segunemine, uute märgisüsteemide kujunemine sellelt pinnalt. B. Latour: eristanud 2 suundumust: 1) puhastamine purification – püütakse rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2)
1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat,
annaabi.ee 
